Läks lahingusse ja küsib, miks. Miks päike on päike, mis suur on? Ja miks väike? Miks mehi on märg jobu, mis elab särg ja kellel on kodu, kas rida on rodu, kus karu vastuolu, miks maru nism, valuojja, Vigala Sass läks appi, ei uudista, mine lõppu. Einar, sealgi õppu. Juunis himule ole kolu on aksikul küsimusi sadu kus asub naksid. A või vees oht kaksikasub iga lapse ees. Tere, tere. Tere hommikust, lapsed. Me oleme siin onu Alexiga, oleme rõõmsalt rääkinud loomadest, lindudest, putukatest, mida nad söövad ja kuidas nad pesevad ennast ja kuidas nad ringutavad ja kuidas osad sõidavad. Sõidavad, mõni sõidab ka lõuna maala, mõni sõiduk ja, ja mõni lendab ja mõni läheb lihtsalt siia, Eesti metsadesse magama. Me oleme nii palju sel nädalal teada saanud, et, et ei oskagi rohkem küsida kui ainult seda, et mida teevad need loomad näiteks, kes loomaaias on? Aa, ja see on hea küsimus, aga enne kui me räägime sellest tahaksin natukene rääkida nendest loomadest, kes sõidavad lõunamaal, ahah, seda Sa ütlesid väga õigesti, lõunamaale sõidavad, need loovad reeglina väga väikesed loomad, kes elavad teiste loomade arvel, kuidas neid parasiidid, kirbud, täid, puugid, kes istuvad näiteks lindude sulgede vahel või udusulgede vahel või nende naha sees lausa mõned istuvad lausa sooltes. Vaat nemad tõesti lasevad uhkelt ennast sõidutada edasi-tagasi, edasi tagasi, aga nendel paharetid, olgugi, et nad on väga huvitav, et nad on siiski pahari, on küll, eks ole ju, nendel ei ole seal, kuhu nad sõidavad, eriti elamiseks, mingid asu, nii et siin hukkuvad ja tavaliselt ikka on niiviisi, et kui linn tuleb, ütleme Aafrikast, kus ta talve ajal oli meie maal siis kõik need aafrika parasiidid praktiliselt kõik surevad ära ja meil siin levima ei hakka ja see on suur lohutus. Ma ütlen sulle. Sest tõesti aafriga parasiit ei tahaks meie metsadesse, eks ju, ei tahaks, ei taha, meil on, neid ei tulegi, meil on omi parasiite küll küll ja veel omi porosid, eks nendel on oma koht looduses muidugi. Aga loomaaias, loomaaias on niiviisi, et seal ei maga ükski karu mitte, mis nad teevad, siis nad seal lustakat söövad, jalutavad ja mõned tantsivad. Ja siis nad seal kurameerivad. Tohoh. Ja teineteisega isakaru räägib emakarule oma karukeeles muidugi, kuivõrd ei loos ja, ja, ja kena proua ta on ja kuivõrd tubli isakaru võiks isa karust tulla, kes parajasti 100 prouale seletab, igasuguseid asju teevad, aga, aga ei, Maccabi, aga kõige parem aeg, Istan talvel karudel jääkaru aeg. Lumi tuleb maha, külman vett ja süüa, mis sa paremat veel tahta oskad ja ma ütlen sulle, mida tol ajal võiks karu tahta. Jääkaru võiks ta. Ta võiks tahta, et oleks soovi, et oleks soe, et päike paistaks ja et ta saaks mõnusasti ennast soendada, olgugi et ta on jääkaru. See ei tähenda, et ei meeldi soil. Ta suurima heameelega väga reipalt jalutab, hüppab ja kargab vahest niiviisi talvel, kui lund sajab, aga see on talve alguses siis kui esimene lumi tuleb maha või siis kõik loomad on väga erutatud ja endale üllas tuju. Sama lugu on näiteks esimese vihmaga tuleb kevadel aga esimene lumi ja see kõiki loomi ajab ärevile tüübleid lustakat, eks. Sest see on ju elu tõsine muutus, eludne kuidagi ja eluolude tõsine, uudne, niisugune seis, mis on saabumas parajasti, aga vaata loomaaias igal karul ka jääkarul täiesti võimalik minna sooja sisepuuri ja seal ennast soojendada ja küll see jääkaru kõik karud, ka jääkaru on väga mugavad, poisid ja tüdrukud küll nendel meeldib loendada muidugi. Aga loomaaia sõnul veel teisi elusolendeid on, kalad näiteks, on muidugi ja loomaaias on peamiselt troopilised kalad, Need, kes elavad väga soojadest maadest. Need liit, nemad sa õue minna küll niimoodi ei saa õue minna ja neid ei saa väljas mitte kuidagi täideta, aga ka surelmite nendel peab olema ikka tõesti väga soe kogu aeg. Ja nende veetemperatuur peab olema 23 24, mõnel isegi peaaegu 30 kraadi on niivõrd soojalembesed. Kalad, mõned nendest. Meil on loomaaias praegu üks akvaarium terrarium ja see on niisugune pikk ja keeruline nimetus, aga seal väga täpne nimetus, see tähendab, et seal on niisuguseid piis lastele näidetavat loomad. Ja siis sellised, kes on nagu oma maatükikese peal elutsemas. Näiteks meil on tükike troopilist metsa pandud puuri ja seal troopilises metsas, seal puuris meile võrk püütud suur pikk madu, tegelikult see ongi täpselt nagu troopilise metsatükk, seal troobise metsataimed ja, ja, ja seal on niisugused kivid ja niisugune muld nagu troopilises metsas enam-vähem ja seal elab luureämblik lindu, tappik. Ja meil on selline Fliga olemas, teate, lapsed, filmides tavaliselt nimetatakse neid trantliteks. Rantlitest mõnes filmis juttu tuleb, eks ole, siis kõik inimesed seal näitlejat, onud ja tädid hakkavad hirmsasti nägu tegema, et nad kardavad, et see on momentaalselt surmas ja nii edasi. See on kilu onude ja kinotädide südametunnistuse peal. Tegelikult mul on väga kahju, et neid toredaid loomi niiviisi süüdistatakse, selles, et nad nii kohutavalt ohtlikud on sul täielik jama. Loomulikult siin suur ämblik, kui ta hammustab, siis on valus. Aga nende seas on suhteliselt vähe selliseid, kelle hammustus tõepoolest surmavalt mürgine ei maksa loomulikult narrida looma, ühtegi looma ei ole vaja norida ei oma kassi ega Varblastena, kuid kohe niiviisi nüüd koledasti paaniliselt karta ka ei ole. Ja selline loom, üks niisugune lindu, tappik, meil on loomaaias ka olemas. Ta on niisugune roosaka seljaga ja tumehalli kõhuveed on väga karvaste jalgadega aga ta oli väga huvitav ja saab, mida lehe, kui nii saab neid näha, need konnad, kes elavad puude otsas ja muuseas, konnade seas on väga palju liike, kes elavad puude otsas puude lehtede peal, nendel on hea olla, nad on ise ka rohelised ja siledad, need ei paista välja kaitsevärviga koor just nimelt just nimelt nende vaenlased ei näe täid, seal meil on neid ja siis kärnkonni on vaat need käed Gunnar, Aasias tõepoolest mürgised, aga mürgine ei ole nende hammustus, mürgine on nende nahk. Nii et neid külg ette võtta ei tohi ilma kinnasteta. Siis meil on suured kärnkonnadest palju korduseid, suuremad konnad, lihtsalt konnad ja nad elavad kõrbes. Ja sellepärast nad nii suured peavad ju olema, et kui nad ronivad maa hallaga, nad oskavad suurepäraselt kaevata Endale suur sügavat keldrid, kui nad lähevad sinna keldritesse, nad võtavad oma tiiki nagu kaasa oma keha sisse tõmbavad hästi palju vett. Selleks keha peab suur ikka. Nii et sügise ja talve tulekuga loomaaias elu läheb täitsa edasi, täitsa läheb edasi oma, ei magagi, kõik loomad töötavad ja lubavad ennast vaadata, nii et kallid lapsed, kellaaega on. Võtke oma ema-isa kaasa, minge nädalavahetusel loomaaeda, sest seal on tõesti, mida vaadata. Eks ole, loomulikult, ja et teil oleks elusana. Meil minna, ma mängin teile nüüd ka loomaaeda minemise loo. Peatus loomaaed et aega, lapsed,
