Tere õhtust, head vaatajad, tere tulemast vaatama saadet 10 kaadrit. Spordimehed ei ole kuigi jutukad, no ja ega tegelikult neilt  ongi ju raske midagi küsida, kui pärast elupingutust  pistetakse mikrofon nina alla. Üks legendaarsemaid muidugi on, et mis tunne on? Selle küsimuse häda on see, et mida sa ikka oskad sellele vastata,  jookse ise 10 kilomeetrit või hüppa kahe meetri kõrgusele,  siis räägime. Gerd Kanter on aga tiba teist masti mees,  kui me mõned aastad tagasi kohtusime, ma tegin omast nalja,  siis küsisin, noh, mis tunne on? Gerd kukkus jutustama, et mis ja kuidas ja millal  ja ma ei julgenud vahele ka segada, on suur mees. Noh. Ja siis hakkasime, mis tunne on küsimuse kaitseks mõtlema,  et äkki ikkagi polegi see küsimus nüüd kõige rumalam,  vaid lihtsalt on inimesi, kellel pole soont,  et sellele vastata. Palun stuudiosse mehe, kes suudab vastata kõikidele minuga,  mis tunne on tüüpi küsimustele. Tere tulemast Gerd ante. Voh, tervist, ära palun. Meie rahvas On valmis tänaseks võistluseks, nii et hakkame  ka peale. Kõigepealt suur tänu, et sa lubasid meid oma  albumi kallale ja võtame lahti siis esimese kaadri,  mida sa meile välja oled valinud ja kes seal pildil on. Äkki seletab pisut lähemalt. Pildil on siis mina, ma arvan, niisugune ühe-kahe aasta  vahel seal siis minu ema Imbi ja minu väga  siis kallis vanaema Erika et, et vanaema Erika  siis mängis minu sellises kasvamises väga-väga suurt  niisugust nagu tähtsust. Et on siis mu isa-ema ja noh, tänapäeval on nagu asjad  natuke teistmoodi, aga omal ajal ikkagi naised pidid ju  tööle minema aasta pärast sünnitamist. Ja, ja noh, polnud väga võimalik kuskil mingit last,  lapse hoidmist või asja leida ja noh, mina tol hetkel veel  ka ei käinud. Nii et mina siis kuskil, ma arvan, mul on kuues mai sünnipäev. Et siis mingit nädala jagu pole. Varem ma siis läksin vanaema juurde Raplamaal iduvere külas ja,  ja siis elasin oma esimese suve vanaema juures,  et kuna siis ema pidi tööle minema, isa käis  ka tööl, siis lihtsalt kasvasin, kasvasin suvel seal. Minuga mingit väga suurt muret ei olnud,  et ka oma esimesed sammud tegin siis koos vanaema ga ja,  ja tegelikult vanemad siis käis nädalavahetustel mind  vaatamas ja nii ma seal siis selles mõttes kasvasin,  et aga mul seal väga meeldis, et seal olid meil lehmad. Ma ei tea, lambad, koerad, kassid, et, et selles mõttes seal  oli väga. Käisid karjas juba siis omal ajal jah. No selles mõttes mitte tol hetkel, aga, aga,  aga hiljem kindlasti, et selles mõttes selline vanaema ga me  seal toimetasime, et, et tegelikult siis kõik järgnevad  suved ma samamoodi seal vanaemares olin ja  ja mulle seal väga meeldis tõesti, et õhtuti tõime lambad  lauta koos, käisime lehmi lüpsmas. Et piima mulle väga meeldis juua, et ma arvan,  kui ma seal mingil ütleme juba niisugune võib-olla  teismelise oht oli, noh, siis seal võib-olla niisugune kolm  liitrit piima päevas juua oli nagu täitsa tavaline asi. See ongi see võti, ma saan aru, et kui tahad ikkagi  selliseks kahemeetriseks meheks selliseks mehe mürakaks  ja mäeks saada, siis kolm liitrit piima lapsena. See teeb selle. Jaa, ma olen korduvalt selles mõttes oma luutihedast mõõtnud,  et, et jah, selge see, et eks see on seotud ühtepidi sporditegemisega,  aga tõesti võrreldes keskmise inimesega,  see luu tihedus on ikkagi niisugune vähemalt kolm korda  tihedam ja ma usun, et see ikkagi väga paljuski sellest  kodupiima joomisest tuli. Selge ma ei tea, kui tihedat su luud seal järgmisel pildil on,  aga pildil paistab olevat lõbus punt. Siis koolivennad sul seal kõik ümberringi,  mis klass, oskad sa seda öelda? Pildil vaadates? Esimene klass siis. Jah ütleme siis, Tallinna 56. keskkool, täna seda kooli enam  ei eksisteeri, aga Lasnamäel ta oli. Siis esimene koolipäev. Ma tean, et sinna ma nagu väga minna oli keeruline,  sest mul oli, mul oli kõrge palavik, tol päeval Vihma 100. nagu täna, et niisugune hästi-hästi kehva ilm oli,  isa oli veel kuskil reisi peal ka, nii et ema pidi  siis nagu mõtlema, et kuna mul õde oli, siis niisugune veel  pool aastanegi. Et oli niisugune nagu raske ülesanne, et kas minna  selle suure vihma ja kõigega ja haige lapsega esimesel  päeval kooli ka, aga ma ikkagi ise nagu kuidagi uskusin,  et see esimene september on ikkagi selline tähtis päev,  et esimene üldse esimene koolipäev, et ikka võiks ikka  ennast kooli vedada. No ikka ikka meeldis sulle, kool olid sa nagu läksid sa  selle entusiasmiga vähemalt esimeses klassis. Ei, mulle kool, tegelikult sõltumata klassist meeldis kogu aeg,  et kool oli siuline, ikkagi põnev, seal sai uusi teadmisi,  seal sai põnevaid sõpru, et mulle koolis meeldis  ja mulle meeldis ka hästi õppida, et selles mõttes ma arvan,  et kui ma meenutan sellist põhikooli, siis enamus klassid  sai ikkagi kiitusega lõpetatud ja ja keskkoolis küll tuli  seal mõni kolm ka mõni semestri, aga lõpuks kokkuvõttes olid  ikka neljad-viied. Kas sa olid juba väikse poisina selline,  et ka klassipildi peal teiste pead olid sul siin rinnast  saati ja niisugune suur mees või? Pigem mitte et selles mõttes, et. Ma mäletan, just väga hästi, üks niisugune hea kontrast oli  äkki üheksandas klassis, et kui meil siis oli esimene september,  ma olin seal kuskil võib mingi viies, kuues  ja ma tol aastal kasvasin mingisugune mingi kaheksa  või üheksa sentimeetrit selle ühe aastaga,  nii et siis, kui oli see kooli lõpetamine,  siis ma olin ikkagi oluliselt ettepoole liikunud,  et aga noh, meil olid seal mõned vanemad poisid ka,  kes olid nagu mõned klassid kordama jäänud. Mis sporti sa, kas sa tegid juba kooli ajal sporti? Noh, kuna meil oli väga selline sportlik pere,  et, et isa väga selles mõttes lõi, ise seal niisugust  korvpalli võrkpalli mängis noh siis ikka käisid kaasas,  trennis, vaatasid, jälgisime kõiki tippvõistlusi telekast,  olgu see siis, ma ei tea, suusatamine, kergejõustik,  et need jalgpalli MM-id, et need olid ikka niisugune püha kava,  et neid tuli ikka vaadata ja tuli üles märkida  ja ja see oli väga põnev, et aga ikka käisin erinevates treeningutes. Noh, meil seal Vigala kandis meil maadlus oli väga populaarne,  käisin sealgi kolm aastat sain isegi ühe medali,  et ükskord oli kolm meest kaalus, tulin pronksile. Aga aga üldiselt jah, see maadlusega oli kuidagi nii,  et see mulle nagu ei istunud, et, et see on niisugune nagu ikka,  kui tehakse selg prügiseks, siis tuli mul mul tuli pisar  silma ja ma sinna tagasi väga ei kippunud,  et. Aga proovisin ära. Aga ühel hetkel pühkisite ju tegelikult Tallinna tolmu  jalgelt ja läksite maale tagasi elama. Et kuhu, miks? No tegelikult eks isa ikkagi maamehena juba ikkagi pikalt  oli seda plaani pidanud, et tahaks ikka kodukanti tagasi minna. Ja, ja, ja see on siis see maja, kuhu te kolisite  või No see on üks üks väga selline pentsik lugu,  et aga tegelikult jah, et, et siis pärast esimest klassi  kolisime maale, et esialgu siis sinnasamasse vanaema Eerika  juurde ja, ja see on siis siugune, väike koht vana Vigala  tiduvere küla Märjamaalt kuskil 20 kilomeetrit. Et selline selline tore kohake jõe ääres  ja meie siis selle pildi peal on konkreetselt üks meie  selline väga, väga oluline hoone meie elus,  selle nimi, me kutsusime seda putkaks. Raske on midagi muud öelda muidugi selle kohta. Et jah, paremal paremal käel on siis meie laut,  et aga jah, et me kolisime siis sinna vana vigalasse,  meie esimese hooga elasime siis alevis, mida kutsuti jaamaks,  mis oli siis kunagine raudteejaam ja, ja aga noh,  ütleme, et me ikkagi ju tahtsime ka oma kodu rajada  ja siis me ühel hetkel leidsime ka sobiva krundi sealsamas  tiduvere külas. Ja järjekord oli siis see, et kõigepealt ehitasime lauda  ja ega me seal väga seal alevis selles mõttes elada ei tahtnud,  et isa tegi ehitustööd ja kuskil siis mingisuguse lammutuse  käigus mingi mingi kilpmaja nad ära lammutasid  ja sealt oli võimalik siis sellised kilbid koju tuua  ja üks niisugune putka kokku panna, noh ütleme nii,  et väga suur ta ei ole, et ma arvan, et niimoodi võib-olla  siis suurusjärgus 20 ruutu kokku, et seal sees oli  siis selline sooja müüriga pliit. Ühetoaline, mitte just. Kööktuba just. Et aga esimene sooga oligi, et siis võib-olla suvel vähem  seal korteris alevis olla, et hakkasime seal  siis selles putkas olema. Aga, ja samaaegselt muidugi ehitasime ka maja. Aga, aga jah, see putka selles mõttes on niisugune tore asi,  et siis ühel hetkel, kui see juba oma maja oli  ka niisuguses järgus, et nagu kohe kohe hakkab sisse saama,  siis ikkagi selle viimase talve me elasime seal putkas ja,  aga noh, te kujutate ise ette, et ega seal nagu see  soojustus oli, mingisugune, mis nendes kilpide vanadest  kilpides oli mingi saepuru ja, ja ikkagi nagu talvel läks külmaks,  siis ikkagi oli juhus, kus siis ikkagi vesi ämbris külmus ära,  nii et ütleme nii, et teki all oli küll soe,  aga, aga ütleme nii, et, et öösel läks vahel jahedam. Et võimalikult pliidi ümber tuli magada Ja noh, selles mõttes me olime seal enam-vähem vastu sooja müüri,  et, et iseenesest midagi hullu ei olnud,  aga, aga tõesti jah, selline selline tore putka oli  ja see on tegelikult tänase päevani ta veel isegi seisab püsti,  et küll jah, aknad enam ees pole. Et niisugune väike saab mingeid asju ladustada seal,  et aga jah. No aga ma kujutan ette, et trenn oli kõva nagu sa ütlesid,  et sa juba varakult karjas said käidud, et seal ju  siis kuule, laut oli kõigepealt valmis, laut,  igavene uhke, mis teil seal sees oli, viskasid sõnnikut,  lüpsid lehmi. Lehmi ei lüpsnud, aga selles mõttes tõesti,  et ikkagi niisugune sõnnikuvedu siis nii lehmade tagant kui  sigade tagant oli ikkagi üks niisugune minu minu töö  ja eks ma sealt selles mõttes niisugused tugevad jalad alla sain,  et, et ühel hetkel kunagi, kui ma siis trenni  ka jõudsin Pärnusse, et siis siis treener palginõmm ütles jah,  et kuule, siin on näha, et siin on nagu maatööd tehtud tublisti. Maatööd sa ei karda. Ei karda, et ikka ju heinategu ja, ja siis samad need heinad  sinna lakka ja lauta ja et, et see oli niisugune nagu täitsa  niisugune tavaline asi. Aga kas siis ütleme, et võtame ette järgmise kaadri  ja seal peal on siis, nüüd oled sa nagu ma saan aru,  see on tutipidu vist, kõik on seda koolis teinud. Kas sealt sa leidsid endale siis oma tulevase kaasa sealt vigadest? No tegelikult Vigalas ma lõpetasin siis põhikooli  ja sealt edasi meil tol hetkel gümnaasiumit ei olnud  ja siis tuli valida, et kas minna siis keskkooli  või gümnaasiumisse Märjamaale või Pärnu-Jaagupisse. Noh, Märjamaal, selles mõttes niisugust head bussiühendust  ei olnud, et, et siis vastav distants sinna Pärnu-Jaagupisse  vana Vigalast on 30 kilomeetrit. Aga kuna seal oli suhteliselt hea selline bussiliiklus,  et hommikul täpselt jõudsid seal siis mingi 15 minutit enne  kooli algust jõudsid bussipeatusesse ja ilusti seal  ka lõuna ajal bussid liikusid, nii et selles mõttes tundus  selline loogiline asi ja kuna meil olid seal sugulased  ka siis, kui vahel oli vaja ööseks jääda,  siis see Pärnu-Jaagupi väga sobis. Aga jah, selle pildi peal on siis minu praegune kaasa. Et pilt on tehtud arvatavasti siis 97. aasta kevadel. Et tol hetkel me olime, olime head sõbrad,  et siis meil veel sellist selliseid suhteid ei olnud. Aga aga tõesti, et seal koolis ütleme, et  siis bussisõit oli tõesti palju, et, et kuna ma  siis juba ka siis suhteliselt küll hilja,  aga 12. klassis hakkasin ka seda kettaheidet natukene  tõsisemalt tegema, siis Pärnu oli omakorda  siis siis siis veel ütleme seal kuskil 25 kilomeetrit sealt Pärnu-Jaagupist,  nii et et kui oli niisugune trennipäev, siis tuli,  ütleme hommikul siis kodust, ma ei tea, niisugune enne  kaheksa ära ja siis pool üheksa tuli see buss sinna tagasi. Nii et niisugune nagu päris pikk päev, et vahepeal raamatukogus,  vahepeal bussis, vahepeal trennis Tulen korra selle juurde tagasi, sa lihtsalt mööda minnes ütlesid,  et sa hakkasid kettaheitega tegelema kaheteistkümnendas klassis. Tavaliselt hakatakse spordiga tegelema teises klassis,  ütleme siis, on ka juba hiljaks jäänud nats. Et kuidas nüüd nüüd nii läks, et sa kaheteistkümnendas alles  oma selle tee üles leidsid? Ei no tegelikult, eks ma ju spordipoiss olin kogu aeg,  et. Aktiivne ma ei tea, mängisin korvpalli, võrkpalli,  nagu siin mainisin, tegin maadlust kergejõustiku,  et, et eks ma sporti tegin kogu aeg. Aga sa ei leidnud seda ketast siis üles? No ei, mul ikka algul oli see ju korvpalli,  selline armastus oli hinges ja, ja proovisin  ka siis kunagise siki praeguse Audentesesse,  et sinna ma korvpalli erialal sisse ei saanud  ja siis sealt kuidagi see pettumus oli nii suur,  et ma nagu uuesti proovima ei läinud. Mis sul pahaks pandi, seal ei suutnud hüpata  või visata? Ütleme niimoodi, et tol hetkel ma olin tegelikult väike,  ma proovisin siis üheksandasse klassi, et ma tol hetkel olin  siis mingisugune meeter 79 suhteliselt lühike oskused olid  ka väga, väga kesised, et täitsa nagu selline arusaadav  otsus tagantjärgi ja, ja ma arvan, et tuleb siin treenereid,  Levkoid ja rebast pigem kiita, et nad niisuguse otsuse tegid,  et oleks mind vastu võetud, siis arvatavasti kettaheite  olümpiavõitu poleks sündinud. Ja mis sulle veel meeldis peale ütleme peale spordi,  noh, spordimees sa olid ja põhiaeg kulus sul bussis,  aga, aga kuulasid sa, ma ei tea, metallikat või,  või mis sulle, mis sul teha meeldis? Ei, mul selles mõttes jah, seal sõbrad ja klassivennad,  need olid seal kõvad bändimehed, et mina bändimees ei olnud,  aga ma ikka nendega seal kaasa hängisin ja eks ma  siis vaatasin ka nende proove ja tegime metsas onni  ja ja mul metsas üldse meeldis palju käia,  et mustikaid korjata. Pohlasid jõhvikaid, et mul nagu metsas väga väga meeldis,  et. Ise keetsid moosiga valmis. Moosi ei keetnud, aga meil seal Vigala kandis on selline  söök nagu siis või ma ei oskagi öelda, kuidas sa nimetada,  aga mustikalör, mis on siis nii, et korja need metsamustikad ära,  paned suhkruga, purustada nad ära, paned piima peale,  sööd, siis võida saia kõrvale ja maailma parim söök. Mustikalörr mustikalörr, proovime seda tuleb proovida väga äge,  aga ühel hetkel peale seda kaheteistkümnendat klassi,  kui sa hakkasid tegelema juba kettaheitmisega,  tulid sa ikkagi Tallinnasse, tulid kõrgkooli,  räägi sellest pisut lähemalt. Jaa, et selles mõttes see kõrgkooli tulek oli,  oli väga oluline, sest ega tol hetkel see ketta heitmine oli  ikkagi pigem hobi, et mu tulemused ei olnud sellised,  et ma oleks võinud siis mingisugusest suurest karjäärist unistada,  et see oli pigem ikkagi selline asi, mida sai kooli kõrvalt teha. Ja ma arvan, et ta tegelikult tõsiseks muutus alles  siis viimasel kursusel, et, et ma mäletan tõesti seda,  et tulemused olid juba sellised. Ütleme niimoodi, et olin seal kuskil Eesti  meistrivõistlustel poodiumil aga ega mind nagu keegi väga  treenida ei tahtnud, sest ma olin selline ikkagi nagu ju  läbi käis, et hiline alustaja Meie tolle hetke siis sellised treenerid minus niisugust  väga suurt potentsiaali ei näinud ja, ja,  ja tegelikult ma olin omadega juba ka natukene sinna  Ameerika poole piilumas, et, et siis minna seal ülikooli,  saada seal, ütleme, mõni treener, kes minuga  siis natukene tegeleks. Aga, aga õnneks tõesti, siis kohtusin Raul Rebast ja,  ja, ja, ja sinna Ameerikasse ma ei läinud,  aga tõesti, et, et võib-olla siis seoses  selle Tallinnaga meenub ka üks selline. Niisugune natukene keerulisem juhtum, et olin juba  siis oma seal viimase kursuse lõpusirgel ja,  ja eksam või siis tähendab siis kursuse või  siis selle ülikooli lõputöö oli juba peaaegu valmis  kirjutatud elasime siis suur-Ameerikas seal niisuguse  puumajad olid täna seal seal, kus seal superministeerium on,  seal lähedal ja, ja siis juba see töö oli peaaegu valmis  ja siis juhtus nii, et tulid vargad. Meil seal mingeid väga suuri niisuguseid turvaseadmeid ei olnud,  uks oli ka sugu suht papist, et natukene niimoodi lükata ja,  ja uks lahti oli ja, ja siis tõesti oli nii,  et, et see võeti kaasa see arvuti, kus oli  siis see juba see lõputöö, mis oli väga-väga lõpujärgus  ja kuna ka tähtaeg oli juba kohe kukkumas,  siis tundus, et, et nüüd on, nüüd on halvasti,  et, et, et mina seda tööd enam ei suuda taastada. Aga mul on nagu hea meel, et, et siis Raul Rebane  ja Aadu Kreevald siis ikkagi ütlesid. Kuule, poiss, et, et nüüd ikkagi siin mingit nalja pole,  et, et lähed, räägid koolis ära loo kõik sind aitavad,  et, et mingit varianti pole, et see kool peab ikkagi õigel  ajal lõpetatud saama, et ma ise juba nagu olin sellega arvestanud,  noh, lükkame siis järgmise semestrisse, küll  siis kuidagi saab selle ära tehtud, aga mul on hea meel,  et nad mind survestasid. Nii et siis tegelikult kõik panustasid, et rääkisin koolis ära,  anti lisa aega, et seda siis tööd natuke hiljem kaitsmisele tuua. Ja, ja siis. Pruut aitas selles mõttes ka oma nobedate näppudega  selle töö sinna kiiresti tagasi trükkida,  nii et lõpuks lõpp hea, kõik hea ja kool ilusti õigel ajal  lõpetatud ja diplom taskus. Vägev selge see, et maal võid sa bussiga sõita,  on ju Tallinnas tuleb sõita ikkagi oma autoga,  sest et mismoodi muidu tüdrukuid ühest kohast teise vedada. Ja sellepärast järgmine pilt, no palun uhkusta nüüd ütle aasta. Ja, ja kuidas sa selle ikkagi said ja, ja no milliseid tiire  sa Tallinna peale tegid? No see on jah, siis minu esimene auto vast 21,  null viis, enne seda ma sõitsin siis isa vana 21,  null 11-ga. Et mul oli see siguli värk, oli juba selge,  aga siis ma mäletan tõesti, et suvel sai  siis isaga koos ehitusel käia. Teenida siis lisaraha ja kui see ühel hetkel see  siis summa oli koos, siis, siis vaatasime sealt kuskilt  kuldsest börsist siis mingid kuulutused järgi  ja leidsime, et vot üks niisugune tore auto on müüa. Läksime seda siis isaga vaatama, noh, me kumbki mingid väga  suured sellised tehnikaeksperdid ei olnud. Et, et omanik väitis, et tip-top autos varskelt kap remont tehtud. Mis ega siis noore mehena ka, et ega väli ütleme,  siin on juba mõned aastad taga sõidetud,  aga enne seda ta nagu nägi väljast ka veel niisugune päris  nigela ja läikiv välja. Et, et meie midagi kahtlustada ei osanud  ja võtsime selle auto ära. Aga ikka esimene sõit tuleb ju minna koju maale,  seda autot nagu näitama. Aga, aga siis oleks lõppenud juba päris halvasti,  et tegelikult selle esimese sõiduga, mis ta oli niisugune  suurusjärgus mingi 100 kilomeetrit kogu õlinorm näinud,  noh, mis tähendas seda, et, et, et see väidetud kap remont,  et noh, seda pole, pole toimunud ja, ja asi algaski sellega,  et siis tegelikult otsisime siis kuskilt uue,  mingi kasutatud mootori ja see auto ost algas  siis tõesti selle mootorivahetusega, mida ma  siis seal niimoodi oma jõududega üritasin teha,  sain sealt isalt ja teistelt ekspertidelt  ka nõu. Nii et, aga selles mõttes selline väärt õppetunde,  et, et kõik, mis hiilgab, ei ole kuld. Sa ütlesid, et hetk tagasi, et sa ei ole ise suuremat sorti tehnikamees,  aga ometi vahetasid mootori ära. Kuidas need kaks asja omavahel kokku lähevad? Noh, selles mõttes, et eks see oligi selline võib-olla  esimene selline tõesti siis kogemused varem kui mul  ka oli võrrel, sellega oli pigem nii, et et mulle meeldis sõita,  aga sellega ikka juhtus see, et aeg-ajalt jälle kadus säde  ära ja ja tuli käe kõrval koju tulla ja siis mul seal  sugulaspoiss tuli külla, siis tema, temal käis seal väga ruttu,  tema tegi selle jälle korda, aga tõesti,  et selle mootorivahetusega, et, et eks mulle  siis näidati, et kus midagi on ja siis ma sealt keerasin  ja putitasin. Ja eks siis kui olid mingid tähtsamad tegemised,  eks seal ikka siis asjatundjad aitasid ka. Aga jah, selle autoga, selles mõttes pärast seda,  kui see mootor sai vahetatud, sai ikkagi mitmed aastad sõita. Aga lõpus nagu selle laadaga ka, et ta ikka muutus päris ohtlikuks,  et ma mäletan seda, et noh, ütleme, et vanad,  kes on, kellel laada kogemus on või vene autode kogemus,  et noh, et seal nagu mingeid asju, kuna ikkagi vanad autod ka,  et ega seal nagu väga enam midagi keerata ei tohtinud,  et kui keerad, siis läheb katki ja selle vahetus  ja parandamine väga-väga keeruline ja kallis. Ja, ja siis ühel hetkel oligi nii, et, et pidurites oli õhk  sees ja noh, siis vahel niimoodi sõidad,  vahel on pidurid vahel ei ole, pidi seal nagu pumpama ja,  ja, ja ütleme niimoodi, et oluline oli alati hoida sellist  piisavalt piki vahet, noh, mida Tallinna liikluses väga  pahatihti nagu ei ole lihtne teha. Aga ütleme siis jah, ütleme, kus siis saabus see hetk,  et arusaamine, et, et selle autoga enam edasi ei saa sõita,  oli tõesti siis nii, et, et ühel hetkel,  kuna me seal siis seal suur-Ameerika tänaval elasime,  see oli niisugune natukene hoovi sees ka natuke kallak,  et, et kui ma sealt siis niisuguse väikse hooga tulin,  aga, aga nüüd hakkasin siis pidurid otsima,  seda ei olnud, siis ma maandusin seal niuguses paekivi  seinas ja hoog ei olnud suur, stange läks natuke katki,  aga, aga kui see juhtus veel teist korda,  siis oli selge, et nüüd vist on nagu aeg see auto ikkagi  kinni jätta ja, ja noh, ütleme siis juba sportlikud  tulemused olid ka nii palju paremad, et et oli,  õnnestus siis saada oma esimene sponsorauto Sportlikest tulemustest rääkides teeme korraks praegu siia  küsimuste vastuste vooru pisikese pausi. Me oleme välja otsinud ETV arhiivist. Kaadreid sinu elust juba varasest noorusest kuni nüüd suurte  võitudeni välja, vaatame neid ja äkki sa pärast võtad  selle kõige mõne lausega kokku. Mina olen vigalast, muust. Rakkest teil läks täna? Haugute siin end väga hästi, aga jooksus ei tea. Oma jooksu võitsin ära. Kert tööd teinud selle aasta väga tugevasti iga  maailmameistrivõistluste järel, et siin olümpiavõimtluses  medal saavutada. Ja see neljas kontserni metret Liidri tulemus 68 82 fantasti. Raske oli see võistlus kui me nägime, uudised tema üks väga võimas. Sellest piisas, et tulla olümpiavõitja tublike. Eri võimalus ja nüüd üle staadioni aia ja,  ja kerg kapter. Spordis pole. Kõlavamad tiitli kui olümpiavõitja ning täna seisab  olümpiavõitjana poodiumi kõige kõrgemal astmel kettaheitja  Gerd Kanter. Kananahk tuleb peale võimas. Meie järgmine pilt, no nüüd sellest samast sellest samast  hetkest Ma siis küsin selle ära, no mis tunne on,  mis tunne, mis tunne sul oli praegu seda kõike,  seda videot ja asja vaadates inimesed hakkasid plaksutama  siin stuudios selle peale, kui sa viskasid  selle olümpiavõidu, mis tunne sul endal oli  siis või, või nüüd vaadates hiljem seda? No ma ei tea, vaadates seda pilti, ma arvan,  et eks ma õnne junnis olin. Et noh, tegelikult ju ütleme, ega see tee sinna lihtne ei olnud,  et see oli ikkagi selline noh, ütleme sellisest süsteemsest  tööst ütleme niisugune kaheksa aastat ikkagi sellist väga  selget pühendumist tagasilööke, vahel ka väikseid õnnestumisi,  et see oli üks selline väga-väga äge teekond ja,  ja kui see selles mõttes kulmineerub sellise sellise ütleme  ikkagi siis suursündmusega ja ja noh, nagu seal  ka läbi käis, et tõesti, et see olümpiavõit on selline  ikkagi spordi mõistes absoluutne suurim saavutus,  mida, mida võita siis ja, ja kuna paljud sellest unistavad,  siis, siis mul on hea meel, et see eesmärk,  unistus sai, sai teoks. Kõigepealt ma korraks vahemärkusena tahan vabandada kõikide spordisõprade. Ees sellepärast, et ma tegin tegelikult korraliku vea,  sa ei ole kunagi ju ketast visanud, eks. No kui sa sealt algkaadrist nägid, siis ma ikka viskasin. Aa, olgu hea küll. See oli vise, aga olümpiavõit tuli ikkagi. Korraliku heitega, olgem täpsed, eks täpselt nii. Järgmisel fotol on meeskonnapilt. Ja see on siis ühelt tänugaalalt on see nii,  et äkki sa jutustas selle pisut lahti, kes seal,  kes seal fotol on ja, ja kuidas nad on sind aidanud  ja sinu elus olulised olnud. Ja et see on siis sellesama 2008. aasta siis aasta lõpp detsembrikuu,  kus siis tõesti toimus selline äge äge vastuvõtt,  kus siis ma kõik oma sain oma sõbrad-tuttavad,  toetajad ja neid siis ühe sellise toreda meeleoluga peoga tänada. Aga siis need inimesed, kes seal laval on,  et selge see, et ükski saavutus ei ole ühe mehe soolo  ja ja, ja tegelikult neid inimesi minu selja taga oli  väga-väga palju, aga tõesti siin selle pildi peal on siis,  siis see, see kõige teravam tipp. Et, et kui me hakkame siis näiteks siit tulema paremalt poolt,  et mees mikrofoniga on siis Uno Ojand, kes oli,  kes oli meil siis niisugune abitreener, kes  siis aitas siin Eestis asju kontrolli all hoida,  et tal alati jutt jooksis ja tal oli alati sellised head ütlemised,  et üks selline meie võib-olla lemmikütlemine alati oli see,  et, et rämps rongi ei takista, et kui sa tahad oma teed minna,  siis selge see, et seal on alati selliseid,  kes kellele see ei meeldi või kes arvab teisiti. Aga kui sul on nagu oma oma siht, siis igal juhul tuleb  edasi panna, et sealt edasi mina siis seal kolmas mees,  Hans üürike, kes oli siis tol ajal minu selline kodulehe tegija,  et, et tema, tema siis vahendusel väga tihti tänapäeval  igasugused online-ülekanded on väga-väga levinud. Aga tegime siis selliseid esimesi online-ülekandeid oma kodulehelt. Ja, ja tema juhtimisel kõik see toimus. Keskmine mees Indrek Tustit, kes siis aastast 2006 oli,  oli minu füsio hiljem minu treener, et, et kindlasti väga  oluline mees, et, et hoidis mind selles mõttes alati ühes  tükis ja, ja hiljem andis ka väga olulisi treeneri näpunaiteid. Indrekus siis järgmine Aadu Kreevald biomehaanik,  selline tipimees üdini selline vana vana spordimees ise  vasaräitja andis meile väga olulisi näpunäiteid,  kuidas seda tehnikat ikka nii sättida, et,  et tuleks, tuleks teistest kaugemale temast edasi. Vestan Haftenson, kes oli siis meie tiimi selline peainsener,  kes siis aastast 2000 tuli meie juurde, kellega me 12 aastat  koos tegime ja kindlasti võin öelda, et,  et kindlasti kettaheite guru üks maailma parimaid kettaheitetreenereid. Kindlasti väga-väga äge äge treener ja sealt edasi  siis Raul Rebane, kelle pärast me üldse kokku tulime,  kes meile kogu selle meeskonna selles mõttes kokku pani,  tuli täiesti võib-olla teistsuguste ideede mõtetega ja,  ja selles mõttes väga tihti me tegime asju,  mida teised ei teinud, saime ka sellest võib-olla kohati  palju kriitikat, aga ma arvan, et lisaks sportlikule  tulemusele tegelikult me nagu lõime ka väga palju muid Ütleme siis sellist teistsugust väärtust ja,  ja sellist ka sotsiaalset kapitali, et me ei tegelenud  ainult spordiga, me tegelesime ka sellega,  et, et me, ma käisin koolides, ma andsin lastele selliseid  inspireerivaid tunnikesi, et, et ja me üritasime selles  mõttes olla eeskujuks ja, ja see viimane mees on Ants Kass,  kes oli siis meie tiimi arst, et ma mäletan,  et temaga oli üks selline tore lugu, et algselt kui me  siis seal aastal 2000 alustasime, et mul siin mingisugused  randmed valutasid ja siis, siis ühel hetkel läksin Antsu juurde,  Ants tegi seal siis mingid röntgeni, pildid,  asjad ja ja siis meil oli mure, et noh, äkki on mingi tõsine mure,  et, et, et aga siis antsu kommentaar oli see,  et kui olid need tulemused kätte, ütles poiss,  on loom, pange edasi. Jah ei, selge loom, siis loom. Järgmisel fotol. Olete te kahekesi ja tundub, nagu oleks tegu pulma a,  sest et on valged riided seljas, aga kus on pulmakülalised? Ma n. Jah, et tegemist on siis aastaga 2008 2008 selles mõttes  minu elus väga oluline aastaga mõttes. Ja, ja seitsmes oktoober Uus-Meremaa kohanimi  siis Cafedl Gove ja, ja selle siis jah, loo eelnev lugu on  siis selline, et et aastas siis 97 hakkasime me  siis Liina ga siis käima ja, ja tegelikult lihtne arvutus näitab,  et selleks hetkeks me olime käinud juba 11 aastat. Et ma arvan, et tegelikult hakkas vaikselt lootus juba kaduma. Kas kas, kas üldse mehel niisugused mõtted on,  et aga noh, ma ei tea, eesti mees on kuidagi sisugune,  aeglane ja võtab hoogu ja ja küll on üks  ja teine mingi probleem, et aga, aga siis see aasta ma  tegelikult olin juba nagu ikkagi valmistunud,  et ma olin, käisime Lõuna-Aafrikas laagris,  siis ma tean, et jaanuarikuus ma ostsin siis sõrmuse. Et see oli siis selle kodus juba mingisugune pool aastat  ootas oma aega. Hea hea nagu tunne oli see, et, et kuna tegemist oli  olümpia-aastaga ja, ja noh, teada oli, et see võiks olla  nagu minu olümpia, siis ega tema nagu väga ei kahtlusta nud,  et, et ma üldse selliseid mõtteid mõtlen,  et, et arvas, et kogu fookuses pordil. Aga, aga siis tegelikult jah, juuni, juuni seal natukene jaanipäeva,  meil oli siis selline ametlik täht või siis su  siis jah, tähtpäev, kus meil sai siis aastapäev meie  siis käima hakkamisest ja siis sel päeval ma otsustasin,  et ma teen siis selle ettepaneku. Aga seal oli ka veel paar vimkat, et ma olin talle,  olin talle ühe uue auto siis ka tellinud  ja siis ma nagu esimeses läksin ukse taha,  andsin signaali, et kuule, tule välja, et tule vaata et üks  uus auto temata mingi võõras auto ukse taga,  et mis asi see on. Aga, aga siis autost olnud nagu veel kõik,  et sõitsime siia Pirita muuli äärde ja ilm oli väga sant,  et ma tean, et vihma 100., et siis ma nagu välja minema ei hakanud,  aga mõtlesin, et tegelik täna midagi. Ja, ja siis ma võtsin selle sõrmuse välja  ja siis ma mõtlesin, et, et kas sa, kas sa tuleks mulle naiseks? Annis ta ütles jaa. Ja ja, ja siis tegelikult, et aga jah, edasiseid nagu  pulmaplaane veel kohe ei olnud. Aga kuna siis aasta varasemast. Kui ma tulin maailmameistriks, oli mul üks selline hea  toetaja auhind reis ümber maailma ja, ja ma ei olnud seda  ära realiseerinud, siis mõtlesime, et okei,  et aga mis oleks esiteks üldse niisugune koht,  et kuhu ma nagu spordiga ei satu. No tundus, et okei, Austraalia, Uus-Meremaa selline  piisavalt eksootiline, et, et võiks kuskile sinna reisida. Ja, ja ja noh, teine on see, et ega nende pulmadega on ju  ikkagi ühtepidi see, et, et väga paljuski see,  ütleme siis see pulma nagu nautimine on väga keeruline,  et seal on, ütleme, et küll on lähedased,  kelle pärast tuleb muretseda küll on ma ei tea muud külalised,  et, et nagu seda teineteisele sellist nagu tähelepanu  ja ütleme, keskendumist nagu sellises pulmatrallis  või saginas nagu väga tihti ei jää ja, ja mõtlesimegi,  et okei, et aga teeks, teeks tõesti nii,  et teeks oleks ainult kahekesi. Mitte kellelegi ei jaganud seda infot ka,  et oli ainult paar inimest, kes sellest nagu teadis,  et meil niisugune plaan üldse on. Ja, ja, ja see pilt on selles mõttes tegelikult,  see on üks selline väga populaarne turismikoht,  et seal sellisel ilusa ilmaga võib seal olla kuskil kuni 800  inimest selle ranna peal, et, et seal ühtegi inimest ei olnud,  et tegelikult on ka niisugune suhteliselt selline tormieelne seisund,  et, et kui me oma siis tseremoonias ja me ära peetud,  siis tegelikult juba ookeani pealt oli näha,  et torm tuleb ja, ja kui me oma pildid saime  ka tehtud, siis tuligi torm. Nii et, et, et meil läks selles mõttes väga hästi,  et aga ei, oli, oli väga meeleolukas päev  ja tänaseks võib öelda, et jah, me oleme  siis koos olnud juba rohkem kui 25 aastat  ja sellest abielus 11 aastat. Ütlesin valesti. Abielus oleme ikka nüüd olnud juba 14 aastat. Oi, sa nüüd saad, oi sa saad. Oi kui valus 25 oli õige. Muideks usu, et kunagi tuleb kuskil spordi viktoriinidesse  kindlasti see küsimus sisse, et miks pärast Gerd Kanteri  laskunud ühele põlvele, kui ta oma naist kosis,  sellepärast et nad istusid autos ja väljas oli kehv ilm. Nii et usu, usu, see tuleb ka ära. Aga liigume edasi järgmise kaadri juurde  ja seal te olete kahekesi oma pojaga, on see nii? Ja et, et siis minu poeg Kristjan, et kindlasti meie jaoks  väga-väga oodatud laps. Et täna ta siis on kaheksa, käib teises klassis ja,  ja meeldib, see pilt on tehtud siis meie koduses jõusaalis,  kus siis väga tihti, kui ma ise treenin,  siis, siis kutsun, kutsun Kristjani sinna  ka erinevaid asju tegema. Tal on seal erinevad lemmiktegevused, küll  siis mingi takistusrada ja hüppab sealt ühelt ühelt,  ma ei tea asjal teisele, ronib kuskilt läbi üks mäng,  mida me seal pildi peal teeme, on siis selline põrgatamise mäng,  et, et tuleb isalt siis pall ära võtta. Et, et niisuguseid igasuguseid vahvaid asju üritame teha. Et kindlasti noh, käivad väga tihti ka treeninglaagrites kaasas,  et, et see spordi nägemine kõrvalt on talle kindlasti väga  tuttav ja eks ma murran ka pead selle üle,  et kuidas siis selles mõttes teda mitte liigselt survestada. Aga ikkagi anda sellist sportliku sportliku tõuget,  et, et ta, selline tulevik oleks ka seotud ikkagi sellise  aktiivse eluviisiga. Võib-olla tuleks alustada sellest, et sina sel ajal viskasid  juba sõnnikut. Ja vaata, palun väga, et äkki peaks ka kuidagi hang pihku  ja kühveldama. Nojah, tänapäeval neid neid kohti väga palju enam pole,  kus saab niimoodi nagu lihtsalt kühvli ja argiga nagu seda  sõnnikut visata, et aga aga ei, eks ma ikkagi,  jah, selles mõttes natukene üritan, üritan neid võimalusi leida,  kuidas. Kuidas natukene niimoodi enda eest ikka seista,  et kõik, kogu see asi ei ole ka nii, et,  et teeme ainult niisugust mängu, et ma vahel ikka ütlen,  nüüd tuleb mõned kätekõivarst teha ja nüüd tuleb rippuda,  et nagu niisugune väike väljakutse peab ikka olema. Meie tänaõhtune viimane kaader, kus peal on kolm rõõmsat meest,  kes need on. No kõige rõõmsam võib-olla isegi mina, et mina olen seal Et pilt tehtud siis selle suve kergejõustiku  maailmameistrivõistlustelt siinest et siis mees vasakul,  minu õpilane Kristjan Pe tuli seal siis maailmameistriks uue,  siis võistluste rekordiga heitis üle 71 meetri,  aga mees keskel on, on üks väga legendaarne mees,  et ta on siis siiamaani aastast 86 kehtiva maailmarekordi omanik,  Jürgen Shult, samamoodi olümpiavõitja, maailmameister ja,  ja 74, null kaheksa on need rekordnumbrid aastast 86,  mida ta siis siiamaani selles mõttes enda nimel hoiab. Ja, ja mina olin siis jah, see, kes väga suuresti  ka üritas seda tema rekordit enda nimele saada. Mul jäi 70 sentimeetrit puudu, et et mul on  siis kõigi aegade kolmas tulemus. Aga, aga ma tõesti loodan, et, et siis see minu õpilane Kristjan,  et võib-olla tema on siis see mees, kes selle pika habemega  rekordi enda nimele võtab. Aga tõesti, et nüüd, tänasel hetkel olen nüüd juba neljandat aastat,  siis treener, et esimesed kolm aastat töötasin  siis oma vanade kolleegidega Poolast Pjotr Malhovski,  Robert Urbanek, et esimesed kolm aastat siis,  siis proovisin treeneritööd nendega ja, ja nüüd  siis Sloveenia koondise mehega oli kohe esimene aasta väga  edukas maailmameistri tiitel. Et loodame, et, et tuleb lisaks, sest et  ega Pariisi olümpia on juba selles mõttes ju ainult juba  järgmine aasta. Nii et ootused on väga suured ja kui siit käis läbi,  et tõesti, et endal seda teist olümpiakulda ei õnnestunud  võita ja, ja maailmarekordist natuke puudu,  siis tegelikult tänasel hetkel Ma näen, leian endast väga uuest rollist,  mida võib-olla siin kuskil ma ei tea, kuus aastat tagasi ei  osanud ette kujutada, et ma olen treener ja,  ja ma tegelikult võib-olla siis need mingid asjad,  mis jääb endal tegemata, on võimalik läbi  siis oma treeneritöö saavutada ja tegelikult  ka see on päris magus, et, et, et jah, et ise teha on  ka tore, aga kui on võimalik kedagi selles mõttes nõu  ja jõuga aidata nii palju, et nemad suudavad oma oma  siis tehnikad ja asjad niimoodi korda saada,  et sealt tulevad suurepärased tulemused,  siis, siis ka see on tegelikult väga nauditav tegevus. Suurepärane, tänan sind, Kerd, suur, suur. Kõige eest? Nende hetkede eest, mil me olime teleka ees,  näpud püsti ja karjusime kui ka praeguse intervjuu eest,  suur aitäh ja ma tõesti loodan, et, Et näiteks 10 aasta pärast me vaatame, et oi issand,  sealt tuli maailmameister, siis tuli tema käe alt  olümpiavõitja nii edasi, nii edasi ja lõpuks  siis Kristjan ise, eks. Mis aastal see võiks olla? No tegelikult ega. Mina olen veel surunud nagu, et kuule, et korvpall on ikka  üks ke tore ala, aga ta väga sellest ei vaimustu,  aga, aga mingil hetkel on juba öelnud, et ei,  et Talle, tema on ka tu või ta on rääkinud niimoodi,  et vot et kui ta ühel hetkel oma selle sportlaskjärgi lõpetab,  et siis ta hakkab mingisuguse kolmanda asjaga tegelema. Et aga, aga ma ei tea, et ei ta siin selles mõttes ju ka,  et kui käib mul trennis või, või on siin nüüd käis  ka võistlusel vaatamas, et, et see teda väga nagu innustab. Et talle mingil hetkel ikkagi pärast pärast võistlusi seal  koduaias võttis mingi diskgolfi ketta ja  ja loopis seda, siis kutsus, et kuule, et isa,  tule ikka vaata ka, et kuidas tehnika on  ja ja noh, siis kõrvalt vaatad, kuidas ta seal keskendub  ja teeb, et et, et ma ei oska öelda, milline see mõju on,  aga noh, vähemalt täna ta räägib, et, et talle nagu see  kettaheide meeldib ja kui ma räägin sellest korpusest. Kuule, ei, issi, ma tahan ikka sinna sinu trenni tulla,  et mine tea, mine tea, et vähemalt mingisugune mingi pisike on,  mis sellest tuleb, et aga ma arvan, et eks igaüks peab  selle oma ala ise leidma, mis talle meeldib  ja aga kindlasti pikk poiss, tas tuleb küll vasakukäeline,  et, et ma siin olen natuke veel hädas, et,  et ise olen paremukäeline, aga ei vasakukäelis on tegelikult elus,  neid on päris palju ja tegelikult nad on omamoodi niisugused omapärased,  nii et ma loodan, et miks mitte olla esimene vasakukäeline maailmameister,  nii et. Kuldsed sõnad. Suur aitäh sulle, Gerd. Tänan ja edu töös ja isiklikus elus, nagu vanasti öeldi,  aitäh vaatamast. Suur tänu teile. Teie eest. Täna õhtul oli Gerd Kanter.
