Prognooside järgi on sel aastal keskmine hooldekodu kohatasu
suurus hooldusvajadusega inimesele 1375 eurot kuus.
Hooldus reformi tulemusena tasub alates käesoleva aasta
esimesest juulist sellest summast hoolduspersonaliga seotud
kulud kohalik omavalitsus.
Teenust vajava inimese või tema lähedase kata jäävad
majutus- ning toitlustuskulud ja isiklikust vajadusest
tulenevad väljaminekud. KOVi poolse rahalise toetuse saamise eelduseks on
ööpäevaringne hooldusvajadus.
Iga kohalik omavalitsus hindab ise inimest
ja tema vajadust teenuse järele jätkab sotsiaalministeeriumi
pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht ketri Kupper. Tavaliselt hinnataksegi inimest, kuidas ta hakkama saab,
küll, riik pakub omavalitsustele võimalust kasutada ka
sellist valideeritud, abi ja toetusvajaduse hindamisvahendit
aga selle kasutamine, need omavalitsustele soovituslik
ja hindamisvahendid me teeme kättesaadavaks omavalitsustele,
siis eeldatavasti aprillikuust. Kui vajadus hooldekodu järele on põhjendatult olemas,
rakendub ka omavalitsuse rahaline roll kohatasu maksmisel.
Kas hoolekandereformi valguses tuleb uuesti üle hinnata,
aga praegu hooldekodudes asuvad inimesed? Omavalitsused peavad tegelikult kõikide hooldekodus elavate
inimeste käest võtma esmalt taotlused tegema kindlaks selle,
et inimene ikka soovib, et tema kulusid hakkaks rahastama omavalitsus.
Need, kelle kohaliku omavalitsus on ise hooldekodus juba suunanud.
Need inimesed on ka täna üldiselt hinnatud,
aga hinnata võib-olla vaja neid inimesi,
kes on siis otse hooldekodusse läinud.
Kohaliku omavalitsus ei ole seda inimest näinud
ja ta ei tea tast midagi. Selleks, et kohalik omavalitsus uute reeglite järgi
hooldekodu kohta rahastada saaks, antakse riigi poolt ka vahendeid.
Fondist eraldatakse sel ja järgmisel aastal Kovidele
vastavalt 40 ja 57 miljonit eurot.
Eesti linnade ja valdade liit on aga vormi ajakava.
Jaga rahaliste vahendite osas.
Murelik liidu asedirektor Jan Trei räägib,
et KOVide jaoks tähendab reform mitmete erinevate kulude kasvu,
mida riigi eraldatavas toetusest ilmselt katta ei saa. Reformi tulemusena päris kindlasti suurenevad kohalike
omavalitsuste rahalised kulutused, olgu see siis
teenuskohtade nõudluse olulise kasvu surve leevendamiseks,
näiteks uute teenuskohtade rajamise vajadus tekib väga
selgelt hooldusreformiplaanist.
See omakorda võib tähendada ka lisainvesteeringuid
omavalitsustele uute hooldekodude rajamisse.
See omakorda tähendab ka lisatööjõu palkamist
ja personali leidmist. Meie hinnangul need riigieelarves ette nähtud lisarahad
vajavad kindlasti täiendavat finants ja mõjuanalüüsi
ehk et siis lõpuni aru saada, kas need eraldatavad summad on
relevantsed ja, ja asjakohased.
