Riik alustas Soodla harjutusväljaku eriplaneeringut juba sügisel,
praegu harjutavad seal sõdurid peamiselt automaatide
ja paukpadrunitega.
Uue plaani järgi saaks seal ka suurtükid
ning lahingumasinad kahuritest tulistada.
Kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika ruumilise
planeerimise juht Kadri auväärt selgitab. Et milleks meil seda vaja on, meil on vaja selleks,
et harjutada soomusmanöövervõimet koostööd NATO liitlasüksustega,
aga ka selleks, et väiksemaid laskeharjutusi,
mis ei mahu ära keskpolügoonile ja suurtükilaskmisi keskpolügoonile. Auväärt rõhutab, et kuigi eesmärk on teha suure mahulisemaid harjutusi,
siis alati ise laiendata.
Rajatakse küll ühendusteed lähedal paikneva keskpolügooniga
suuremat kahurid teevad ka oluliselt valjemalt müra.
See teeb kohalikud murelikuks, räägib Anija vallavolikogu
liige Triinu alli.
Pere. Kui praegust meil on paukpadruneid kosta nii et minu maja
palgid värisevad.
Ma elan 500 meetrit sellest harjutusvälja piirist veehoidla
kaldal kohesin ja üle v võimenduvad need kõmakat päris
kõvasti ja nad ütlevad küll, et see ei ole see teravlaeng nii-öelda,
et see lendab suunaga sinna Tapa poole ikkagi.
Aga noh, minu loogika ütleb, et pauke siiapoole samamoodi ka
siis pauk kuuliga kaasa ei lähe. Alli pere ütleb, et kohalikud on koos oma muresid arutanud
ja ettepanekuid teinud ka kaitseministeeriumile.
Muresid on veel näiteks et kaitseväesõidukitel liiklus
koormab sealsed väiksed teed üle ning soomukitega ruumi tegemiseks.
Puude raadamine tähendab, et mets ei summuta enam müra sama
hästi kui varem.
Harjutusväljaku juurde jäävad ka mitmed loodusturismi sihtkohad,
selgitab kohaliku loodusturismiedendaja Marilin Pehka. Ja kui me täna vaatame sellist musta stsenaariumit,
et Soodla harjutusväljakuga seoses kaob ära meel koitjärve
raba kuhu me siis korraldame erinevatel aastaaegadel matkasid,
kui seal toimuvad õppused, siis sinna rappa ei saa
ega pääse. Samamoodi Soodla veehoidla on olnud meelsin
matkakorraldajate jaoks kui suveperioodil,
siis süstaga nuu matkamiseks ja talveperioodil uisu
ja suusamatkadeks. Kuivõrd eriplaneeringuga alles alustati,
ei ole veel ministeerium hinnanud.
Kui paljusid inimesi see kõik mõjutab.
Ka lahendusi veel ei ole, tunnistab auväärt.
Enne tuleb teha keskkonnamõjude hindamine
ning kohalikega suhelda.
20. ja 21. märtsil toimuvad avalikud arutelud,
kõige varem võiks harjutusväljak valmis saada 2024. aasta
lõpuks ütleb auväärt.
