Emajõe lähistel asuv Supilinna tiik on ligi 2,5 hektarit.
Veekogu on sobilik elupaik kahe paiksetele,
sealhulgas elavad tiigis, kolmanda kaitsekategooria,
looduskaitsealune, rohu ja tiigikonn.
Paar aastat tagasi tehtud kahepaiksete inventuuri käigus
leiti Supilinna tiigist ka kolmanda kategooria alla kuuluvad
vee ja rabakonna.
Kullesed jätkab keskkonnaameti jahinduse
ja veerustiku osakonna juhataja Aimar Raco. Sellised väikesed veekogud, seisuveekogud tavaliselt
kevaditi soojenevad üsna kiiresti on väga sobilikud elupaigad,
seetõttu just nendele kahe päiksetele kudemiseks varakevad
on juba suhteliselt jahe aeg, kus jõgede
ja järvede vesi võib-olla ei ole nii soe. Mure on aga selles, et Supilinna tiik on praegu kinni
kasvanud ja täis erinevaid setteid.
Sellest tulenevalt on tiigiveekeskkond kehvas olukorras
ja järjest halvem elupaik kahe paiksetele.
Lisaks on tiigi ümbruses viimastel aastatel toimunud palju
arendusi nii elumajade ehitus, agaga parkide korrastamine,
mis samuti kahepaiksete sobivaid elupaiku vähendanud.
Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütleb, et linn plaanib sel
aastal Supilinna tiiki puhastada nii, et sealne elurikkus säiliks. Raco ütleb, et kahepaiksete jaoks on oluline,
et elupaigas oleks piisavalt vaba vett ja taimestikku. Kus elupaiku taastada, seda liigseks ette,
et sealt välja võtta koos taimestikuga sihte.
Kindlasti muutub oluliselt kvaliteetsemaks
ja paremaks elupaigaks kaebaiksetele. Eelmisel aastal koostas Osaühing kobras Kadiigis etest
puhastamise projekti, mille põhjal on eemaldatava settemaht
ligi 15250 kuupmeetrit.
Koossetetega eemaldatakse tiigist ka seal kasvav taimestik.
Kogu veepiiri ulatuses jätkab Raimond Tamm. Puhastada tiik ära tekitada omakorda siis parem elukeskkond
sealsetele liikidele ja see omakorda siis võimaldab ka kogu
seda tiigi ümbrust heakorrastada, omaenda väljanägemist parandada,
mis omakorda annab kas sellist puhkeväärtuslikku võimalust
sealsele piirkonnale otseselt tiiki kedagi ujuma muidugi me
ei kutsu, et riik ei ole selleks mõeldud,
et selleks on ikkagi lähedal asuv Emajõe rand. Keskkonnamõjude hindamise soovitusi aluseks võttes on tööde
tegemine planeeritud sügistalvisele ajale.
Projekteerimise käigus on paika pandud, et töödega
alustatakse septembris, kui kahepaiksed pole veel tiiki
talvituma läinud, ütleb Tamm. Ja oktoobri alguse peab siis olema veetase tiigis juba
piisavalt langenud, tiik tühjaks laastud ja,
ja samamoodi siis peavad olema tööd lõpetatud jälle
hiljemalt märtsi lõpuks, kuna aprillis algab siis juba
tiigis kahepaiksete sigimisaeg. Projekti maksumus on hinnanguliselt 190000 eurot
ja see tuleb Tartu linna eelarvest.
