Kuulasime praegu ühte track'i ansambli argood uuelt albumilt
puu ja selle trio liikmetest kaks on stuudios külas.
Need on Nikolai Anissimov ja Toivo Sõmer.
Tere tulemast. Aitüma kutsumast, tere.
Kenasti kõlab, on ju see udmurdi tervitus põres. Ja tore, me oleme kunagi mitme aasta eest kuulanud sellesama
bändi esimest plaati saates folgialbum, aga sellest on väga
palju aega möödas.
Natuke, palun, tutvustage, millega teed Rio tegeleb
ja kuidas te selle teise plaadini olete tulnud. Ma siis natukene nii öelda enda poolt, mina olen siis
nii-öelda selles bändis vähemuses vähemusrahvus,
ehk siis mina olen eestlane, teised on kaks,
udmurdi ja bessermani tegelikult jah, ütleme siis on võrdsed
pessermanid udmurdid ja eestlased ütleme,
sisenenud kõik on nagu kolmandikku esindavad,
aga ütleme siis põhimõtteliselt jah, nii et mis on meie
selle nii-öelda koostööprojekti idee või mõte,
on see, et vaata, inimesed saavad kokku kuidagi sellise õhu kaudu,
mulle tundub, et või inimesed nagu tajuvad atmosfäärist
või sellisest lehvivast õhust ära, et kellega sa hakkad
midagi koos tegema. Ja mulle tundus, et meil meil oli esimene kokkusaamine
kuidagi niimoodi enam-vähem kohene ta ju see märata sobime.
See oli vist 2014 ja kui me saime esimest korda kokku ERMis
ja siis niimoodi spontaanselt impraviseerisime üritusel
ja siis avastasime, et päris hästi kõlab,
et õnnestus, õnnestus kuidagi väga hästi,
jah. Ja väga kiiresti me vist võib-olla tund aega
või poolteist enne saime kokku ja me jõudsime vist pool
tundi kohe mängida niimoodi, et ei pidanud väga punnitama,
nii et kuidagi voolas hästi selgelt need noh,
mõnedega tuleb see hästi ja meil õnnestus väga hästi
ja ja siiamaani siis nüüd jätkame sama asja,
et nüüd on siis see teine plaat juba tulnud
ja uued 12 lugu. Salvestatud selleks meil küll päris nii-öelda pikalt ma mäletan,
me hakkasime kevadel mais pihta ja kuidagi venis,
mitte venis, aga me võtsime niimoodi kuidagi rahulikult,
tundus, et suvi on suur ja soe ja palav,
et ei ole kiiret, onju, et küll me valmis saame,
aga siis veni avastasime tossassaa juba oktoober ikka tahaks
veel midagi natuke ümber teha.
Et läks ikka päris pikalt. Esimese plaadiga läks natuke kiiremini. Nimetamata jäi Trio kolmas liige, Maria Korepanova Just ütleme, me alustasime nii-öelda trioga
või oleme tähendab selles mõttes trioga põhiliselt kogu aeg teinud.
Aga selle plaadi peale uue plaadi peal on üks külalisesineja ka.
Marial on üks tore õpilane, kes tahab väga nüüd udmurdi
rahvalaulu õppida ja on seda juba aastaid teinud,
koos Mariaga õpipsis Tallinnas väike tüdruk,
noor tüdruk ja siis ta on väga vaimustatud sellest
folkloorist ja sellest tema enda nagu suguvõsa juured
ulatuvad Udmurtiast isapoolselt isa Panso slanna Ahokia
niimoodi ees. Ja siis tema on siis osales meil paaris kolmes laulus,
aga ütleme, plaadi peale jäi üks lugu, kus ta siis teeb
toredalt siis kooris kaasa ja hullab seal oma häältega
ja teeb sellist head koori.
Koorivaimu hoiab üleval udmurdi koori.
Just need Maria Korepanova on siis see põhiliige lisaks
koolile minule, et aga siis seekord oli ka üks külaline.
Anna leebedeva, kui mul nimi vist, ma ütlen ta. Oleme folkloristid ja väga tihti oleme välitöödel erinevates regioonides,
kus elavad udmurdid ja bessermani salvestame,
erilised viisid ja laulud, tantsud ja teised folkloorimaterjalid.
Ja tänu meie rikk kultuurile, et säilinud sellised
arhailised huvitavad ja igasugused viisid
ja vot prioriteedid, mis meil on, kui valimimaterjal millega
me tegeleme ja milline viisi me valime, et eksperimenteerida
valime enda oma salvestatud materjali ja CV'ga lähedam,
kui sa juba tead, mis seal augus sa kirjutad,
salvestasid kellelt seda ja millega see seotud ja. On jah ja, ja mul on ka endal kogemus, et mina olen nagu
väga vähe tegelenud sellise välitööde asjadega,
aga ütleme oma õpingute ajal ka olen niimoodi käinud natuke
salvestamas Setumaal niimoodi ja siis kõige naljakam ongi see,
et, et tegelikult jääbki südamesse sulle see,
et kui sa näed seda laulikud laulmas, et see inimene,
kes sulle seda laulab see läheb sulle kordades rohkem
kuidagi hinge, kui see kuuled arhiivist väga huvitavat lugu,
aga noh, ta on nagu arhiivis materjali ja et,
et see, see ei ole elav, ta ei ole jah, enam nii elavet jah,
huvitaval kombel, et et selles mõttes on jah,
väga tore see kool ja tähelepanek, et et need laulud,
mis plaadil kõlavad, ongi siis nende marja
ja koolja poolt välitöödel. Kas need kõik on absoluutselt kõik vä on teie nagu korjatada?
Ja no vot ja see kõlab selle võrra nagu veenvalt on ju meie. Nikolai, palun rääkige veidi sellest, milline oli teie
teekond üldse siia, Tartusse ja kuidas te siis folkloor
ristiks saite, kus te praegu töötate? Ma õppisin Tartu doktorantuuris folkloristika osakonnas
ja lõpetasin minu doktoritöö 2000 seitseteistkümnendal aastal.
Töötan Eesti kirjandusmuuseumis teadurina
ja uurin minu oma emma udmurdi kultuurlaulud
ja erilised mis raamatuid valmistan ja erilised projektid,
mis on seotud udmurdi kultuuriga.
Mulle väga meeldib. Ütlevad, et udmurdi rahvas väga, kuidas laulik,
rahvas, laulja, rahvas, laulja, rahvas nagu eestlased
ja see väga hea, et Eestis on selline. Just just nii, nagu me üldse kokku paneme oma esinemisi,
siis tegelikult meil on võib-olla isegi pooleks nii-öelda
pigem nagu väljamaal palju käidud ja, ja ütleme,
kui paned aasta peale kokku, et seal mingi võib-olla 15 20 kontserti,
siis sellest võib-olla ongi seitse-kaheksa tükki on
väljamaal need noh, Eesti on nii väike, et neid festivale,
kus me, kus, nagu sellist asja tahetakse
või nii-öelda siis ega neid väga palju ei olegi,
et ja ja päris nii-öelda selline igapäevane niukene peobänd
me ka ei ole, me oleme ikka sihuke natuke spetsiifiline No ma ütleks, et Eestis sellised etnobändid vega palju
udmurdimaal kahjuks ei ole ja sellepärast see udmurdi,
meie, udmurdi kultuurile see vega midagi uut asi
ja kõik ootavad juba meid, udmurdimaal, muud mustlased
kuskilt festivalidest kontsertidest lihtsalt külla tulla.
Ja tutvustada meie Albuumidega ja teiste meie Venemaast
kuidagi mööda saaksin udmurdimaale Venemaa jää,
udmurdi maali Ottawad kõik ja kui on suur meie albumi
materjal seotud murdikule udmurdi lauludega
ja see väga lähedam ja südamlik mõtlastele. Eks me jõuame sinna kindlasti. Kuskohast ära olete siis käinud? Nende aastate jooksul me oleme käinud ohohoo neuroop,
hakkame Euroopast, ütleme Saksamaal olime Saksamaal,
Prantsusmaal, Hollandis, Belgias, Itaalias,
Soomes, Soomes, Lätis latis, Leetu pole jõudnud veel
Jaapanis ütleme mingi kuus, seitse maad ja on praegu. Ja nüüd, tegelikult selle uue albumiga olete te just ka sõitmas. Just jah, et tänu tänu sellisele toredale inimesele nagu
Eeva tuluus, kes on selline, kuidas öelda Fenno-Ugria
aktiivne inimene ja ida kultuuride selline soome-ugri ütleme,
soome-ugri laias laastus Jansor selline teadlane,
professor, et, et tema on siis nii-öelda mõnes mõttes meid
olnud hoidnud alati nõnda oma pilgu all ja siis,
kui meil midagi toimub, siis ta annab omalt poolt nagu
võimaluse meile mingisuguseid kohti otsida
ja leida ja siis tal on Prantsusmaal muidugi selliseid,
tema organiseeris hea udmurdi, võib-olla isegi soome-ugri pajad,
jah, tänu tema abile siis saame nii-öelda Pariisis Nizzas,
nõnda siis mõned kontserdid teha, niidan ras
ja Pariisis, mis on siis selle plaadi eriline värv,
et me oleme sellel plaadil toonud sisse siis mõned uued pillid,
mida meil esimesel plaadil ei ole. No näiteks, et see, kasvõi see esimene lugu,
mis me avalooks tegime, on siis nõnda pruudi pulmatants
mõnes mõttes, et see on siis selline, kus noor neiu saab
siis naiseks ja see on siis rituaal, kus siis ta esitleb
ennast oma kõige ilusamates rõivastes, mis ta on ise teinud,
peab tegema, on ja, ja kohustus on teha neiul iseenda pulmarõivad,
et midagi keegi muu ei tee.
Aga siis ta siis esitleb seda ja ta siis tantsib
ja uhkeldab ja näitab, kui laulavad ja, ja siis
ja väga tore on seal tekst, ma natukene just vaatasin,
et, et see on niisugune ikkagi nagu flirtiv tekst natuke niimoodi,
et väga huvitav on see, et see ei ole lihtsalt niimoodi,
et noh, niisama mina siin, aga et noh, et umbes et vaadake mind,
ma olen väga väärtuslik otse salvestatud Tatarstanis
Tatarstani murtidelt. Nii et seal on siis jah, kui rääkida, siis üks väga uus pill
meile nendesse ülemheliflööt on siis selline,
see on ka hästi levinud siis ka nii-öelda meie väikerahvaste
seas ehk siis udmurdi, tal on ka see, see pill olemas,
need uskuma jäädakse ja just et see on siis üks niisugune
erineva värviga.
Selline lugu.
Kindlasti. Albumi pealkiri on puu.
Mis te selle kohta ütlete ja kujundus ka vist on seotud
selle sümboliga, aga väga huvitavalt kokku pandud. Jah, meil oli kuidagi omavahel aruteludega,
jõudsime sinnamaale, et peaks midagi sellist väga
universaalset leidma plaadile ja siis avastasime,
udmurdipuu on nagu eesti keeles sarnased sõnad,
jah, jah, et, et ja, ja see sõna nagu tundus meile.
Et see sobis, et see oli nagu niimoodi, seal on nii,
kõike, seal on nii juuri, seal on maapealset nähtavad tase
ja mõned võrsed lähevad pilvedesse ära, mis tähendab juba
jumaliku dimensiooni, nii et see on niisugune väga sümboolne
ka laulukultuuri mõttes, et laulus on sees
ja kõik see nii-öelda niukene peidetud poolse laulude
sotsiaal- ja ja siis ka jumalik poolne, et et puu nagu
sümbol pärimusest ja ongidega puu ongi kõige vanem pärimuse kandja,
ma arvan, inimene on jaa, noorukene võrreldes võrreldes puuga. Aga noh, laias laastus jah, ütleme mütoloogias ju puu on
ongi nagu tegelikult ju inimene olevatki nagu pärit puu seest.
Ja, ja siis ja paljud nii-öelda rituaalidest
või leida, et puu kasutakse ja palju lauludest tekstides
võib leida just suur tamm, on ju eesti loomislaulus,
on kuusk ja pihlaka ja teised taara tammikud.
Toomemäel. Ja kui vaadata seda kujundust, siis see seostub ka sugupuuga.
See koosneb siin inimestest. Just seda küll ja seesugune kujund, kujunduslik,
selline kese on seal jah, selline soo sugulased nagu
ja ja kõik on omavahel nagu seotud nagu juure tasandil.
Aga kujunduse on teinud meil väga tore kunstnik komimaalt,
kes on, kes meile ka esimese plaadikujundused juurilist,
Sovski sõdokaarist.
Tervitused temale, kui ta peaks kuulama seda saada,
palju kasvatab seal mütoloogilised motiivid nagu seen Permski,
mis permi kultuur Järnis virin neist silma ei tea. Nii et ütleme kujundusega, me oleme ise väga rahul,
et see sobib meie nõnda olemusega praegu väga hästi,
onju et läheb hästi kokku, meil oli väga hea võimalus
seekord tõesti jälle salvestada ühe hea sõbra juures Ardo
Ran Varres, et temal on mul niisugune armas kodune stuudio,
kus väga hästi tuleb sõbralik atmosfääri,
jah, väga sihukene, mõnusa naeline töö ja vot see õhkkond on
õudselt oluline moose kandil, et sa tunned ennast niimoodi kuidagi,
et et see ongi sinu loomulik keskkond. Ja võib-olla siis, kui nüüd mõelda, et laseme järgmise loo
ka jälle üks väga-väga põnev pill, mida me varem pole teinud
ja mida ma ise nii-öelda alles ka nii-öelda paar vist jah.
Kolm aastat tagasi vist sain valmis, ma käisin tegemas ühe
toreda sõbra juures, kes on siis nii-öelda puidurestauraator
ERMis ja Roland suits on siis mehe nimi Tartus
ja tema on siis aastaid läbi teinud siis ERMis selliseid
kandlelaagreid ja seal saab igaüks teha ise oma pilli. Ja mina olen siis aastate jooksul seal korduvalt käinud
ja siis otsustasin tookord see oli juba siis vähemalt
viis-kuus aastat tagasi, kui mitte rohkem teha handi mansi
tüüpi kandle.
Nii et hakkasin seda tegema.
Juba nutan viis-kuus aastat tagasi lõpetasin umbes kolm
aastat tagasi, et mul läks paar-kolm aastat selle asja
nii-öelda viimistlemiseks, noh, et ma mõtlesin,
kuidas seda nii-öelda tehniliselt teha, sest ta ei ole päris
üks ühele seesama pill, mis on seal handi mansi siis kannel
või lüüra. Et seal on natukene tehtud võimalusi juurde
sellele mikrotoonilised mänguvõimalused juures,
et see on niisugune modifitseeritud. Udmurdi viis, mis on salvestatud murtlastel,
kes elavad Paškortostanis, kellel on väga sellised
spetsiifiliselt viisid ja väga paljud türgi,
mis intonatsiooni, intonatsiooni, diamillismaatika
ja vot sellised nagu türklastele.
Et seda, kes elavad Siberis põhjaseeris põhjamaal ja,
ja see ühes viisis venna huvitavat No kokku on see minu arust sobilik selline saun
ja hästi-hästi eriline.
Nii et mina olen väga õnnelik, et see kuidagi integreeruda bändi,
noh võib-olla kohati võiks mõelda, et ta on natuke võib-olla
liiga Aasjalik või liiga Idalik juba nagu natuke meenutab
juba Hiinati või sellist vähemalt minu mängustiil natuke
kisub sinnapoole.
Aga et siis ma arvan, et selle udmurdi repertuaariga ta
kuidagi ka väga hästi Ütleme repertuaari mõttes, siis on, meil on selle selle
plaadi peal kas sellist lugu selle handi mansi kandlega
ja siis võib-olla see lugu see üks lugu siis
ehk siis viies lugu räägib siis nekruttiks võtmisest
ja et siis noore poisi armeesse minek ja see kurbus.
Ja kõik see noh, tollel ajal räägime siis ikka 100 aastat
tagasi või 150 aastat tagasi tekstist, mis on meilegi Eestis tuntud,
see tähendas seda, et sa läksid terveks eluks ära,
et et ei tarvitsenud tagasi tulla, et see oli,
oligi nagu head aega ütlemine oma vanematele
ja no kui läksid vanasti 20 viieks aastaks tihti ei tea,
kas tuleb tagasi või ei, mitte mulle meeldis selle teksti
juures veel see, ma noh, madin põgusalt vaatasin üle,
lugesin üle, et, et seal on ikka nii ilus filosoofiline mõte,
et lõpus, kuidas see lugu võtab ennast kokku,
et, et kas on emadel vaja sünnitada lapsi,
kes lähevad tegelikult teada, et noh, kas siis surma
või siis ära ta näebki ta viimast korda,
kui ta saab just täiskasvanuks ja teda võetakse lihtsalt ära võtta,
et ma seal ikka filosoofiat nii, noh, mõlemad,
nii traagiline on seda nagu lugeda, vea. Koolja laulab, seda siis ikka päris.
See intonatsioon on seal sees ikka nii tundlik,
et pisar tuleb silma. Su. See usku. Öös. Reedes. Reede. Me kuulame praegu muusikat Trio Arv kood plaadilt puu,
üks lugu on veel plaanis kuulata, mission. See võiks olla siis ilus näide sellisest kahehäälsust siis
nõnda laulust ja siis kuulub sellisesse lihavõtete aega
paastu paastujärgne rituaalne laul, et kõik hakkavad
nii-öelda kevad tuleb kätte, kõigil hakkab nõnda lootuskiir paistma. Läheb põllutööd igasuguvõsa, siis lähevad majast majja
ja laulavad selline arhailine laulu, mida tavaliselt tihti
külades salvestada. Et salvestada aga mitte keegi enam seda ja see,
see rituaal vot selle ära surema ja laulu ka see viis,
arheline viis siin. Tema meelitades ka see laulu Nii musitseeris Trio Arcood koosseisus Maria Korepanova,
Nikolai Anishimov, Toivo Sõmer ja see oli muusika Arkoodi
teiselt albumilt puu.
