Täpselt mõõta, kui paljud inimesed vene meediakanalite
keelust mööda hiilivad, on pea võimatu.
Siiski näitavad riigikantselei tellitud uuringud,
et vene infokanalite osatähtsus on langenud,
selgitab Riigikantselei nõunik Marianna Makarova. Kui veebruaris 2022 muust rahvusest elanikest 33 protsenti
valis üheks kolmest kõige olulisemast kanalist venest
telekanaleid siis selle aasta veebruariks on see kahanenud
11 protsendi peale. Üle kahe korra on ka langenud usaldus, et sõda Ukrainas
kajastatakse Venemaakanalites ausalt.
Kui veel möödunud aasta veebruaris enne täiemahulise sõja
algust pidasid 40 protsenti muust rahvusest inimesi sõja
kajastusi usaldusväärseks, siis nüüd usuvad vaid 18
protsenti inimestest.
Kuigi alati saab kahelda, kas inimesed vastavad ausalt,
nendib Makarova, siis need muutused on nii suured,
et saab kindlalt väita. Vene kanaleid vaadatakse oluliselt vähem
ning usutakse vähem tegelikult õppes.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti vene
telekanalite keeld veebruari lõpus, kuid kuna kõik aasta
tagasi Eestis keelatud kanalid ja veel ka teised on nüüd
Euroopa Liidu sanktsioonide all, siis ei ole neid ka Eestis näha,
selgitab ameti infoühiskonnatalituse juhataja Helen Rohtla. Kokku on neid telekanaleid, mida Eestis ühel
või teisel põhjusel, siis kas siis finantssanktsioonide
tõttu või siis telekanali sisu tõttu edasi ei tohi on hetkel
50 ja lisaks on siis veebilehti, kes samamoodi langevad
sanktsioonide alla kaheksakümmend-ile kättesaadavust,
siis Eestis piiratud. Siiski saab keelust läbi murda, osad kanalid levivad
lihtsalt üle piiri, kuid populaarsem on neid vaadata internetist.
Riigikantselei sügisesest uuringust selgus,
et lõviosa ehk 40 protsenti neist, kes veel vene kanaleid
vaatasid tegid seda just internetis.
Taas Rohtla. Me olemegi hetke sihikule võtnud on just see,
et kuidas neid internetis levivaid televisiooni kanaleid
kinni panna.
Ehk et neid siis veebilehti, kust või aplikatsiooni,
mille kaudu siis endiselt näeb teatud kanalite nimekirja
ja nende kanalite seas on ka siis meie jaoks probleemsed kanalid. Riigikantselei tellitud uuringutest selgub ka,
et mitte-eestlaste seas on infoallikana sotsiaalmeedia
olulisust tõusnud.
Mis tüüpi sisu seal jälgitakse, on veel raskem hinnata.
Rohtla tõdeb, et avatud ühiskonnas ei ole võimalik vene
infokanalitele ligipääsu täielikult välistada. Loomulikult jäävad endiselt alles vene või kolmandate
riikide satelliidid, mille kaudu need kanalid on saadaval
ja mida paraku saab ka Eestis endiselt kätte.
Aga see on nii-öelda tuuleveskitega võitlemine,
kus paraku head lahendust ei ole.
Töötame nende asjade kallal, kus on võimalik lahendus leida.
