L. Sellist mere ja rüsijääd minu silmad Eestis naljalt ei mäleta. Tuulte ja lainete jõud on kuhjanud kokku uhked jäävallid,  mis kõrguvad mõnest meetrist ehk isegi 10 meetrini välja. Pärnu lahe jäätumine on meil lausa omaette nähtus. Pikim jääperiood on siin kestnud koguni pool aastat  ning rüsijää käib sageli korraliku talve juurde. No on tõesti erakordne ja imeline kevad Eestis selline tunne,  nagu viibiks kuskil põhjapoolusel või Gröönimaal,  kuigi ma ise pole seal käinud, aga piltidelt  ja filmidest olen näinud siis sellised jäämäed,  jäävallid. Uskumatu, et sellise tunde ja kogemuse saab  siitsamast Eestist Pärnu lahe pealt. See on ikka erakordne sündmus, kui tekivad sellised jäämäed. Kas sa oled märganud ka, mis eeldused selleks peavad olema? No kõigepealt peab olema palju materjali,  seda see talv oli, kuna oli ikkagi kogu aeg suured külmakraadid. Ja, ja siis muidugi mingi hetk hästi kõvat tuult. Kui lõunatuulega tekivad jäämäed, siis nad üldjuhul tekivad  nagu valgeranda, aga seekord oligi see torm oli ikkagi  nii meeletu, et ta muutis kogu aeg suunda ka. Et siukest asja, et kogu Pärnu laht ja niisugune rannajoon  pannakse ühtlaselt, jäämägesid täis, et niisugust asja pole mina,  mina küll kunagi. Mida tähendab praegu Pärnu kalurile see,  et me otsapidi elame nagu kuskil Gröönimaal  või Islandil, et meil on ümberringi jäämäed,  samal ajal peaks vilgas töö käima. Jah. Eelmine aasta samal ajal juba juba püüti vabast veest tinti,  kuigi eelmine aasta ka see jää ikka kollitas meid päris  pikka aega. Et, et see käib Pärnus kalanduse juurde,  et, et see jää kollitab sind ikka tavaliselt poole poole aprillini. Aga kui nüüd vaadata seda aastat, siis praegu me oleme kolm  kilomeetrit kaldast ja siin on niisugused jäämäed,  mis on viie meetri vee peal, põhjani kinni  ja vaadata seda jäämassi, mis ei lase sel temperatuuril  ka ülearu kõrgeks minna ja siis siin ikka läheb ikka veel 10  päeva või kaks nädalat, enne kui korralikult püüdma saab hakata. Aga kuna käes on tegelikult juba ilus kevad,  siis see tähendab, et meie all siin jää all vees vabas vees  on ikkagi kalad ja nendel on suur kevad käes. Ja, ja et ta ikkagi kevad on südames ja siin eelnevad päevad  ikkagi oli kõva sula ja seda magedat sula vette sattus vette,  et on näha, et lindil on nina ikka Pärnu jõe poole,  et hakkas vaikselt tulema. Mis tähendab, et kala on täiesti olemas,  keda püüda, aga jää takistab tööd. Jah, et kala on olemas, aga ranna ääres on kohati,  et vett ei ole, et, et see jääd on ikka nii meeletus koguses  ja ja me küll paneme neid mõrdu ka jää alla,  aga jääalune püük ikkagi on seotud suure riskiga. Mis see risk seal on, põhiline risk on see,  et kui see mass ükskord kuskile poole liikuma hakkab,  siis ta võtab kõik asjad kaasa, mis seal,  mis seal all on? Et siis on vaja kõvasti õnne või, või õigel ajal need sealt  eest ära võtta? Et tindipüügivarustus on väga kallis ja,  aga see on see mäng, see mängurisk Ja. Pärnu kalameeste kevadine, esimene suurem õhin on meritint,  kes tuleb lahe madalamasse vette ja Pärnu jõkke suurte  parvedena kudema. Kui kaluri püünised on õigel ajal õiges kohas,  on korralik saak garanteeritud. Päris kenasti või mis? Hõbedat kala, aga mitmesugust jälle, mitte ainult. Sort on segane. See läheb siia peale jah. Teistpidi. Nii ja kas ka? See äratuntav tindi lõhn, paljud ütlevad,  et see on värske kurgi lõhn ja midagi sellist ta tõepoolest meenutab. Ja ka see lõhn võib öelda, on omamoodi kevade kuulutaja siin  Pärnus vähemalt. Ilusad suured kinni ja ja mis nendega siis kõlbab teha,  kõige parem panni peale kõige parem pannile  ja värsked lint ikka. Uhke kala tal on sellised. Peenikesed hambad siin, et näha, on tema alalõua peal ilusaid,  selliseid nõelteravaid hambaid tema keele peal samuti  ja kõik on sissepoole kaldu, mis tähendab,  et ta on röövkala ja hea meelega ikka saak peab saama ainult  sissepoole minna, mitte väljapoole ja sellest  ka tema hammaste suund. Ilusasti kõhu poole. Seekord ma arvan, siin on üks. 40 50 kilo tünti kindlasti, et tundub, et hakkab pihta  tindipüük ja kui tinti tuleb massiliselt,  siis teised kalad surutakse kõik eemale,  et siis on õige tindipüük on niimoodi, et sul on ainult  puhast int, et praktiliselt ühtegi teist kala ei ole. Kuidas see võimalik on, see on hea küsimus,  seda ma olen isegi mõelnud, aga loodusnähtu et nad tulevad  suure parvega ja teised teised kalad hoiavad,  hoiavad eemale. Kuidas seda nüüd põhjendada teistele Eesti inimestele,  et miks see tint kevadel nii tähtis on, Pärnu kalurite? See on enamus aastasissetulekust lausa nii  ja need, kes need, kes näiteks räime ei püüa,  siis neile on tindi tindipüük on. Kõige suurem sissetulek et vanasti vanasti oli kindlasti  ka ahvenapüük, selleks aga aga peale Laevade süvendamise ahvenaga on lood kehvasti  ja samuti ka kohaga, et, et nüüd ongi jäänud,  on tint ja räim veel ainult. Mis see kõige suurem sinu ja sinu kamraadide tindisaak on olnud? No Raivo võime rääkida, eelmine aasta esimene aprill seisin  täpselt sama koha peal, me panime õhtul panime mõrda sisse,  jää läks minema. Ja tulime väikse paadiga, kuhu mahub niisugune viis-kuussada kilokala. Ja vaatasin juba kaugelt, et midagi on midagi,  midagi on imelikku, et kõik linnud on siin mõõda peal. Siis Raivo võttis, Raivo võttis lipus kinni. Kogu mõrd, kõik, kõik asjad tõusid vee peale. Ja siis siis läksime koju, võtsime vähe suurema paadi. Ja siis me lõunaks lõpetasime, siis oli 13 tonni ühest mõrrast,  13 tonni tinti, ühest maja. Ja selle 13 tonni peale oli kaaspüügina oli kaks koha. Mitte ühtegi muud kala. Ja nüüd mõelge, te suured suvitajad Pärnu rannas,  siinsamas on Pärnu rannahoone. Võib öelda, et kiviga visata. Ega see elu eluaeg niimoodi olnud. Ega see kogu see Pärnu kuni raekülani ja teise teiselt poolt  kuni valgerannani, et kui kevadel siia ilmselt ujuma minna  siis siin on sama palju kala kui vett, et põhimõtteliselt  iga tõmbega, see peaks läbi kala tõmbama. Ja kuhu see kala trügib? Ilmselt ikka jõkke tahab minna. Mis kadalipp siin kudema tulevatel tintidel  siis läbida tuleb, et ühest küljest jah,  et kalurid tahavad oma osa saada, aga kes nende sellised  looduslikud tõrjujad või vaenlased on? No kuidas selle kadalipu läbi teinud on,  et nad ei nad siit jäämägedest on läbi tulnud  ja mõrdadest läbi ja hakkavad jõkke jõudma,  siis muulide muulide vahel ootavad neid juba kormoranid. Et kormoronid nõuavad oma ja see on näha,  kuidas tindiparved lähevad, niimoodi liiguvad  ka kormoranid järjest parvega kaasa. Kas seda Pärnu tinti osatakse siis siin hinnata on nõudlust  palju ja oodatakse selle kala turule saabumist. Ja eriti just esimest inti, et seda inimesed ootavad,  et ega see telefon on küllaltki punane juba viimased kaks nädalat,  et, et inimesed umbes kalendri järgi teavad,  et millal tavaliselt on saanud, aga aga mõni talv on  natukene pikem kui teine ja et esimesed nädal aega ikka kõik  tindid müüakse kodus maha. Kui kohalikud inimesed saavad teilt otse osta seda tinti,  siis kuhu suuremad kogused tinti, kuhu te müüa saate? Eesti turg või Eesti inimese kõhud on täis söötud,  et siis enamus trinti meil läheb hetkel või on,  on läinud viimastel aastatel Ukrainasse. Aga kuidas nüüd on siis lood, kui seal on keeruline? Ütleme, et et on rasked ajad, et ma arvan,  kaluritel on. Nüüd see aasta ja järgmine aasta ka, ma arvan,  väga-väga rasked ajad on ees. Ma arvan, et süüa süüa on igal pool vaja,  aga, aga, aga söögi sinna toimetamine on üsna keeruline. Näite. Tint on ilusasti kasti valmis pandud ja ostjad väga ootavad,  et saada kätte oma kevade kuulutaja. Mõnusad tindisuutäied ootavad.
