Täna ringvaates Ukraina sõjas hukkus teadaolevalt esimene eestlane,  endine kaitseväe ohvitser Ivo Jurak. Kui palju eestlased Ukraina sõjas osaleb,  räägime kaitseminister Hanno Pevkuriga. Ega poliitiline küsimus teid omavahel tülli ei aja. Kaidor Kahar leidis üles need meie esmaspäevasest saatest  viraalseks läinud prouad silma ja Aune ning läks neile külla. Ühteaegu salapärane ja maailmakuulus ansambel Evigma tuli Eestisse,  Hannes käis nendega lobisemas muusikast ja Eestist. Tere õhtust, on reede, 10. märts ja ringvaade on otse-eetris. Ja tere tulemast Hanno Pevkur, põhimõtteliselt otse  koalitsioonikõnelustelt ja laua tagant, aga mitte sellest ei  hakka praegu rääkima, vaid hoopis sellest,  et täna tuli ka uudis, et teisipäeval Ukrainas Bahmuti  lähistel hukkus esimene teadaolevalt eestlane,  siis ohvitser Ivo Jurak. Ja sealt tekib ka küsimus, kui palju neid eesti mehi seal  Ukraina sõjas võiks üldse olla? Tere õhtust, ega me väga täpselt ei tea,  me, meil on indikatsioone, meil on infot,  et noh, me võime neid kokku lugeda siin kahe käe sõrmedel,  mitte rohkem. Kahjuks peame tunnistama, et, et on Eesti kodanike  ka vene poole peal ja, ja noh, eks selles mõttes sõda  tekitab alati vastakaid tundeid. Meie soovitus loomulikult on see, et ega väga mõistlik sinna  minna ei ole, et, et kui vähegi võimalik,  siis sinna sõjakoldesse otseselt minna minna ei,  ei tasuks, aga me teame, et seal on ka vabatahtlikke,  kes käivad näiteks meditsiinitööd tegemas. Kuidasmoodi see üleüldse käib, kui siin Eestimaa pinnal  mõtleb üks mees, ilmselt mees enamasti, et läheks sõdima  teise riiki. Ukraina poolele kõigepealt kuidas ta üldse sinna saab  või selles mõttes, et kuidas ta sinna üksuse saab,  kelle üksuse se ta läheb. No rahvusvahelistes erinevates gruppides loomulikult seda  infot levib, päris palju vabatahtlikke koguneb,  noh, me teame, et näiteks Gruusiast on päris suur kontingent  sinna läinud erinevatest riikidest veel vabatahtlikke. Me oleme kuulnud ka teistest riikidest neid vabatahtlikke,  kes on kahjuks seal hukka saanud. Et loomulikult, kui kellelgi on on tulnud mõte,  et ta läheb Ukrainale appi ukrainlastele appi,  nii nagu näiteks ka omal ajal tulid ju Soome poisid Eestisse appi. Siis nad leiavad selle tee, kuidas sinna jõuda  ja nad leiavad ka selle kelle juures või  kellega koos seda teha, sellepärast et eks loomulikult  ka ukrainlased vaatavad seda, et mis oskused on  või mida sa üldse oskad. Kui palju nendel meestel on Eesti riigi tuge  ja palju Eesti riik neid üldse aitab, toetab,  teab, mis nad teevad, annab abi. No ega me otseselt mingit abi ei saa anda,  et nad, need inimesed on valinud vabatahtlikult selle,  et nad lähevad sinna Ukraina poolele sõdima kui nendega  midagi peaks juhtuma, kui nad vajavad Eesti konsulaarabi,  siis loomulikult seda konsulaarabi välisministeeriumi kaudu  on võimalik saada. Ja noh, loomulikult oleks ka hea, kui keegi sinna läheb,  tegelikult annaks meile märku ükskõik kas  või välisministeeriumi vastavate kanalites,  mis on kõik loodud selleks, et anda märku et,  et nad on sinna läinud, sellepärast juba ainuüksi seepärast,  et kui kui minnakse näiteks kasvõi anonüümselt,  siis ka Ukraina kaitsevägi ei saa näiteks meile anda lisainfot,  et kui keegi eestlastest on seal viga saanud kasvõi. Inimesed ka pelgavad endast teada anda, et äkki veendakse  ümber mitte minema, äkki Eesti ametivõimud ütlevad,  et ära mine. Igalühel on vaba tahe. Põhimõtteliselt keelata ei saa, kui keegi ikka tahab minna. No, ega me, kus, kus me nüüd siis, kui inimene istub autosse  ja sõidab autoga Poola-Ukraina piirile, ületab seal piiri  kasvõi näiteks tavalise inimesena, ilma nii-öelda eesmärgita  minna sõtta. Aga lõpetab ikkagi kusagil Ukraina üksuse,  siis kätt ette panna on väga keeruline. Kui seesama inimene või mõni teine inimene otsustab,  et läheb Ukraina sõtta, aga läheb teisele poole vene vägede  eest võitlema. Te, ütlete, et neid on, neid inimesi on ka. Neid inimesi on, kui me need inimesed tuvastame  ja kui nad peaksid Eestisse tagasi saabuma,  siis neid ootab ees karistus, sellepärast et agressori  poolel sõtta minek on Eesti riigis karistatav. Kust teil see info pärineb, et neid seal on? Eks meil on omad luureallikad, omad infokanalid. Kus me seda teada saame? Loomulikult kõike me ei saa avalikustada. Kui palju neid võiks olla suurusjärk, on neid kaks,  viis või 50 või 100 või 150. Ei, neid kindlasti ei ole sadades, et pigem nagu ma ütlesin,  et nii palju, kui meil praegu infot on, ega me  ka me peame tunnistama, et meil ei ole kogu infot,  et siis Ukraina poolel me räägime ikkagi alla 10-st  inimesest ja, ja noh, vene poole peal suurusjärk on sama. No me küsisime ka välisministeeriumist, kui palju üldse  Ukrainas praegu Eesti inimesi võiks olla,  ütlevad, et neil on teada andnud 10 inimest,  kes on siis seal ajutiselt viibimas. Ajutine viibimine ei pruugi tähendada, et seal ollakse  sõjalises tegevuses ja ollakse otserindel. Kas need inimesed, kes lähevad abistama või esmaabi andma või,  või humanitaarabi andma, õigemini kas nemad on  ka kuidagi arvele võetud? Ei, me arvel ei veel kord me arvele ei võta,  aga eks ongi see, et meie oma kanalite pidi meil lisainfot tuleb. Aga noh, me, kui me võtame ka siin ühe viimase näite  kus Eesti poiss, Eesti mees on meedikute poole peal  ja tegelikult kaotas seal seal on selline rahvusvaheline  meedikute seltskond ja, ja seal venelased ründasid meedikuid,  mis on jällegi tegelikult sõjakuritegu, et meedikutel oli  punane rist auto peal ja nad läksid ekueerima pahmutist ühte  inimest ehk ka nemad on otseselt sõjakoldes,  Nad ei osale sõjategevuses, aga nad riskivad oma eluga  täpselt samamoodi sellepärast et seal on näha,  et Venemaa ei, ei pea kinni mitte üheski rahvusvahelises  õiguse normist ja, ja lihtsalt ründab ka meedikuid,  kes evakueerivad inimesi. No suurtükitules Ivo Juurak tõepoolest, väidetavalt hukkus  siin teisipäeval kaastunne loomulikult kõikidele tema lähedastele. Kuid kuidas nüüd Eesti riik on teada saanud,  et selline mees seal oli ja, ja kuidas see info praegu  meieni on jõudnud? Meile tuli info Ukraina kaitseväelt, sealt edasi loomulikult  kõik vastavad toimingud, alates siis nii-öelda  konsulaartegevustest saatkonnapoolset tegevustest kuni  senimaani välja, et tegelikult ka mina kirjutasin täna Ivo  Joraku perele ka astunud avalduse ja kirja. Ja, ja ka meie poolt kaitseväe poolt läheb psühholoog perega suhtlema. Et iga kaotatud inimene, iga autot eestlane on üks liiga palju. Ja, ja seetõttu loomulikult me saame teatud abi osutada,  aidata samamoodi surnukeha Eestisse toomisel. Aga, aga. On tõesti väga-väga kurb, et, et sellised sündmus tulevad,  aga peame selle selle teadmisega edasi elama. Tagasi intervjuu algusesse, koalitsioonikõnelused läbirääkimised,  julgeolekuteemad olid täna laua peal ja ma jätsin meelega  väga lühikese aja meile siia intervjuu lõppu,  sest mulle tundub, et sellega vist sai umbes niimoodi,  et kõik kolm parteid tulid laua ümber kokku,  ütlesid. Okei, jah, võime laiali minna, et seal ei ole nagu suurt  midagi läbi rääkida, kõik on ühel poolel. Julgeolek oli nende valimiste peateema ja loomulikult  ka seesama kurb sündmus, millest me rääkisime,  tegelikult annab märku, kui oluline on praegu  julgeolekutemaatika ja tõesti meil selline nii-öelda üldine  arusaamine on kõikidel osapooltel olemas,  mida me soovime teha. Eks detailid, kuidas teha ja, ja kui palju me saame  lisaressurssi sinna panna, need vajavad veel täpsustamist,  aga, aga üldised põhimõtted näiteks kolme protsendi. Riigikaitse kuludega edasi liikumiseks ja,  ja näiteks ka elanikkonnakaitsega edasi liikumiseks,  et need on meil kõikidel osapooltel üsna sarnased. Mitte ühtegi vaidlusmomenti ei tekkinud terve päeva peale. Natuke oli. Muidu me ei oleks seal ju päev otsa istunud. Aga midagi ikka oli, no no mis, mis oli selline,  mis vajas sirgeks rääkimist? Et iga erakonna programmis ikkagi omad väiksed erinevused ju on,  et, et noh, kui päris niimoodi oleks, et kolm osapoolt  tulevad kokku ja siis ei ole seal ühtegi erinevust,  et noh, siis oleks tõesti väga igav, et,  et ma arvan ka inimestel, kes valivad tegelikult,  et et loomulikult noh, eks seal on eelkõige elanikkonna kaitsetemaatika,  et kui palju meil üldse on võimekus seda järgi aidata. Aga ka kaitseväe poole pealt, et kaitseväe juhataja sõjalist  nõuannet me järgime. Aga loomulikult ka seal on kaitseväe juhataja soovid  kaugemal sellest, mis on maksumaksja võimalused täna,  nii et eks me peame neid tasakaalupunkte leidma,  et, et mis on maksumaksja võimalus ja teiselt poolt  siis see, mida me teha saame. Need numbrid, mis moodustavad kokku sõna raha,  et, et need lõpuks loomulikult määravad päris palju. Suur tänu igal juhul täna tulemast meile siia ring,  aitäh. Loomapäästjad leidsid tabasalust kassivabriku,  kus 118 kassi elasid näljas ja kasimata. Kuidas aidata metsistunud kasse, kes oma päästjatelegi  kallale kargasid? Räägime sündmuskohal käinud abistajatega. Hulk tuntud Eesti näitlejaid lööb kaasa verivärskes India filmis. Mismoodi oli kõrvuti mängida Bollywoodi suurstaaridega. Küsime Elina Pähklimäelt. Meie tänastes välisuudistes näitame teile ühte kummalist  lille ja näitame ka seda, kuidas Läti roolijoodikutest on  Ukrainale kasuks. Alustame uudistega lõunanaabrite juurest. Läti hakkas sel aastal raskes joobes juhtide autosid konfiskeerima. Kuna arestiplatsid täitusid kiirelt sadade sõidukitega,  otsustati need mahamüümise asemel annetada Ukrainale. Kahe kuu jooksul on roolijoodikutelt ära võetud 200 autot. Ukrainasse on seni jõudnud seitse. Autode saatmist veab eest kohalik MTÜ nimega Twitteri konvoi. Nende abil on mullu 24.-st veebruarist saati Ukrainasse  läkitatud üle 1000 auto. Sünge statistika järgi sõitis eelmisel aastal Läti teedel  4300 raskes joobes juhti. Seega tööd konvoil jagub. Hollandis leideni ülikooli botaanikaaias puhkes üle aastate  õide haruldane troopiline taim eesti keeli hiid titaanjuur. Indoneesiast pärit kolme ja poole meetri pikkune hiiglaslik  lill õitseb heal juhul vaid kaks päeva. See polegi teab mis halb uudis, arvestades,  et õitsemisega kaasneb kohutav hais, sest lille eesmärk on  su matra džunglis kohale meelitada kärbseid  ja putukaid, kes taime tolmeldavad. Kuna õitsemine on taimele sedavõrd kurnav,  võib uusi õisi loota alles mitme aasta pärast. Lõpetuseks motorrattaretk Iisraeli kui Bahreini ülikooli  professor Saia a abara 2008. aastal esimest korda omaenda  mootorratta selga istus, ütlesid kohalikud,  et see on naistele halb eeskuju. Kriitika aga tänaseks pensionile siirdunud õppejõudu ei peatanud. Ta armus ratastesse juba kuueaastaselt, kui ta esimest korda  isarattaga sõita sai ja on tänaseks oma Harley-Davidson i  ringi kihutanud nii Araabia ühendemiraatides,  Omaanis kui Jordaanias. Dabara ütleb, et tema suurim soov on julgustada ratta selga  hüppama ka teisi naisi. Kui me eile rääkisime siin õnneliku lugu lõpuga loo ühest  koertevabrikust päästetud kutsikast ja kuidas ta leidis  õnneliku kodu, siis no peaaegu samal ajal  ehk üleeile mindi ühte kassivabrikusse päästma. No nii umbes kahtekümmet kassi oli vähemalt esialgne info  ja kassipäästjad siin stuudios. Ma küsisin enne, mitu kokku päästeti, ta ütles,  et 121, nii et hakkame otsast peale. Isite kahtekümmet kassi päästma, mis juhtus? Tegelikult on niimoodi, et, Info sellest omanikust ja tema tegevusest sai loomakaitse  liit kõige esimesena juba sügisel. Nad tegid ettekirjutuse PTA-le, et need läheb  või tähendab, saatsid info PTA-le, et need läheksid kontrollima. Päris täpselt ma kõikidest asjade käiku ei tea,  aga mingil ajahetkel siis loomakaitse liit saatis PTA-le  siis küsimuse, kuidas neil läks ja väideti,  et tehti ettekirjutus prouale, et ma nüüd kasitaru täpselt  ei oska öelda, mis seal öeldi, et noh, midagi 30 40 kandis  vist ja et aeg anti prouale siis 10. märtsini,  et noh, midagi seal korda teha. Aga märtsikuus hakkas nii meile kui loomakaitse liidule  tulema endiselt vihjeid selle nii-öelda omaniku tegevuse kohta. Ja leppisime siis loomakaitse liiduga kokku,  et nemad lähevad koha peale asja kontrollima,  vaatama kajastavad seda vajadusel ja kui on abi vaja loomade äratoomisel,  et siis tuleme meie appi ja no nii ka läks. Kaheksandal märtsil. Ehk siis üleeile te läksite, tähendab, looma seisaks sinna kohale. Ja see on eramaja Harjumaal ja omanik avab ukse,  kop, kop kop. Palun lubage sisse. Mis vaatepilt seal oli? Loomulikult see vaatepilt võttis sõnatuks,  et eks need kaadrid, mis seal kohapeal on filmitud  ja fotod, need räägivad nende käest. Et see mustus, see hais igal pool. Rooja igal pool prügi. Sealtpoolt mahajäetud maja seal seal elasid inimesed. See oli pere, pere, kodu, inimene elas selle,  ta oli võtnud omale 121 kassi. Seal oli veel kaks hoonet, siis üks oli siis see elamumaja,  kus elasid siis kaks inimest ja oli siis nii-öelda see abihoone,  noh seal oli igasugust kola sees igasugust prügi  ja metsikus koguses kasse, siis. Need pildid, mida te ka näete, on sealt siis üleeile  pildistatud ja videod filmitud ja need võivad tõesti olla häirivad,  sest et see on päris päris kole vaatepilt. Te mõlemad käisite neid kasse sealt ära,  ma nüüd istun ja vaatan, eks ju, käsi on kinni seotud  ja kriimud on teil käe peal. See on siis selle päästmise hind teile, jah. Ja ei, no pureda sai seal kõvasti, et nad ei ole metsikud kassid,  aga nad ei ole võõrastega harjunud ja kindlasti nad ei olnud  valmis selleks, et me hakkame neid puuri toppima,  sattusid paanikasse ja ütleme nii, et meie vabatahtlikud  said igale poole neid kriime pähe selga noh,  igale poole ja kõvasti hammustada. Vaatan teil on nagu paremini, minul on paremini läinud,  et mina rohkem aitasin muude asjadega, seal abistasin nüüd transpordiga,  et ruttu kliinikusse viia. No kui te lähete päästma umbes kahtekümmend,  kolmekümmet, no 40 kassi on, ju siis on seda varustust pisut  vähem ja autosid vaja, kui selgub, et on vaja 120 kassi ära viia,  kuhu te need üldse pani, te? Oligi ruttu organisatsioon, et me organiseerisimegi siis,  et ruttu kõned peale igale kliinikule inimestele,  et palun tulge transpordi appi, tooge puure,  aidake kinni püüda ja, ja viime ruttu siis ära,  et kiiruse peale, et noh jah. Kell 20 vabatahtlikku osales selles operatsioonis  ja oligi autod, ainult foorisid inimesed,  vabatahtlikud, puurid, kõik ainult käisid jälle osa kasse  kinni jälle kliinikusse. Kus need kliinikud teil rivis seisavad ja ootavad,  et loodaks 20 kassi, nad olid rõõmsalt, võtsid vastu kõiki või? Kõik olid ikkagi valmis selles mõttes ja,  ja need, kes liiga hilja püüti, et selles mõttes kliinikud  kinni oli, need läksid siis ajutiselt meile kassituppa. Õnneks oli hea nende kasside puhul see, et nad olid harjunud  juba koos elama kitsad kitsates tingimustes,  et siis olidki ajutiselt üheks ööks kolm tükki suurt  sellesse metallpuuri ja järgmisel päeval kohe kliinikutesse  edasi ja niimoodi siis tervislik seisund on nendel kastidel,  seal enamus on herpeses jardja ehk siis parasiithaigused. Oksendavad põletik, kõhud lahti, kõik on haiged kassid,  ei noh, kõik ei ole ses mõttes, et ega neid on toidetud  ikkagi seal ei saa öelda, et nad otseselt nagu näljas  oleksid olnud, aga nendest ei ole hoolitsetud  ja eks ikka on ja kellel on põie probleemid? Põies kristall, kelle, kes on paljud, on seal meile  teadaolevalt nuri sünnitanud ehk jaks, lõiket tehtud loomade kiirabi,  st nad ei ole olnud võimesed ise poegima. Et seal väga palju erinevaid haiguseid. Kuidas see inimene, kes seal elas, kes teid tegelikult  ka sisse ütles, kopp, olge lahke, astuge sisse. Sellesse siis suhtus, et need kassid talt ära võtsid  või kuidas ta seda olukorda selgitas, sai ta aru,  et siin on jama majas. Ei ei tundunud, et ega päris ei olnud, nii et tulge nüüd sisse,  hakake mingi asju võtma, et noh, eks see,  eks see nõudis läbirääkimisi ja, ja arutlemist,  eks tal oli ka mingil määral juba hirm kõige  selle ees, et see tuleb avalikuks ja saab trahvid,  asjad. Et ta püüdis seal ka noh, meie teadaolevalt kasse  peita ja noh, ega ega temast väga palju abi ei olnud,  selle püüdmise kõige juures. Otseselt nagu vastu ei töötanud, ma arvan,  ta lihtsalt ei julgenud enam noh, vastuta  ja pealegi ta andis meile, noh õigemini loomakaitse liidule  andis loa kirjalikult need kassid ära võtta,  et seaduse vastu keegi ei läinud. Mis ta ütles, et need ongi kõik minu armsad nunnud lemmikud või,  või mis see õigustus on sellisele olukorrale? Mõnele kassile ta ütles küll, et ja see on  selle nimega ja see on selle nimega, onju,  et aga no kui sa vaatad neid kasse seal,  nad näevad kõik väga sarnased välja, et see võis täiesti  nagu peast olla suvaline nimi, et et ja et see on nüüd see,  kas ja see on nüüd see kass. Tundusid nad kõik sellised nagu siiami kassilaadsed,  kassid, nad olid, ta müüs neid kassipoegi  siis kassilaadsete kastide pähe, ilmselt. Ilmselt küll jah, kuulutusi reaalseoses noh,  meie ei ole näinud, aga rääkis ta küll sellest,  et ta on Soome siis müünud ja, ja et ta oleks plaaninud  uuesti seda teha. Aga noh Samamoodi Eestis on see, et ostjad on igal pool noh,  maailmas loomulikult ja, ja mida odavam. Tõulaadne kass, seda rohkem on soovijaid. Kus need kassid siis praegu on kaks päeva hiljem? Kliinikutes hoiukodudes osad on ju puude koju läinud,  et nad on vanad kassid, noored kassid, pojad,  vastsündinu. Ja et on, on tõesti siis suuri kõutse isaseid on,  emasid, on tiineid, on siis tõesti, kui püüdmise ajal oligi,  olid siis maksimaalselt paaripäevased vastsündinud pojad,  kes viidi siis emaga kokku ja kliinikusse  ja ruttu sealt siis hoiukodusse ja oli ka  siis kassipoegu, kes võisid olla nelja-viie kuused,  kahe kuused, noh, suhteliselt igas vanuses  ja suuruses ja välimusel on kõik niisugused,  siis siia melaadsed ikkagi. No raske on mõelda midagi nunnumat kui kassipojad,  eks ole, ja kui sa siis võtad nad sealt nii keerulistest oludest,  ma arvan, no kassipojaga vist selles mõttes on nagu lihtsam,  et need saavad normaalsesse koju, neist tulevad üldiselt  siis normaalsed kassid või ei või. Jah, vastu vaidleksin selles mõttes, et,  et see kassipoeg on praegu sul suures stressis  ja ta võib tunduda, et ta on näiteks väikse sellise tasa  iseloomuga on ju, et ei, üpris või mis iganes,  aga kui see kass ära harjub, see võib olla täiesti  teistsuguse iseloomuga ja need täiskasvanud kassid pigem  näitavad seda iseloomu nagu kiiremini välja. Aga noh, ka praegu kõik need kassid on stressis. Täiskasvanud kasid on samamoodi tegelikult sõbralikud  ja kui meie põhitegevus on ju tegelikult tänavalt loomade  päästmine ja meil läheb neid kümnete kaupa ikkagi uude koju  ja kõik harjuvad kenasti ära, et ei ole seda probleemi,  et täiskasvanud kass nüüd ei harju või et teda ei tasu  selle pärast võtta. No ilmselgelt neil neile kassidele tuleb kodusid otsida nüüd noh,  ikkagi palju see kõik on suur kulu olnud,  ma lugesin teie pressiteatest, et 35000 eurot on see esimene  see kasside raviring, kuna kass on lihtsalt  nii palju, kui sa ära jagada kassi peale ei olegi  nii suur summa, et ilmselgelt on seal, kellel jõudu on,  võiks siis nagu õla alla lükata ja. Et noh, me arvestasime, et minimaalne on  siis ütleme kuskil 300 eurot per kass, et see on kõige  minimaalsem summa üldse, et noh, ilmselt need kulud  tegelikult kasvavad, sest osad on ikkagi haiged pluss kõik  see toit, vabatahtlike kütusest, sellest me isegi ei räägi. Et abi on jah, väga vaja, et ja mitte noh,  ei taha nii-öelda klišeena olla, aga. Ega igasugused tarvikud ja söögid ja asjad,  kõik kuluvad ära, et ei ole ainult annetused üle,  on asju tarvikuid. Kõik kõik kulub ära meil hetkel igal juhul suur tänu  päästmast eluhinnaga. Koopasse sisenemast, aga mul on hea meel,  et kassidel läheb nüüd paremini ja ehk siis leiavad kõik  omale uued kodud. Aitäh teile, aitäh. Reporteri Muttika ja Hermaküla saatsime aga kelgutama  ootamatu mäeotsa lennuväljale. Ühtaegu salapärane ja maailmakuulus ansambel vigma tuli Eestisse. Hannes käis nendega lobisemas muusikast ja Eestist.
