Tuuleparke jäistesse vetesse peaaegu ehitatud polegi,
tõdeb Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika
ja mehhatroonikainstituudi direktor Ivo palu. Lihtsalt ongi praegu ainult kaks tükki, nendest üks
tuulepark on Soomes ja, ja teine Rootsis,
aga need on suhteliselt värskelt.
Vaatasin praegu, et kui palju nendest tootlik siis
ega nad pildis ei ole, nii et nad on selles mõttes uued asjad. Kui jää seisab, on selle mõju lihtne välja arvutada.
Kui aga tuul lükkab selle triivima, on mõju palju raskem
ette ennustada. Mis tuulega, kuhu suunas, kui paksult, mis jõuga see on see,
mis on nii-öelda sama tuulepargi sees juba väga keeruline vastata,
et millisele tuulikule ta kohe kõvasti vajub. Sealt tekib kasvõi küsimus, et kas kõik tuulikud peaks
seisma ühesugusel vundamendil nägu jäävabades vetes
või mitte. Üht kindlat vastust ei olegi,
palu ka ainult eesti vete piires võib jää käituda erinevalt.
Ehk iga asukohaga tuleb arvestada eraldi.
Just seda Enefit Green teeb, selgitab ettevõtte
tuuleenergiavaldkonna juht Lauri Ulm. Liivi lahe tuulepargi puhul me tegime eraldi jäämõõtmised
ühe seadmega siis käiski merepõhja ja kogu aeg siis jälgisid,
kuidas jää tekib Liivi lahe meretuuleparki.
Ja seeläbi siis me saamegi väga hästi modelleerida,
kuidas jää just Liivi lahe piirkonnas siis käitub
ja otsustada, milline tehniline lahendus võiks siis selle
jää vastu kõige paremini toimida. Külmal Läänemerel võivad ka tuulikul labad ära külmuda. Soomes näiteks mehitame Dolpa mar tuuleparki Sillamäe
paigaldamegi sellised labad, mis soojenevad,
sulatavad selle jää juba ära. Leida tuleb tasakaal, tuulikud peavad olema tugevad. Arvestatakse kõige hullem olukorraga, mis võiks 100 aasta
jooksul juhtuda, et mis siis Liivi lahe puhul ilmselt
tähendabki seda, et meri jäetud täiesti ära. Kuid kui sellega hoogu minna, siis tulevad tuulikud väga
kallid ning seetõttu ka lõpuks elekter kallim.
Kuid ka jäisesse Läänemerre tasub tuulikuid rajada,
kinnitab Ulm. Lõpuks ikkagi konkureerima elektriga, mis siin regioonis
toodetud ja selle elektri hinnaga, et seesama jää,
nii-öelda küsimus ja need investeeringud,
mis tuleb teha siis nii Põhjamaades kui ka kui ka siin
Baltikumis on ta väga sarnased, et seeläbi me ei näe
otseselt probleem, et kuskil saaks toota oluliselt odavamalt. Ta rõhutab, et jää mõju ei maksa ka üle hinnata. Võrreldes siis Põhjamerega, homme jälle väiksem lainetus,
väiksem soolsus.
Meil on võimalik hooldust korraldada odavamalt,
lähemale kaldale, et meil tekivad teised plussid,
mis siis aitavad seda elektrihindagi alla viia.
