Tegelikult ongi nagu seenel käimine. Kui linnas närve üle viskab, siis tulebki metsa  ja korjad käbisid. Majandusmetsa eluring algab käbide korjamisest. Siin on nüüd seemnete pesumasin, pesete ka neid Jääkirja abile saabus teade, et Põhja-Tallinnas on  vigastatud kajakas. Metsloomade ja inimeste suhteid silub linnajääger. Tere paneme ta auto peale ja viime kuskile suuremasse metsa,  laseme ta lahti ilusti. Majandusmetsa tuleviku kindlustamiseks on Eestil oma riiklik seemnevaru. Igal aastal tuleb tagavara uuendada ja seetõttu on sellised  head käbid väga kõrges hinnas. Kuid alati ei ole hea käbiaasta. Mis siin raielangil täna toimub, siin me varume,  käbisid ja, ja käbisid siis RMK varub ainult riigimetsast. Käbid ongi siinsamas maas, olemas, neid siis varutakse,  siis. So ja, ja puistus käib varumine siis lageraielankidelt,  siis kas lamavatel puudelt või siis okstelt võetakse  siis oksad oksa küljest käbid mis sobib siis korjamiseks,  peab olema ilus terve. Ja vaat see on väga hästi ja ta on, ta on selline ilus koonusjas,  eksju Tal. Tal ei esine vaigu jooksu, mis viitaks siis mõnele haigusele  või mõnele kahjustusele. See on väga oluline, see on väga oluline ja,  ja tal ei ole mingit kõverusi, see, see sobib väga hästi,  aga näed, minul nii hästi läinud, mina leidsin,  mina leidsin sellise väikse oksa, kus on just näha sellist  vaigujooksuga käbi, et noh, see, see nüüd ei sobi korjamiseks,  sest noh, tõenäoliselt see üldse ei, ei avanegi,  et ilmselt on ta mingi kahjustuse saanud,  sest vaigu jooks on tal siin ilusti näha. Tule siit ei tule seemneid just. Aga kui vaadata neid, seda oksaid, see on käbisid täis. Kas tänavu on hea käbi aasta üldse? Oleneb, et pigem pigem ei ole hea käbiaasta,  aga igal aastal ei olegi palju käbi just  ja et on käbiaastad ja siis on sellised käbivaheaastad,  et tänavu aasta on selline käbi vaheaasta,  mis aga ei tähenda, et üldse käbi ei ole,  aga lihtsalt on nagu piirkonniti näiteks erinev. Teie, ma saan aru, olete elupõline käbikorjaja,  kui palju aastaid te olete korjanud? Võib-olla 20 pluss 20 pluss ehk siis see töö väga meeldib  teile vahelduva eduga vahepeal ei meeldi,  vahepeal meeldib, oleneb siis muust elust. Mis töö see nagu on, et kas see on nagu metsaandide  korjamine nagu seenel käimine või on ikka natuke teistmoodi? Tegelikult ongi nagu seenel käimine selles mõttes,  et kui linnas närv üle viskab, siis tuledki metsa  ja korjad käbisid. Aga see ei ole nagu nii lihtne ka, et siin peab nagu jälgima  mingisuguseid reegleid, eks ju, kindlasti kindlasti sulle  antakse ette ikkagi tükid, kust võtta õiged langid. Õige käbi suurus, mis need kogused nagu on,  et kas see on nagu selline ühe ämbri kaupa  ja kindlasti mitte, et ikkagi ikkagi puhastame ära,  paneme võrkudesse, mõõdame kõik ära ja siis viime kullengal. Me oleme nüüd raiesmikult ära tulnud seemlasse  ja siin käivad tööd, mis koht see seemla on. Seemne on siis spetsiaalne puuistandik, mis on mõeldud just  seemnete tootmiseks. Ja seemned on needsamad, kävitsin. Ja, kuid selle erinevusega, et siia on siis võetud metsas  plusspuudelt pookeoksad on poogitud. Nii-öelda pooki alustele ja siis eeldatakse,  et siit on võimalik saada paremate pärilike omadustega seemneid. Võrreldes metsaga. Käib on siis samamoodi käbide korjamine,  nagu oleks õunte korjamine ja. Ja mulle ikka meeldib seda seemlat võrrelda õunaaiaga,  et lihtsalt õunte asemel on käbid aga näeb väga sarnane õunaaiale. Ma vaatan, et kui ta võtab käbid ära, siis ta lõikab seda võra,  et see on oluline töö, siis. See on oluline töö, et esiteks oleks võras hästi palju valgust,  mis soodustab käbikandvus ja teiseks ei tohi lasta  seemlapuid väga kõrgeks kasvada, sest muidu on hiljem väga  raske neid käbisid ka sealt kätte saada. Majandusmetsadesse parimate omadustega puude leidmine on  keeruline väljakutse, mis vajab teaduslikku lähenemist. Selle jaoks on Eesti maaülikooli teadlased rajanud neljas  kohas üle Eesti katsealad, kuhu on kasvama pandud erineva  geneetilise päritoluga puud. Puude kasvu jälgitakse seal pika aja jooksul  ja kogutakse infot nende omaduste kohta. Siit pärinevad ka niinimetatud plusspuud,  millelt jõuavad pookeoksad seemlasse. Me teame seda, et seemlatest pärit kultiveerimismaterjal  kasvab loodusest puistutest korjatuga võrreldes keskmiselt  10 15 protsenti paremini ühe siis selle Aretus. Etapi kohta, et kui me nüüd teeme selle katsetöö siin läbi,  saame info kätte, teeme uue seemla, siis uus seemne peaks  olema noh, 20 protsenti, võib-olla siis 25 30,  see on ka varieeruvad numbrid. Puistutes korjatua varutuga. Parem see siis puudutab tagavara samamoodi me saame paremad  omadused nii selle. Okste jämeduse, tüvede, sirguse ja kõige  selle osas, kuidas ta suhtestub, suhtestub selles mõttes  väga neutraalset, et me ju Me ei tee mingisuguseid uusi laboris, me ei tee,  ei gemosid ega mingisuguseid imemonstrume,  me ju teeme seda, et valime loodusest mõned eksemplarid välja,  paneme nad kuskile kokku ja siis laseme neil  ehk seemlates omavahel tolmelda ja sealt tulevad järglased  ja me viime nad metsa ja. Muul loodusel teadaolevalt ei ole küll ehk  siis elurikkusele ei ole selle sellisel tegevusele mitte  mingisugust mõju ja sellel siis metsapuude parendamisel on  tegelikult ju selline eelis, et ta on kõige ütleme,  loodussõbralikum meetod, selleks et. Metsade tootlikkust tõsta, et mis meil ülejäänud variandid on,  eks ole, kuivendamine sellest, eks ole, väga hästi,  ei arvata. Võtame väetamine, mis meil meil on keelatud,  aga mineraalväetistega vähemalt, aga naaberriikides on olemas,  eks ole, seda ei peeta liiga loodussõbralikuks ehk. Selline tegevus on kõige loodussõbralikum. Kasvu kiirendaja, millega me saame ühtlasi parandada  ka tulevikupuistue kvaliteeti ja kvaliteet,  on siis oluline just selles osas, et kui palju meil tuleb  Nendest puudest välja materjali, mida siis pikaajaliste  toodete tootmiseks kasutada, mis hoiavad seda süsinikku kaua kinni. Kliimamuutused panevad meie traditsiooniliste  majandusmetsapuuliikide kasvatamise proovile. Mäng tundub olevat vastupidavam, kuid kuusel on aina rohkem  probleeme ja seda juba seemnetest alates. Me oleme nüüd tulnud kuuse seemesse, kuidas see kuusk on  nüüd erinev männist just seemnevarumise mõttes just  selle poolest, et. Kuuske saame kuusekäbi, saame varuda ainult nende väga  headel käbiaastatel ja need head käbiaastad tegelikult  tähendavad seda, et meil ei ole seal käbikahjureid  kes käbisid, ära hävitavad ja seemneid. Ehk siis? Kuusekäbid on rohkem kahjuritele avatud või kuidagi nad  meeldivad kahjuritele rohkem või. Ja kuusekäbi meeldib eriti kahele kahjurile. Mähkile ja käbi leedikule. Need on siis mõlemad liblikad, kelle röövikud toituvad  siis käbist ja seemnetest ja nad võivad praktiliselt kogu  seemnesaagi hävitada. Selle seemlaga on nüüd pealtnäha hästi palju käbisid. Milline see seisukord. Seisukord on halb, et siin on enamus käbidest nende kahe  kahjuri poolt hävitatud, nii et terveid seemneid on siit  väga raske leida. Et majandusmetsade seemnevaru oleks pidevalt tagatud,  vajatakse nii kuuse kui männiseemneid igal aastal umbes 500  kilo kanti ja neid tuleb seemnatest ja raiesmikelt  enam-vähem pooleks. Aga kuna saagiaastad pole vennad, siis varutakse näiteks  kuuseseemneid heal seemne aastal mitme aasta jagu ette. Ilusad ja terved käbid jõuavad spetsiaalsesse käbikuivatisse kullengal. Siin kuivatuskapis on hetkel männikäbid,  mis on siin kuivanud kaks ööpäeva ja kui käbi soomused on avanenud,  siis saame siit seemne kätte. Alguses need olidki sellised kinnised ja tänu sellele kapile Nja soojuse mõjul avanevad ja, ja see võimaldab meil siit  selle seemne käbisest kätte saada. Aga see ei ole, ma saan aru veel kõik, nüüd algab töö. See on alles algus ja sellele järgnebki siis seemnete töötlemine,  ehk siis puhastamine, mille käigus eraldatakse  siis seemnetelt kõigepealt tiivad ja siis juba sodi. Seal on nii vaigutükke vaigutolmu käbitükke,  et kõik see on vaja seemnetest eemaldada,  kuna me peame saama siis puhta ja kvaliteetse metsapuu  seemne Seemned nüüd raputati masinast välja, mis siin masinas toimub. Selles masinas toimub siis tiibade murdmine seemne küljes. Jah, tiiva tiibade murdmise trummel on see,  ta murrab siis seemne küljest tiiva, täna. Vaatan siin on mingi laburint, millega tegemist. Jah, see on õhusorteer, kus siis õhuvoolu abil eraldatakse  erinevatesse kambritesse täisseemnetest tühjad seemned  ja ja muu väikene sodi. Väga oluline on just, et täis korralike seemnetest saaks  tühja seemneid. Ab seemnete kvaliteeti ja idanemist. Siin on nüüd seemnete pesumasin, pesete ka neid seemneid. Jaa, me peseme neid seemneid, sest see eraldab veel  vaigutolmu ja omakorda katkised seemned tervetest,  seemnetest ja. Peale seda lähevad seemned ööks nõrguma ja järgmisel  hommikul paneme nad seemnete kuivatuskapi,  kus siis kuivatatakse nad vastavale niiskuse sisaldusele,  et oleks võimalik neid pikaajaliselt külmahoidlas  siis säilitada. Me oleme nüüd ühes väga külmas keldris ja siin on palju tünne,  mis koht see on, see on siis metsapuu seemnete,  külmhoidla? Kus me säilitame Eesti riikliku seemne varu,  siin on siis säilitame nelja puuliigi seemneid,  harilik mänd, ari kuusk, arukask ja song lepp. Ja tõesti, seemned on siis varutud väga erinevatest piirkondadest. Puistutest, seemlatest. Ja kui palju siis neid seemneid siin on,  oskate tonnides ja kui kauaks see neist jätkub aastateks,  me säilitame männil nelja aasta varu kuusel vähemalt kaheksa  aasta varu ja lehtpuudel vähemalt kahe aasta varu,  mis nende seemnetega edasi saab, mis nende elu jätk on? Siit lähevad siis seemned vastavalt vajadusele riigimetsataimlatesse,  taimede tootmiseks ja samuti ka siis erametsaomanik  erataimekasvatajatele ja tähtis on see, et neid seemneid  oleks alati olemas. Kui neid ei oleks, mis siis juhtuks, siis juhtub see,  et ei saa Eesti metsi uuendada. Ei, ei saa taimi kasvatada, ei saa metsaistutust läbi viia. Nii et te peate alati seisma selle eest,  et siin oleks kelder täis. Täpselt, me peame tagama, et igal ajahetkel oleks Eestis  võimalik mets uuendada. Jääkiri abile saabus teade, et Põhja-Tallinnas on ilmselt  üks vigastatud kajakas. Siia me tõttasime ja eks näis, kas me leiame  ka kajaka. Ahah, siin all on jah, tõesti. Nii. Tegemist on suur hõbekajakas. Tõenäoliselt tal on. Tal on mingi seedimisprobleem. Armastada meid. Aga noh, hops tulebki midagi tal suust ka. Eks ta. Inimesed toidavad teda, nad ju söövad. Söövad hästi palju, et. Aga noh, me laseme Veterinaaril üle vaadata ja. Kui tal tiivad ja luud jalad terved on, siis laseme ta  uuesti lahti. Jälgime Harjumaal linnaJääger Marko Olopi tööd. Teda palutakse appi, kui ulukid on hädas  või kui metsloomade ja inimeste teed on linnastunud  keskkonnas ristunud ning olukord vajab asjatundliku sekkumist. Just sel hommikul helistati Markole, et tema üles seatud  lõksu on läinud juba kuude viisi Klooga lasteaia  territooriumil tegutsenud rebane kellele andsid süüa  naabruses elavad inimesed. Lasteaia palvel ja valla soovil kutsuti linna jääger appi,  et julge metsloom inimesi ei ohustajaks. Ja ma tuvastasin, et see rebane magab siin  selle maja all ja panin siia väiksema puuri kuna siia  suuremaid puuri ei saanud panna, sest et lastele natuke ohtlik. Ja täna siis hommikul oli see hetk, kui see rebane otsustas  siia puuri minna. Ja lõpuks me saime tega kätte. Paneme ta auto peale ja viime kuskile. Suuremasse metsa, laseme ta lahti ilusti. Kuna ta oli ainuke isend siin, siis loodame,  et lasteaial nüüd probleem laheneb. Tere tere. Vaatasin seda looma. Alguses tundus esmasel pilgul, et ta on täitsa terve,  aga tagant tagant märkasin, et saba on ikkagi kärntõppe. Nakatunud tal see osa ja siit on näha ka,  et, Aga see on nii väike protsent tema kehast,  et selle selle asja me saame tal terveks ravida. Otse me teda loodusesse ei lase. Lähme käime vettide juurest läbi, võtame vastavad. Ravimid ja anname loomale sisse ja siis laseme ta vabasse loodusesse. Mis sina arvad, mis on peamine põhjus, miks me justkui näeme  üha rohkem metsloomi elupiirkondades? Üks kindel põhjus on see, et nende elualasid jääb vähemaks  ja linnastumine nende elualade arvelt on peamine. Ja kuna loomad jäävad sellest tingituna lõksu,  siis on see paratamatus, kus me peame nendega koos hakkama,  neid elualasid koos jagama. Me oleme Viimsis ja siin on koprad, kes on jõudnud  inimestega ühte kohta elama, aga noh, mõistagi siin muutub  maapind pehmeks ja siit on vaja koprad välja püüda. Mis siis see info oli, mis sind siia tõi? Info oli see, et kohalik kogukond, nii naabrid kui  ka antud piirkonna maaomanik kaebasid ja see probleem on  olnud juba siin mitu aastat kuna esimestel aastatel arvasime,  et mis see kobras ikka siin halba teeb, aga nüüd sellel  aastal ilmsesid juba maapinnale, tekkisid vanade urgude Vajumised ja pererahvas hakkas maapinnast läbi vajuma. Kui tavapärane, siis on see, et kobras tuleb täiesti  niimoodi mere äärde elama ja siin on ka elamurajoon ju tegelikult,  et inimeste kodud Jah, see on väga ebatavaline, ütleme juhtum siin,  et olgugi, et tuleb magevesi merre ja, ja kobras suudab siin  sellegipoolest elada ja kui vaadata seda ümbruskonna,  siis jah, et ainult männid kasvavad siin ja,  ja toidubaas on väga nadi tal siin. Et see ei ole ikkagi koprale niikuinii õige elupaik,  et see pole selline tema meelispaik. Sinu ülesanne on siis siit nüüd koprad välja püüda,  et laheneks see mure. Jah, paraku küll, täna on see otsus selline,  et valla poolt on tulnud eriluba, need loomad tuleb siit  välja püüda. Sellega laheneb siis kohalike inimeste mure. Ja eelnevatel nädalatel oleme siia asetanud püünisrauad. Ja nüüd täna tulime vaatama neid. Siin on näha, et kobras on liikunud, on ajanud püünise kinni  ja sellest tulevat tulenevalt siis põhimõtteliselt on see raud. Tühi. Aga sellest ei ole midagi, eks me paneme ta uuesti ülesse. Ja jääme ootama siis uut võimalust. Ja kui nüüd kobras sealt läbi ujub, siis sa peaksid saama  ja põhimõtteliselt küll, jah. Osoon on sinu tegemisi jälginud tegelikult juba  ka aastaid tagasi. Näiteks oli selline juhus, kus sa täiesti Tallinna  kesklinnast püüdsid kinni nugise. Kas. Vahepealne aeg on näidanud sulle, et selliseid linna  sattunud või linnas elavaid metsloomi on rohkemgi. Antud kord jah, kui me saime selle nugise kätte teavitas inimesi,  et on olemas selline asutus nagu jäägriabi  ja sellest hakkas pall veerema. Ja neid kordi on tulnud tänaseks ikka väga palju,  kus me oleme pidanud linna territooriumil kesklinnas,  eramajades ükskõik kus vanalinnas oleme püüdnud metsloomi. Linnajäägri ülesannete ring on suur. Tõsine väljakutse on aidata näiteks osavalt lendavaid linde,  kes on suurde ruumi lõksu jäänud. Siis, kui kohale jõudsime, siis selgus, et seal on isane raudkull. Mõtlesime, et paneme tuled kustu ja proovime lindu suunata  garaažiuksest välja, kus ta siis sisse lendaski. Aga kahjuks see plaan meil ei õnnestunud,  pidime, pidime oma varustust täiendama ja  siis järgmise päeva hommikul hakkama uuesti üritama lindu  sealt kätte saada. Sai jah, võetud suure silmaga lõhe võrk kaasa ja,  ja riputasime selle üles lae peale. Ja samamoodi panime tuled kustu ja siis proovisime. Võrku suunata ja see meil ka õnnestus, kuna lind oli  laohoones olnud juba kolmas päev, siis kui nähes teda  lendamas seal, siis kahtlustasin, et tal on kindlasti vee puudus. Ja ma ei soovinud teda kohe esmaselt vabastada  ja viisin ta vettarstidele vaatamiseks, et veenduda,  et see lind oleks siis terve. Mis on sinu jaoks selle linnaäägritöös olnud sellised  põnevamad lood, mis meenuvad? Selle viie aasta jooksul, mis me oleme tegutsenud,  vast kõige meeldejäävam on, kui eelmine aasta oli noor  mullikas järvel roninud kuurikatusele inimeste hoovis. Olime päästetega seal kõrval ja vaatasime,  et mis saab. Olime nõutud. Ühel hetkel oli põder katuselt alla tulnud  ja jooksis juba üle raudtee ja põgenes minema meie juurest. Ja, ja siis pikemal jälitamisel leidsime põdra lõpuks üles. Nõmme Nõmme kalmistul magas seal rahulikult ja,  ja siis, kui me talle järgi jõudsime proovisime ta suunata  ilusti linnast ikkagi välja ja nii see meil õnnestus  ja lõpuks jõudis põder arku rabasse. Siin-seal on olnud juttu, et inimesed ise meelitavad enda  kodude juurde ka metsloomi, näiteks räägitakse rebaste toitmisest. Kas see on sinuni ka kuidagi jõudnud? Ja see on väga aktuaalne teema. Inimesed toidavad loomi ja proovivad neid filmida,  vaadata aga ei arvesta sellega, et metsloomad kannavad  kaasas endaga haiguseid. Ja need haigused on samad, samad, mis võivad kanduda  ka koduloomadele. On olnud juhus, kus inimene tahtis head. Oli eelmine aasta lumerohke talv ja inimene hakkas oma  koduaias keldris toonud õunu õunapuu alla laotama,  kus hakkasid kitsed käima söömas. Oli tore nädal aega käisid kitsed ja kitsedele lisaks. Tundis õunalõhnaga põder, kes soovis ka saada sellest osa  ja kahjuks üle aia hüpates orkide otsa, ta lõpetas ennast,  et kuna siin inimestel on palju sepitsetud aedasid,  mis on teravate piikidega siis vale arvestusega põder  kahjuks ja oma elu kahjuks lõpetas selle aia otsas. Mida siis kokkuvõtteks inimestele veel südamele panna,  et me tahtmatult ei tekitaks juurde probleeme metsloomadega? Ei tohiks neid kindlasti toita. Me peaksime õppima nendega koos elama ja me peaksime suutma  neile jätta eluks ruumi.
