Tere hommikust mesilasi ikka peetud usinuse  ja töökuse võrdkujuks. Ometi leiavad Eesti mesinikud, et meie harilikud mesilased  on võrdlemisi laisad ja kurjad, võrreldes paremate mesilastõugudega. Silmaga nähtuv on see, et me saame su juttu rääkida  ja te kallale ütleme nüüd raputame neid,  siis nad ikkagi ei ründa. Harilikult veerevad arbuusikoormad meile lõunast vagunitega  sisse kuid selgub, et kõige paremad arbuusid kasvavad meil  kodus Eestimaal. Kas võib öelda, et saak on valmis? Seda võib julgelt öelda, et saak on valmis  ja ma olen valmis seda ka näitama. Kuidas me peaksime ära tundma, kas arbuus on küps  või mitte. Saaremaa turismiettevõtjad on teinud palju selleks,  et suvise hooajalisuse ringist välja murda. Kes siin rohkem käib, on see siseturist,  on see, on see lätlane, soomlane, rootslane? No kindlasti, kui statistikat vaadata, siis eestlane on  kõige rohkem. Vaatame ringi aednik Andres Vaasa aias, kus tooni annavad okaspuud. Niimoodi need aiad siis kokku kasvavad ja,  ja praegu me viibime nagu metsas ja see mets on iga igati  moodi erinäoline, et siin on erinevad värvused,  siin on erinevad kujud. Aeg on sealmaal, et mesinikud on selleks aastaks saagi  saanud ja mesilastarud on talveks ette valmistatud. Aimar Lauge mesilas Muhumaal saime vabalt mesilastaru juures  mett võttes juttu ajada ja mett võtta ilma et ükski neist  rünnanud oleks. Tegu on uut tõugu puukfasti mesilastega,  kellel peale lepliku loomuse on veel mitmeid häid omadusi. Ja nüüd me hakkame siis mett võtma, et viimane meevõtmine  siin on. Kui, kui siit vaadata, siis on üks lennuauk on siin  ja teine siin siin on ema, uts vere, nii et siit ema on  siis siin all, me vaatame alla ka, et kas ema on olemas  ja siis võtan selle korpuse pealt ära, nii et ma alguses Tõstan siit ära. Nii elu käib jalas natuke suitsu ka igaks juhuks. Siis nüüd praegu on sügisene aeg ja siis nad võib-olla  tahavad meiega rohkem tutvust teha, kui meile meeldiks. Aga kas see on see, ongi nüüd see uus mesilasetõug? Jah, see nüüd puhkvasti mesine, Inglismaal on ta aretatud  seal pukvasti kloostrist. Aga mille poolest see uus tõug siis nõndanimetatud vanas tõus,  mis, mis Eestis tavaliselt on, erineb, mis neil vaheaja. No üks ütleme, silmaga nähtav on see, et me samasuguseid  juttu rääkida kallale ütleme nüüd raputame neid,  siis nad ikkagi ei ründa. Ja. Ütleme, Eestis meil nüüd siin tõuaretuse poole pealt meil on,  muidugi on pead pukasti, mis siin on olemas veel Itaalia  vesilane ja krani ka. Me jälgime nüüd kuut kuute sellist. Hindamist asja või karakterit, üks on siis see rahulikkus,  ütleme, kui neid käega tõmma mehi ei tule,  kala vaatame, koputame. Et nad ei ründa ega lenda välja ja see on siis,  et see üks on siis hindama nii-öelda seda,  et ta ei oleks tige, saab pidada rohkem mesilasi. Siis on see, et kui me võtame praami välja Siin üks audma raam, et, et me vaatame, et kuidas mesilased  kärje peal on, siis on ka, et nad nagu ise ei süleneks  ehk ei sülene oleks nagu kontrolli all, siis on haiguskindlus,  et nagu ik loomad haigeks jääks. Ja ja siis on, loomulikult on see. Mis meid huvitab, et inimesel on siis meie toodang? Et me ütleme, saaksime, Saaksime võimalikult rohkem mett. Nii vahepeal suitsu, ka, vaba suitsuke siia,  nüüd peab mett natuke. Et siin on näha, et et siis ma panen siin sind  ka kohe tööle. Siis raputa siit ära ja siis saad sealt poolt kraapida,  mina siitpoolt. Kui me siin mett võtame, kuidas see tõuaretus käib? See on niimoodi, et et Pukasse niimoodi,  et, Peetakse siis ühe tõu piires peetakse erinevaid liine liine  siis need mehi, kes omavahel ei ole nii-öelda veresuguses. Ja mul on kesi, mis on siin. Su ja Kuivastu laevaliini vahepeal on üks ilus laid 1,7  ruutkilomeetrit siis seal see on nii-öelda puhas paar  või sala kus võetakse, kui ma viin iga aasta? Uue nii-öelda siis lese ehk isa isa, Mehiaste liini,  kes siis nii-öelda paaritab teisi teisi siis emasid  või kuningannasid, ütleme, eesti keeles on mesilase kohta  ema kohta öeldakse emaga kõigis teistes keeltes öeldakse  seda kohta ikkagi. Kuninganna. Aga nüüd konkreetselt ütleme, kuidas see nüüd  mesilassülemete või pesade paljunemine paljunemine käib,  et noh, teistele mesinikele. Lehmaga on lihtne lehm poegi panna ja mesi on niimoodi,  et looduslikud, ütleme, pere siis nii-öelda süveneb. Aga ütleme nüüd Saab niimoodi teha, tehakse kunstikuid või noh,  niimoodi lastakse kasvatatud mesi ema ja võetakse  siis paar haudmeraami paar meeraami pannakse ema sisse  ja tehakse nii-öelda idupere või kunstpere,  kuidas seda siis parajasti nimetatakse, niimoodi perede  palundamine käibki. Siin on nüüd ütleme, paarus aru see nüüd proov see aasta  jätta nad nagu üle talve, ütleme sellise taru  siis tarvitama. Ma vaatan, mis siin toimub. Siin on nüüd nii-öelda minatuurne taru, samasugune nagu see suur,  aga lihtsalt on väiksem ja siin vot nende sees ju need mehi  emasid paaritataksegi on ühe ühe sektsiooni juba praegu on kahepeal. Ja siis saab juba vaadata, kas siin Et samamoodi on, vaatasin oven. Ove sees ja. Ema siin siis on kuskil olemas, aga te. Või ema, mis seal kitsas ei jää? Ei jää nüüd ta nüüd tehtud, nii et ta jääbki seesama väikese  raamatu peale jääbki nii-öelda talveks, et ta. Väga-väga niiöelda suuremaks ei lähegi, nüüd mu ema proovisin,  et siin elab üle talve, et eelmine aasta oli 25 kraadi  rohkem ka külma, nii et täiesti elasid üle talve. Mesinike huvi uue tõu vastu on suur, nii et eelmisel aastal  tõuperesid kõigile ei jätkunudki. Meie mesinikud on seega päris uuendusmeelsed. Eesti mesinike hulgas on selline, kuidas ma ütleksin,  on põlvkondade vahetus. Et aastal, kas on 94, oli viimane kord, kui toimus. Toimus selline koolitus Olust veres õpetatud,  mina olin viimane viimases lennus ja nüüd ütleme,  et neid on aasta 2011, et selle aja ajavahemikus ei ole  mesinike nii-öelda riiklik koridatud, siis hetkel on niimoodi,  et kas on olemas ka õppekava, on tehtud riiklik  ja peaks hakkama siis järgmine aasta Olusveres  või Türil täpselt ei teagi, peaks hakkama koolitus pihta,  kõik, kui kõik need load ja litsentsid saavad tehtud,  no nii, siis on see Mesi veetud siit. Ja ma panen siia selle. Kui ma võtsin mee ära, siis pere nälga jääks. Siis ma panen siia sööda peale siuke spets sööda nõu. Siit saavad mehed üles ronida ja siis siia vahele minna. See nüüd Saksamaalt. Ostetud selline spetsiaalne mesiaste sööt  mis on kohe tehtud, ambroosia nüüd seda,  mis see siis põhi põhimõtteliselt nagu suhkur  või see on suhkur lahustatud, ütleme, glükoosi  ja nüüd mesilased nüüd lahustama ei pea. Selle erikaal on 1,3. Et kui Meie eriga on 1,4, siis see on 1,3. Ja sellise koguse nad peavad nüüd ära hävitama. See läheb paari päevaga. Ja seda antakse kokku 15 liitrit, see on  siis tuleb kuskil 19 kilo kuiv kuiv sööta nii-öelda pere kohta. Kui lauge mesilas on 150 peret ja olulise osa mesilatulust  moodustab tõuperede müük, siis suur tootmine algab kuskil  300-st 400-st perest. Mesindussektor otsetoetusi ei saa, kuid toetatakse investeeringuid. Hoopis keeruline on algajal mesinikul alustada seetõttu,  et puuduvad kogemused. Milline süsteem võiks siis. No. Oma pilgu läbi või võiks olla või peaks olema,  no kõige mulle meeldib see Taani süsteem seal,  et on olemas, on olemas. Meil on olemas ka konsultandi süsteem, aga seal nimelt  mesitusorganisatsiooni kõrval on olemas kaks,  kolm konsultanti, kes ütleme, vilin helistab,  saab sealt kohe õpet ja nemad käivad ka mööda riiki ringi ja,  ja ütleme, teevad selle mingi õppepäeva näiteks,  kuidas näiteks kas mett võtta või ravida või,  või uusi asju. Et see oleks nagu hea, et see on, nagu ma arvan,  niisugune praktiline ja teooria nagu koos,  et see oleks kõige kõige mõistlikum. Kuidas tänavune meeaasta on olnud siin? Ma pean ütlema nagu vanasti öelda, et parem kui mullu,  et üldiselt Eestis ma olen kuulnud, et eelmine 2010 oli,  oli väga hea meie aasta, et see aasta öeldes on hea meeaasta,  mul on näiteks see aasta parem. Et ma saan natuke rohkem üle 30 kilo pere kohta,  et see on, ütleme muu saare peal on see päris hea,  aga milline see vastav näitaja mandril oleks? Ma arvan, et ütleme, et Saaremaal näiteks on see aasta,  keskmine on 40 kilo, mina saan siin natuke natuke üle 30 mandri,  ma arvan, et võib-olla siin kuskil 40 50 kilo kohta pere kohta,  aga kindlasti on ka mander on päris suur,  kindlasti on ka kohti, kus saab ka vähem mett kui 30 kilo. Näiteks siin Lõuna-Eesti, Valgamaa. On siin Järvamaa on niisugused teada, kus on sellised head  mee meie meesaagid on läbi aastate, aga on  ka siis ütleme, et Pärnumaa on suhteliselt saaremaaga sarnane. Ei ole niivõrd hea, et on jah, et meie saagid on  ka erinevad ja. Mina pean muu, Mul on 18 gruppi, siis iga,  ma ei saa öelda, et igas grupis oleks siis meie saak ühesugune. Et meie saak on ikka erinev, millest see sõltub? Enamus sõltub ikka siis kas selle pere tugevusest  ja siis taimestikust, et kuidas taimestik on,  et näiteks mõne pool näiteks on, võib-olla on väga palju,  on, on näiteks paakspuud. Aga et kui juuni esimene pool sajab, siis na paakumett ei  saa lihtsalt see on. Nagu öeldakse, et kui ikka sajab, siis ju ei saa vilja võtta  või heina võtta samamoodi, et tahab kasvada küll,  et, et see sõltub see looduslikust teguritest  ja üldse. See, et taime õitseb, ei tähenda seda,  et ta veel mett annab. Ja kui ma koolis käisin, siis ma mäletan meelde jäänud,  et meie siis saagikus sõltub siis Ütleme, nelja 14-st erinevast tegurite, ütleme mulla villakusest,  niiskusest, õhutemperatuurist, kas on madalrõhkkond kõrgrõhk on,  kas on, kas sajab vihma, on põud. Et ma pea astu, mäletan 14 tükki, neid oli  nii palju mul koolist meelde jäänud. Tõstan selle puurita kui kuuri sisse, jah. Et see mul on siin niisugune, see on Itaaliast pärit  siis poolautomaatne kärjevurr. Et siis, kui nüüd tööle panna, siis need kassetid ise liiguvad. Kas see nüüd on õige hea? Paistab no ma usun küll, et on, et me suure kahekesi võtsime,  et peab ikka hea olema. Hea mesi peab vist. Ühtlasi joana, jah, aga ma olen proovinud velset niimoodi  ja täpselt samamoodi sama ilusti teeb, et see on niimoodi,  et. Rahvasuu võtete järgi on päris keeruline selgeks teha,  kas on õige või vale. Aga oma oma suu on ikka kõige kindlam. No ma arvan ka, et siis tulebki ära proovida ja. Kui hea mee söömist? Käes on sügisene saagikoristuse aeg ja uskuge  või mitte, hetkel me asume Eestimaa pinna peal,  kus armas arbuusipõld hetkel asub. Ja kuidas see kõik võimalikuks sai. Tulime uurima Räpinasse Tiina Paasiku juurde. No praegu on saagikoristusaeg, kas võib öelda,  et saak on valmis? Seda võib julgelt öelda, et saak on valmis  ja ma olen valmis seda ka näitama, kuidas me peaksime ära tundma,  arbuus on küps või mitte. Et arbuusil on siin üks viljavarrekene, kui see viljavarr saab,  hakkab kuivama, siis ongi see arbuus valmis  ja nüüd võib siit tasakesi selle ära tõmmata ja,  ja natuke koputada veel, siis heliseb hästi ja,  ja vaatame siia allapoole ka, et kui see alumine osa on  niisugune kollane ilus, siis ongi arbuus valmis  ja selline arbuus sellistes. Normaalsetes hoiutingimustes säilib paar nädalat. Kas orbuusi kasvatamise on kõige tähtsam esimene etapp,  ehk siis ongi selle sordi valimine. Ja just nimelt sordi valimine ja sellel aastal ma pöörasin  sellele päris palju tähelepanu, et et kaubandusvõrgus on  müügil seemned, mis on 70 kuni 90 päeva kasvuperioodiga  ja on ka 100 ja üle selle. Ja vaat see selline suur kirjuarbuusi ongi 100 päeva  ja tema valmimise natukene rohkem aega, et pigem on  soovitatav üldse kõiki köögivilju kasvatada selliseid  varajasemaid sorte. Need valmivad meil paremini ja me saame parema tulemuse,  et mõistlik on igal juhul osta poest. Seemned ja sortide valik on päris suur. Mina ostan oma seemned Tallinnast keskturult  või siis Tartus. Avaturul olevatest seemne poodidest ja eelistan Vene  päritolu seemneid, et need sobivad meile väga hästi  kasvatamiseks ja eriti avamaal. Ja nüüd kui minna seemneid ostma, siis on alati vajalik  sealt pakendi pealt uurida, kus missugune on kasvukoht  ja eelistada kindlasti avamaal kasvavaid sorte. Ja sellega ma tahaksin kummutada ka selle sellise levinud seisukoha,  et arbuusi ja melanit saab kasvatada ainult kasvuhoones. Aga mina väidan, et avamaal kasvatamine on mitu korda  lihtsam majanduslikult odavam. Ja, ja asi toimib väga hästi, nii et ma olen pikka aega üle  10 aasta arbuusi ja meloneid kasvatanud ja mitte ühelgi  aastal ei ole ma saagist ilma jäänud. Kui tuua veel mõningaid näiteid, mida, mida sellisele,  kas siis algajale soovitada või ka edasi jõuda? Siin on veel üks asi, et, et kui sa tahad kindlasti,  et su arbuusid kasvaksid hästi, siis ma kasvatas ise taimed ette. Ja vaat see taimede ettekasvatamine on ka päris aeganõudev töö. Et siin On arbuusidele piisab kuust ajast taimede ettekasvatamisest,  et Ma alustan seda alati aprilli lõpus või mai alguses,  sest ma jälgin ka seda, missugune on pikem ilmar noos. Ja ühte asja ma veel ei tee. Ma ei kärbi neid taimi, ma lasen neil kasvada täpselt nii,  nagu nad kasvavad, kas tal on seal viis vilja  või kuus vilja? See pole probleem, et mulle tundub, et tavamaal ei ole  mõistlik taimi lihtsalt sealt niisama kärpida,  kuigi kirjanduses jah, kirjutatakse, et võib seda teist  ja kolmandat tegevust teha. Kui palju tahab arbuus? Kastmist saada. Päris mitme aasta kogemus on mul niisugune,  et kui ma taimed istutan, siis ma kastan korralikult ja,  ja siis juba vaata vastama sellele, milline on ilmastik,  kastan ma ühe korra kindlasti veel ja väga põhjalikult  ja kui taimed juba õitsevad, siis ma ei kasta,  sest noh, sellel aastal gi meil ei olnud ikkagi niisugust  pikka kuiva perioodi, et, et vihma ei oleks sadanud. Et ma pigem teen seda, et kui katteloor on peal,  et siis ma kastekannuga kastan lihtsalt läbi katteloori,  et muidu võib juhtuda selline lugu, et kui on päevane  temperatuur väga kõrge, siis katteloori all on  ka väga soe ja, ja see mõjub taimedele halvasti. Nii et ei, ei ole mina küll siin põllu peal nüüd selline köögiviljakasvataja,  kes kasvab iga päev oma taimi, sest taimed ikkagi peavad  ka mingil viisil keskkonnaga kohanduma. Mida ühe arbuusi peenra jaoks vaja on? Minul on asi selles mõttes lihtne, et ma lasen ajada  kartulivaod nõndanimetatud ja siis ütleme,  et see on selle kartulivao põhi ja siia põhja ma panen  siis ohtrasti kõdunennikut ja komposti ja kindlasti  siis ka kompleksväetise. Nii siis olenevalt sellest, milline see ilmastik on,  ma kastan, sest siis hakkab see lagunemise protsess  kiiremini ja siis kindlasti korralikult muld peale. Niimoodi, et üks 10 sentimeetrit on vähemalt  selle kõdusõnniku ja väetiste peal mulda,  sest väikese taime juured ei tohi sattuda väetisega kokku,  et see mõjub neile väga halvasti ja nad võivad  siis hukka saada ja istutan taimed siis või panen kile peale  ja üks nädal aega lasen siis mustal kilel peal olla ja,  ja siis istutan taimed. Ja, ja kui ma istutan neid taimi, siis ma,  ma tunnen, et mullapind ongi soe ja mida rohkem on soojust kasvupinnases,  seda kiiremini taimed juurduvad ja seda parema tulemuse me  saame ja siis panen siia kile peale, aga kile panekul on  mõistlik katta see kileäär mullaga, et igasugused muud Küll pannakse siin veepudeleid ja, ja mida iganes,  need ei hoia seda kilet korralikult siin sellepärast,  et, et vat köögiviljakasvatajal, kui ta kasvatab selliseid  erilisi kultuure, on veel üks tähtis asi,  mida tema peab alati arvestama, kus need tuulesuunad on. Minul on väga sageli läänepoolsed tuuled  ja ma peangi selle läänepoolse väga korralikult. Kinni katama ja sama ka kateluuri, muidu läheb kõik lendu,  et seda kindlasti jälgida ja, ja see kile peaks olema siin  hästi sirge, sellepärast et üks oht on veel. Kui on lohud peenra peal ja väikesed arbuusiviljad satuvad  näiteks peale vihma, veeloiku, siis ma käin  ja pühin selle vee siit ära, sellepärast et need on kahe  päeva pärast otsa saanud. Nad lihtsalt mädanevad ära. Nad ei talu seda niiskust, aga täiskasvanud viljadel seda  probleemi ei ole. Nüüd on siis maitsmisaeg ja vaatame kõigepealt seda kollast tarbuusi,  sellepärast et seda ma kasvatan esimest aastat  ja ja üldse tema maitseomadustest ei tea midagi,  et me saame kohe proovida. Palun. Müsimagus. Väga hea. Ja. Hästi mahlane, eks ole aga proovime seda ka. Sellise, mis Rasmer Ruski, Rasmer? Maitse ja see on õrnema maitsega, aga tegelikult meeldivad  mulle isiklikult rohkem need, mis on tumeda koorega  ja sisu punane. Ja, ja loomulikult see kollane, et selle ma pigem jätaksin kõrvale,  et, et igalühel on oma maitseomadused välja kujunenud,  aga, aga noh, kuna ta on esimest aastat siis võib ju teda süüa,  räägitakse nii, et arbuus pidi väga hästi organismi  puhastama ja tuju väga heaks tegema ja ja,  ja minul näiteks enne kooli aasta algust hästi palju  energiat tarvis ja seda mul läbi arbuusi  siis ikka leidub ka. Eesti suvi on nii lühike, et vaevalt jõuab alata,  kui otsas ta ongi. Saaremaa on suvel ülikuum paik ja turistide arv lööb igal  aastal rekordeid. Nüüd aga valitseb randades vaikus ja tühjus. Kui puhkejad on läinud, jäävad tühjaks ka majutusasutused  ja söögikohad. Saaremaa turismiettevõtjad on palju mõelnud,  kuidas pikendada hooaega ja pakkuda külalistele põhjust  Saaremaale sõita ka sügisel ja talvel. Heldur majandus on nüüd meil siin natukene elavnenud. Kas kuidagi turismivaldkonda siin Saaremaal on ka? Kandunud üle kindlasti see on tulnud tunda juba eelmisest  aastast on tulnud rahvast rohkem ja tänu tegelikult sellele,  et oleme edukad, läbinud mitmeid turismimesse  ja koostöös Saaremaa ettevõtjatega või Saaremaa  turismiorganisatsioonidega oleme käinud väga paljudel  messidel ja tutvustanud Saaremaad on meil kindlasti välja  kujunenud aastate traditsioon, kus meil on ühiskataloog,  kus on kõikide ettevõtjate informatsioon sees  ja siis see on üks asi, siis tänavu aasta tuleb kindlasti. Soomes tuleb Tuglase seltsi mardilaat, kus me läheme ühiselt  perena välja, kus me siis pakume kõik erinevad ettevõtted,  kes leiba, kes lesta kes Saaremaa õlut, nii et loomulikult  Saaremaa liha on väga hea kombinaat, kus on alati toetanud  meid nii, et need on ühisettevõtmised kõik. Aga inimeste lõikes, kas saab välja tuua  kes siin rohkem käib? On see siseturist, on on see lätlane, soomlane,  rootslane? No kindlasti, kui statistikat vaadata, siis eestlane on  kõige rohkem Nii madala hooajal, eriti madal hooajal tulevad inimesed  siia pidama ka seminare, erinevad, siis meil on kolm  erinevat seminariruumi, kus inimesed saavad seminare pidada. Aga loomulikult on Läti turist see, kes on saarlastele väga tänulik,  kuna meil ei ole oma saart. Ja kui te siia jõudsite, täna nägite palju Läti numbrid on  siin ees ja lätlase tuleb hulgi. Me oleme Lätis väga kõvasti teinud turundustööd  ja püüdnud Läti inimestele müüa. Aga kas Saaremaa turist? Eeldab ainult majutust või, või, või tahab ta veel midagi saada? No majutus on üks primaarne külg kindlasti,  sest Saaremaal ei saa tulla niimoodi, et sa tuled hommikul  ja õhtul lähed, tuleb tulla ikka mitmeks päevaks  ja nautida seda ilusat saart ja Saaremaal on kindlasti  majutusasutused väga tublid. Loomulikult inimese jaoks on väga primaarne see,  et ta saab väga rahulikult hästi puhtalt välja puhata,  magada pehmetes voodites ja valgete linade vahel. Aga et leida inimestel midagi juurde, loomulikult inimesed  tahavad käia erinevates kohtades saartel,  siin on väga ilusad saared, meie vastas on kohe see abruka saar. Loomulikult Vilsandi saarel käiakse kü vaatamas. Siis on tänavu aasta on väga tubli edusamme teinud Saaremaa  angla tuuliku juurde tehti selline töökoda,  kus inimesed saavad oma kätega teha leiba sepitseda  ja need asjad on, mida rohkem me saame teha inimestele  võimaluse pakkuda erinevate vaba aja veetmist,  eks siis see on kõik rahvale meeltmööda. Kahjuks ei ole veel täna lastele väga palju atraktsioone  Saaremaal peale liiva. Rannamäe, mida pakkuda on, mis on väga turvaline tegelikult. No siililegi selge, et suvel mitte ainult Saaremaal,  vaid ka kogu Eestis turism õitseb, aga alati  ja kõigil on see suureks nagu väljakutseks,  et mida siis teha sügisel ja, ja talvel,  et ellu jääda, kuidas teie siin omal lahendada? No meie oleme sügiseperioodi kindlasti lahendanud sellega,  et meil on väga hea seeneteadlane meie hotelli sisekujundaja  Vello Liiv, kes on, teeb tihti meil seenematkasid rahvale. Kuidas teist sai selline matkajuht, kes siis viib läbi  seenereise siin? No eks ikka tänu sellele, et ma natukene rohkem tunnen seeni  kui tavainimene. Et, et eks see ole see see põhjus. Ja, ja kui nüüd aastate järgi võtta, siis,  siis ma olen otse seentega tegelenud oma 40 aastat,  nii et, et, Ja see on asja loogiline käik, et, et et kui sul on mingid teadmised,  mida keegi teine vajab, siis, siis on ju hea,  kui, kui saad neid edasi anda. Aga kas inimesed huvitavad rohkem, et saaks? Palju seeni korjata või või või need teadmised ikkagi  noppida noppida üles? No ma usun, et, et see kulinaarne aspekt on ikka ikka nagu  primaarne nii et, et, et selles suhtes ei,  ei saa küll öelda, et, et, et nüüd inimesed on muidugi  huvitatud ka seente nimede, st tähendab,  et mis on see seen ja see Aga aga paraku on, on küll kogemused, et,  et need lähevad, need nimed lähevad meelest ära,  tähendab peale seda ekskursiooni on ikkagi meelest läinud. Aga peab ütlema, et niisugune üldine tase on siiski tõusnud ja,  ja, ja ei ole ka olnud haruldane selline juhus,  kus, kus juba mind õpetatakse, tähendab. Et öeldakse, et, et et sellel seenel on,  on selline selline piima, piima värvus või,  või midagi taolist. Aga kas retkel retkelistele saab ikkagi sellist vau efekti tekitada,  too näed, ma ei teadnudki, et, et see on söödaseen või. Ei no kindlasti sellepärast, et, et et on,  on see on tavaline, tavaline lause, on see,  et oi, ma olen seda seent nii palju näinud,  aga ma ei teadnud, et ta söödav. No jutt on võib-olla näiteks timpnarmikus,  mis kukeseentega koos kasvab, nii et narmastega nagu  kukeseen pealt, aga, aga inimesed ei söö seda. Kusjuures ta kvaliteet on kindlasti mitte halvem kui kukeseene. Aga kuidas inimesed metsarajal hakkama saavad,  kui niimoodi peavad hanereas sappa võtma  ja kuulama? Minu meelest on see täiesti täiesti loomulik see,  et noh, peaaegu nagu me tänagi oleme käinud,  et kui leiab mingisuguse huvitava seene,  siis siis need huvilised, kes tõesti on huvitatud,  need kuulavad ja ja vaatavad ja ja kindlasti mõnel on  ka sellest kasu just, nimelt siis, kui ta on enne seda seent  juba näinud ja siis saab teada, et ta on söödav  või et et ta polegi Nii haruldane või et, et, et võib korjatud. Kellele seenemets ja uued liigid, kellele kalapüük? Heldur Allese sõnul on paatide võrkude üürimisest eriti  huvitatud venelased. Nende külaliste jaoks, kes ise kalale ei lähe,  toob suitsulestad kohale Tiina Käesel, kes lesta  suitsutamise kunstis on täiuse saavutanud. Hea lihtsa saladus, et ta peab olema värske. Kala puhul ongi kõige tähtsam, et ta on värske  ja värskelt tehtud. Aga nagu ka kõigil ju ei õnnestu, kasvõi näiteks seesama see  selline tumepruun värv saada. Tumepruuni värvi me saame kuiva lepapuuga ja,  ja see kõik on aastatepikkuse pikkune, selline katsetuste tulemus,  et on jõutud selliste tulemusteni, see on 20 aasta töö praktika,  katsetuste tulemus, palju kala sööte iga päev aasta ringi ja. Tüüta ei tüüta? Muidu ei saa aru, aga kui oled kaks päeva kodust ära olnud  ilma kalata, siis saad aru, et on puudus. Kuidas? Lest lesta peale tuleb, on teda saada piisavas koguses. Ja lesta on saada, sest lestaga tööstus ei tee midagi. Meil kalatööstuse ei tee ja minu lestapüüdja on sõrmes,  püüab väikese traaliga kolm meest ja need on sõrme kaunispäe  sadamast saadud lestad. Aga kas see kogu see? Traalikogus, mis, mis, mis tuleb, tule, tule,  tuuakse ka siia hotelli või, või ta te viite  selle üle üle üle Saaremaa laiali. Kalurid püüavad ja minu kalur, kes püüab talgi arvi,  tema püüab mandrimehed viivad Saaremaa inimesed viivad turule,  läheb kalapoodi, läheb, temal on väga lai klientuur,  väga palju inimesi saab sealt kala. Lisaks sellele on ka randades veel kalurid,  kes püüavad võrkudega, et see on nagu suvel hästi populaarne  ja igale Saaremaa külalisele püütakse ikka suitsu lesta pakkuda,  et see on nagu Saaremaa asi. Mujalt Euroopast tulnud inimesed tulevad sügis talvisel  hooajal siia otsima vaikust ja rahu, mida mujal maailmas  jääb aina vähemaks. Toimekad, eestlased sellist vaikset olemist,  tamist või raamatute lugemist veel hinnata ei oska,  vaid tahavad pidevat tegevust. Küll aga innustavad eestlased spaast ja protseduuridest  ka seminare, peetakse enamasti ju. Kindlasti talv on raske, aga talv. Kes inimene tuleb siia mõtlev inimene, siin on nauding,  siin on lumi, siin on jää. Siin on merekohin veel sügisel pikalt. Aga ettevõtjana on raske selles suhtes, et töötajaid tuleb  kahjuks talveks koondada. Aga me oleme siiamaani paindlikult saanud inimestega hakkama  ja need, mis toimuvad konkreetselt meie spaateenustega,  massaažid, vannid, tarvitseme ikkagi inimesi  ja kõik, kes tulevad siia ka talvel seminaridele,  just talvel koolitusi, palju, palju koolitusi oleks siia  vaja juurde saada. Talvel me ei tea ju ette, missugune talv tuleb,  kas on võimalik jääteepil sõitma, kui jäätee on olnud,  siis on hästi palju turiste Saaremaal tulnud,  sest see on atraktsioon. Aga antud hetkel meil töötajatega on teatud kokkulepped,  et inimesed tulevad talvel välja ja keegi ei pelga seda ära,  et mitte tööd teha. Talveaeg, sest talv on kõigile raske siin saarel. Absoluutselt, mis ettevõte see olgu, on ta ehitaja,  on ta turismiettevõte? Andres teie aed on rohkem tuntud kui okaspuuliikide poolest,  aga kui ma vaatan siin praegu ringi liikudes,  siis on ju ütleme, lehtpuu on ka ikka au sees ja,  ja ja igasugused püsililled Alguse ja tõesti on see aed saanud sellisest suurest  okaspuukirest ja, ja neid okaspuid oli siin  või on veetud siia igalt poolt maailmast kokku,  aga paraku on nii, et ikka looduses on nad koos ja,  ja sellepärast on, on siia sattunud ka lehtpuid sisse  ja sellest on tulnud ka niisugune leht huvi hiljem juurde  ja nad ühtsena peaksid siis moodustama niisuguse toreda terviku,  et et meil on siin niisugused aiaosad, kus on eestimaise päritolu. Kuuskede sordid näiteks harilikust kuusest  ja ütleme, et siin kõige tuntum luua pärl,  keda me siin näeme on kasvanud siin 30 aasta jooksul juba  üsnagi suureks ja noorena ta on ilus ja kompaktne,  vanemas eas see kompaktsus hakkab nagu ära kaduma,  et et siis ta on lihtsalt niisugune tihe ja,  ja kena, aga suurem osa sellest Aiast iseenesest on siis alguse tõesti saanud nendest  pisikestest väikestest taimedest, keda me siin siin näeme  ning see niisugune Väike taim tegelikult tundub inimestele,  et ta on väga noor, aga, aga need väga pisikesed nagu siin  Hiiumaa on siis ligi kolmekümneaastased,  et nad kasvavad aastas võib-olla ainult pool pool  sentimeetrit kuni kaks sentimeetrit ja see on  ka kõik, et siis on näha, et need lähevad muudkui suuremaks  ja ja ütleme, et see suuremaks minek toimub  siis väga pika aja vältel, et sellepärast saab neid palju  siia aeda istutada, et ei pea nagu muretsema,  et väga suureks kasvavad ning sinna juurde on tulnud  siis kõikvõimalike värviliste lehtedega taimi,  kes kevadel ja ütleme siis suve jooksul oma värvust muudavad  sügisel jätavad siia aeda viljad ja, ja see ilu nagu on  siis aastaringselt ja olen püüdnud seda teha,  et on selliseid kohti aias, kus ei ole roht taimi vahel,  vaid on ainult puud ja mängib siis selle puu vorm,  värv, eks ole, ja see tekstuur, mis see puu annab,  nii et see kõik on loonud selle, selle terviku Aga see uue osa tegemine, see oli tingitud lihtsalt sellest,  et see vana osa oli juba juba täis ja, ja lihtsalt tekkis huvi. Edasi tahaks veel midagi. Ja ühest küljest tuli see ruumipuudusest,  et anda ühele taimele veel kord võimalus olla niisugune ilus,  suur ja, ja lopsakas ja ütleme, et, et need suuremad puud,  mida ei, ei saa nagu enam ümber istutada,  et, et need, need siis lähevad, jäävad siia  ja ja ütleme, et hiljem nii-öelda tuleb neid  siis maha lõigata, seal me näeme praegusel juhul hõlmist ogakurki,  et see on meie aia umbrohuhimõtteliselt,  kelle ilusaid, kollakas nii-öelda rohekaid õisi võime näha,  aga praegu jäävad niisugused karvased viljad külge,  et me ei ole neid ka ära võtnud, et siin aias on päris palju neid,  aga kui ta on oma viljakandmise nagu või õitsemise lõpetanud,  siis mõnikord tuleb maha võtta ka. Ja no Eestimaal võib-olla huvipakkuvaks on  siis Jaapani männi sort nekiši, et see peaks olema kõige  suurem isend, keda, keda Eestis siis kohata. Hansablandi meisteraednik Mihkelsaar, kes on minu kursusevend,  et tema ikka käis seda imetlemas, et kuskil nende firma  firmapuud nii suureks pole kasvanud. Mis see saladus on, kus, kuidas ta siis nüüd Noorena oleme me teda varjutanud, aga nüüd kaks aastat seda  varjutamist enam pole olnud, et, et see varjuta mine ei,  ei ole andnud seda niisugust tulemust enam  ja kuna osad puud kasvavad juba nii suureks,  et nad suudavad sellele talve külmale paremini ise vastu panna,  et sellisel juhul enam see varjutamine ei oma  nii suurt tähtsust ja kui me seda aeda niimoodi vaatame siit ringiratast,  siis siia on tekkinud oma mikrokliima, et üks puu toetab teist,  teine kolmandat ja koos nad saavad hästi hakkama,  sest neil on soe seal üks annab ühele turvet,  teine teisele ja, ja selline koos olemine on  siis taganud nii öelda ka niisuguste taimede,  nagu näiteks seal saar, vahtrasort, Flamingo,  nende ilusate valgete ja tipus roosakate lehtedega,  et, et see flamingo on ka tänu sellele, et siin on okaspuude  turve suutnud külmale vastu pidada ja mis siis,  et ta kevadel tipust natuke on külmal ennast loovutanud,  selle lõikame ära ja kasvab jälle edasi,  et, et need taimed on kõik, kõik siin nii-öelda 11 toetavad  praegusel juhul Mis need praegused huvid või või suunad on? Praegu no tõenäoliselt on jälle nii, et vahepeal meil oli  suur okaspuude buum, et inimesed kõik istutasid,  kuna nende okaspuudega tekkisid siin talvedel suured probleemid,  et kui nad on väiksed, siis on probleeme vähem,  aiad kasvasid rohkem kinni, et nad muutusid sellisteks  umbsemateks ja, ja haigused hakkasid levima ja,  ja nii edasi, et sellisel puhul Nii-öelda inimesed hakkasid loobuma nendest,  siis tulid, tulid lehtpuud, praegust minu arvates tendents  on sellega, et istutatakse suures koguses püsililli  ja kõike niisugust, aga, aga kui me nüüd ainult lilledest  selle teeme ja, ja näiteks sügisel need püsililled ära lõi  siis talv on meil suhtel siuke õnnetu, et,  et selle õnnetuse vältimiseks tulekski siis neid okaspuid  istutada sinna juurde, et see on nagu, nagu see osa niimoodi  need aiad siis kokku kasvavadki ja, ja praegust,  me viibime nagu metsas ja see mets on iga igati moodi erinäoline,  et siin on erinevad värvused, siin on erinevad kujud  ja kui me siit kõik need püsililled vahelt ära lõikame,  siis see aed hakkabki jälle omaette mängima. Kõik need puud tulevad siis rohkem võib-olla esile  ja see kooslus kogu aeg muutub, nii et me näeme igal  ajahetkel erinevaid värvusid ja erinevat kuju. Me oleme jõudnud nüüd 2008. aastal alguse saanud uude  aiaossa ja selle nii-öelda aiaosa Selline nii öelda. Soov, või kuidas seda ma tulevikus näen,  on siis kõik taimed siin selles aiaosas peaksid olema  valgete õitega või siis omama mingil määral valgeid lehti  või midagi peab temas olema valget. Et kui kõik see algus sealt aias tuleb sellise tumeda ja,  ja punaste lehtedega variantidega erinevatest taimeliikidest,  siis siin ma olen püüdnud küll, kas on õied valged,  kas on lehed valged, et see selline heledus,  heledus, nagu nagu tuleks, tuleks esile,  et siin on, siin on taga ka näiteks. Siis. Mitmeid valgete lehtedega taimi nagu hõbe,  remmelga, sortseriisea, tema on niisugune tõeliselt hõbedane  ja kogu aia ulatuses niimoodi nähtav. Ja lisaks sellele siis kevadel on siin enelaid,  kellel on valged õied, siis on seal veigelaid,  kellel on valged õied, nii et neid on hästi-hästi palju  ja muidugi, kes praegu siin õitsevad, on põõsas maranad,  et et need on küll istutatud möödunud aastal  ja võib-olla nad niisugust lopsakust veel ei näita,  aga, aga see põõsasmaranate grupp peaks siis  ka helendama tulevikus täpselt samamoodi nagu need hortensid  seal ja selle aia võib olla alguses teile tundub,  et see on hästi suur, et, et siia on nüüd plaanis istutada  suures koguses veel põõsarühmasid, sest selline struktuur  puudega on nagu tehtud, et sellele juurde tuleb  siis see põõsarühma osa. Et ideeliselt tahaksin teha niisuguse aia,  milles on tulevikus ainult puittaimed ja,  ja niisuguse lille osa jätaks sinna vana aiaossa,  et püüaks teha siis põõsastega ja võimalikult niisuguse  huvitava aasta läbi kas õitega või mingite lehtedega  nii-öelda ilmestava aia. Järgmises saates ilmajaam kartuli põllul,  minul jooksevad kõik üle Eesti paiknevad 10 ilmajaama andmed  koju kätte ja ma olen põllumeestega tihti suhelnud siin  õhtul elutoas diivanilt, et löön arvuti lahti  ja vaatan, et kuidas neid on ja Gustav ja Rutt Sinisalu ilus koduaed. Ja juhuslikult on mul siin kaasas nii eelmise aasta kui see  aasta kuivanud roosi kroonlehed, mida võib  siis täiesti nuusutada ja neil on väga niisugune omapärane  magus lõhn juures. Tänane sügisene laupäev möödub paljudel kindlasti aiasaadusi koristades. Kui te leiate oma saagi hulgast midagi erilist,  võite oma nunnuga järgmisel nädalavahetusel palamuse laadale minna. Järgmise laupäevani sõida maale.
