Tartu stuudiosse nüüd külla tulnud Eeva-Liisa Orula Eesti ornitoloogiaühingust,
tervist, kere.
Käesoleva aasta lind on metskurvits ja me siin enne omavahel rääkisime,
oli juttu, et aasta lind valitakse nagu üheks kalendriaastaks,
nii et metskurvits on olnud aasta lind juba mõnda aega. Ja iga aasta esimesel jaanuaril, siis anname teada,
kes on selle aasta lind.
Tänavu on selleks metskurvits ehk ja aasta linnu
tutvustamiseks me siis korraldame väga palju erinevaid
tegevusi ja, ja tutvustame seda lindu inimestele,
et nad õpiksid teda paremini tundma.
Ja samas ootame inimestelt ka teavet selle linnuliigi kohta,
et ornitoloogid saaksid seda lindu veel põhjalikumalt tundma õppida. Mida te ütlete metskurvitsa kohta, kas ta on rändlind,
kastan paikne, millal teda ja kus teda kohata võib. Metskurvits on selline huvitav lind, kes eelistab elada
vanades metsades ja rände ajal kevadel võib teda näha
hoopiski põldude ja heinamaade läheduses,
et metskurvits on just tuntud oma kevadiste mängulendude
ehk õhuturniiride poolest, et isased linnud võitlevad tolm
ja emaste lindude tähelepanu eest ja nad teevad siis
selliseid uhkeid mängulende ja neid kutsutakse õhu turniirideks.
Ja, ja see ongi kevadel siis ka peamine aeg,
millal metskurvitsa, et näha võib, et tavaliselt ongi
aktiivne hoopis õhtuhämaruses ja öösel, mistõttu see lind
ongi pisut salapärane. Ja me ei tea selle linnu kohta kõike, sest ta on keeruline
märgata ja metskurvitsa kohta võib ka öelda seda et kui teda
ei näe, siis võib teda kuulda, et tal on siis nende
õhuturniiride ajal või ka muul ajal ta teeb sellist
iseloomulikku häälitsust, mida kirjeldatakse
Korbiidskorbiits umbes niimoodi.
Minul endal ei ole ka õnnestunud metskurvits,
et näha küll, aga sel aastal ornitoloogiaühingu suvepäevade
ajal just õhtuhämaruses mul õnnestus teda kuulda korraks,
kui ta vile lendas. Et jah, et on selline salapärane lind.
Kõike tema kohta veel ei tea, et aga me proovimegi siis sel
aastal pisut rohkem teada saada. Ometigi teile on juba pikka aega või pool aastat kestnud
foto- ja videovõistlus just metskurvitsa teemaline.
Kas siis sinna on laekunud mõni foto? Ja üht-teist on laekunud, et foto- ja videovõistluse
kuulutasimegi välja just seepärast, et kuna seda lindu on
raske märgata, siis on temast ka pildimaterjali väga vähe.
Ja et seda tühimikku siis täita otsustasimegi siis kuulutada
välja võistluse, et saada metskurvitsa siis kas fotosid
või ka videosid, et juhul kui kellegil on ka varasematest
aastatest sest pärit foto või videomaterjali,
siis selle saab võistlusele esitada kuni 31. oktoobrini. Parimatele fotodele ja videotele me anname auhindu,
nii et, et tasub oma loodusfotograafidel või,
või looduses käijatel oma fotomaterjal läbi vaadata
ja jagada seedis seda meiega. Ja nüüd olete te välja kuulutanud ka jutuvõistluse samuti
siis saab neid lugusid jagada kuni 31. oktoobrini. Ja 12. septembril siis kuulutasime välja aasta
linnujutuvõistluse ja sinna siis ootame selliseid lühijutt
novellilikus laadis.
Et inimestel, kes siis samamoodi nagu mina,
kes võib-olla ei ole metskurvits aga väga kokku puutunud või,
või ka Ta on, saavad siis sellises ilukirjanduslikus võtmes oma,
kas elamused, kogemused või, või muud mõttelennud,
siis kirja panna need meile saata. Ja jällegi jagame siis parimatele lugudele auhindu
ja kõige paremat tööd, siis avaldame ka ajakirjas Eesti loodus.
Ja kirjutama on oodatu jutt igas vanuses huvilised,
et hindamine siis toimub vanusegruppide kaupa.
Nii et alati see esimese klassi Junsudest kuni siis igas
vanuses täiskasvanuteni välja, et haarake paber
ja pliiats või klaviatuur, pange oma jutud kirja
ja siis esitage need meile 31. oktoobri keskööks. Varem võib ka esitada, onju ja muidugi alati võib varem ka saada,
et ei oleks seda, et jääb viimasele hetkele
ja siis võib-olla ei õnnestu, et praegu ma arvan,
et need pikad hämarad sügisõhtud on just paras aeg,
et meenutada võib-olla kevadet ja suve, et kui on olnud
kohtumisi metskurvits, jaga või siis aasta linnu kodulehelt
lugeda linnu kohta rohkem ja sealt saadud ideed siis
vormistada selliseks lühijutuks, nii et et täpselt paras aeg
haarata sulg ja panna oma lood paberile. Võib-olla räägiksite taustaks natukene Eesti ornitoloogiaühingust,
keda see ühendab? Eesti ornitoloogiaühingu peamised tegevused on siis meie
lindude uurimine, kaitse ja tutvustamine.
Ja lisaks siis meie töötajatele on meil ka suur liikmeskond
ligi 700 inimest üle Eesti, aga ka välismaalt.
Ja seal on inimesi, kes siis tunnevad kas lihtsalt huvi
lindude vastu, seal on ka kutselisi ornitolooge,
nii et inimesi on seinast seina, et kõik,
kes tunnevad huvi lindude ja looduse vastu ka laiemalt
saavad siis astuda ornitoloogiaühingu liikmeks
ja siis meie tegevust toetada, et osaledes,
kas meie linnuvaatluspäevadel linnu loendustel,
võttes osa aasta linnutegevustest või, või muul moel. Et liikmeks on oodatud iga iga loodushuviline,
kellele Eesti lindude käekäik korda läheb. Aeg-ajalt tõesti tuleb teilt teateid, te kutsute linde loendama,
kuidas linde üldse loendada? Ja meil on väga erinevaid tegevusi, kus kõik huvilised
saavad kaasa lüüa vastavalt siis sellele,
kui hea nende linnutundmisoskus ka on.
Et kõigile on avatud meie linnuvaatluspäevad,
mis toimuvad siis nii kevadel kui sügisel
ja selle aasta viimased linnuvaatluspäevad millest saab osa võtta.
Ta toimuvad siis esimesel ja teisel oktoobril.
Tegu on siis rahvusvaheliste linnuvaatluspäevadega euro pöörduvad,
et igaüks saab siis kas oma kodukohas või,
või kuskil pikemal retkel linde vaadelda,
need kirja panna ja meie siis teeme kokkuvõtted,
et, et see on ka hea hea viis siis jälgida lindude sügisrännet. Siis on ka meil sellise põhjalikumad Linnuvaatlusprojektid
või harrastusteaduse algatused, nagu näiteks suvine
aialinnupäevik kus siis kevadest sügiseni tuleb jälgida siis
kas oma koduaias või koduõuel askeldavad
ja pesitsevaid linde.
See sellise päeviku täitmine annab meile head infot just
pesitsejate kohta, et me saame vaadata, millised liigid pesitsevad,
millal nad seda teevad ja kui edukas pesitsemine on. Ja on ka siis põhjalikumat seiret, kuhu saavad tulla
kogenumad linnutundjad, näiteks haudelinnustiku punktloendus.
Et kui siis tuleb just meie pesitsevaid linde erinevates
kooslustes jälgida ja, ja see siis nõuab ka seda
või eeldab seda, et teha seda tööd järjepidevalt,
et meil oleks olemas täpsed andmed meie linnustiku kohta
ja siis me saame juba teha ka soovitusi näiteks
linnukaitseliste tegevuste jaoks. Kuidas on üldse üldiselt eesti linnustik muutunud
või on see jäänud suhteliselt endiseks? Eks see on ikkagi muutunud, et kui praegu on väga aktuaalne
teema pesitsusrahu et oleme sel aastal läbi viinud ka pesitsusrahukampaania,
kus me tutvustasimegi Eesti metsades pesitsevaid linde
vähemalt osa neist, kuna neid liike on umbes 100,
kes on oma peamiseks pesitsuspaigaks valinud metsa.
Meie jõudsime neist kevadest suveni tutvustada 16 liiki.
Et, et just metsalindude käekäik teeb praegu muret,
sest lindude arvukus kahaneb ka tavaliste liikide puhul. Teeme palju tööd selle nimel, et siis ikkagi saavutataks pesitsusrahu,
mis lubab lindudel oma pojad ikkagi suureks kasvatada.
Et tekkisid järgmised põlvkonnad, jäid lindude arvukus,
ei väheneks enam nii palju. Mis kuupäevani võiks, võiks mõelda, neile rahu anda.
Kui nüüd plaanida juba oma oma kevadisi töid. Üldine soovitus oleks, kuna on liike, kes pesitsevad suve
jooksul kas kaks või kolm korda või kes ongi hilisemad pesitsejad,
siis tegelikult oleks väga hea, kui juuni keskpaigast lausa
augusti lõpuni saaks pidada pesitsusrahu nii metsas kui ka mujal.
Ehk siis arvestada sellega, et et näiteks metsas
või põllul või ka koduaias võivad pesitseda veel linnud
või et neil on pojad pesas, kes ei ole veel piisavalt
suureks kasvanud, et rändele minna, nii et et Tasuks tasuks jah,
tegelikult arvestada, et terve suve jooksul võib kuskil
leiduda pesitsevaid linde. Nii et metsatööd teha hoopis talvel Just nii nagu tegid vanad eestlased Me rääkisime ennist foto- ja videovõistlusest
ja jutuvõistlusest, mis käsitlevad aasta lindu,
metskurvits, et kas need tööd avaldatakse. Ja nii foto- kui videovõistluse ja jutuvõistluse töid.
Esiteks saab esitada siis elektrooniliselt aasta linnukodule
mis on Eeoo y.
Ee kaldkriips metskurvits.
Et sealt leiab nii osalemistingimused kui ka siis tööde
esitamise vormid.
Ja detsembri alguses me siis avaldame ka aasta linnu
kodulehel mõlema võistluse parimad tööd ja,
ja võitjad. Ja kuuendal detsembril toimub Tallinnas ka suurlinnu,
kus me siis samuti need võistluse võitjad siis välja hõikame
ja neid parimaid fotosid ja, ja Jutega, siis näitame. Suur tänu Eva-Liisa orule.
Aitäh.
