Ning nüüd kihnukeelse uudise. Rõhtast kihnlased siin ning seal merd Me pärnamõisa Raigo
tuleva nädal on tulemas Iseseisvuspäev, sellepärast tulime
täna muuseumi, et noodimainega natuke juttu ajada. Räägime Maie, kas mõni kihnale ka on tänuväärt selle eest,
et Eesti vabaks sai? Tere, tere, Raigo, muidugi ta on, et Eesti ju tegi oma rahva väeneks,
Sänna ju läksid Enemeste kõik mehed. Kas on teada ka, mitu meest Kihnust sinna sedasi läks
ning mis nende meeste nimed palga? Tahab teada kindlast anda üle paarikümne mehe
ning see võib-olla mitte kõik, et kindlasti oli neid rohkem
veel Kihnus mehi ju sellel ajal oli rohkem,
eks seal üldine sõdasa minek, et ette tuntud on Choco nelja
mehega pilt, kus on siis särabujaska ning lepiku jazztika
Jurkane karjamaa Juan peal, et sean tsükloy elus noorutabki
numehed neid teadesse köige rohkem, pluss siis kedest kõige
rohkem veel terrasse anda. Türgi ei oska, kes siis sai vabadusristi
ning lati Joenkisi koa autasustati vabadusristiga
ning siis on veel teada näiteks, et vabatahtlikuna läksid
Mettumist Otson valla tuleb meeleJürigiga ajal särje küljest umbalt,
aga teisi oli veel. Kas eristunud siiamaani ja lastelastel rendus
või on õnnestunud muuseumikoduga? Ei põle sõda ühti, muuseumis kahjuks seda pilte pealt
internetis ning näeb, külm ei hakka, ta oli aga kahjuks
muuseumis siin võlla ja 10 aastat taha kohe käävis Loti jaan
vitriku tüder ilma männiksi üles ning siis ta ütles,
et seal karpisustes nõnda kodo Vidrik läks tõstamole elama.
Tame sai maatükk koos selle vabadusristiga Kihnust Moavanda alus,
meteneksistame läkski tänase päenenud seal ühe talu nimi,
kihnu taluvad. Jah, siis ju lubati, et kõikjale meestele,
kes siis edasi lähtunud ning eluga tahad kohe,
tule, saad maatükki.
Aga kas kõik kihnlased said maatüki või sai ainult loti Joan,
et selle ristiga voodoli? Ei ikkagi kõik said ning Prihe veedab Theodor Saar seisund üles.
Kirjutan näiteks 10 meest, kes läksid Maesemal see,
mis kõige ligemal metele Varblanenk tõstamo
ning puuetzi Audru Saastna Sänna rändasid alla,
noh, 10 peret, et siis läksid ikka peredega naised
ning lapsed ning vahest Talle ema isa juures
ning pärast seda ikkagi paelu rahvast läks Kihnus taeva,
eks moa vähesus on ju kogu aeg Kihnus raskust valmistanud,
siis said inimesed maad masemalt. Niisugune asi, siis olekski võimalik, et oleks hoopis kopaga
selle maa sealt mandrilt siia Kihnu tonni kihnu suuremaks teinud.
See oleks kihlastele küll ju, mille järgi on? Siis näib koppa veel jalus ning meri teeb ikka oma nähe küll ju,
et see süvendas annek tehes, aga sealt kõik meri kannab,
tahab jälle nagu ise tahavneks inimese jõudu.
Ma ütleks, et õnneks ei saa kõiki tehtud,
mis tahad, vaid ikkagi loodus, teeb oma. Kas mõni kihlanena kihnumeelne kaali, ET ajaski oma asja
maale omale on maatükk ning hoopis päriselt äikest mõne laiu omalasvaks? No teada anda, et muist tulid taha kohe ka,
mis asi see siis oli, anti maatükk ning ikkagi mõne aasta
pärast tulid oma selle pisikese maalapi peale taha,
aga see võib ju olla see põhjus, et ikkagi kodavaneks kihnu elu,
arukultuur, nagu tänapäeval öeldakse, see sundis,
tahavad olema.
Kuna vaesus ikkagi oli suur, need munad oleks mitu,
kus toitu kasvatuses ju pidid minema, ikka. Kindlasti oli ka, paelus japsi, kesi jää meelega läksid,
et saavad akest parema elu peale ning Soara elu on ikkagi karm,
et kindlast olisi oksiga võiks, hea meelega läksid. Kas see vastab tõele, et ükski inglane sai isegi maa Türki
sõdimise eest? Töögijaska oli pärit rüsselt Sid särjekülast
ning tama tegelikult kasus siis järjeküljes
ning ka peale sõda antimaadeks kapuutsi aga näed andnud see pere,
kes tuli taha millegipärast ikkagi tahtis,
tahavad olla Kihnu ning siis vahetati Anti Türgist nagu meie,
ütleme seal lõunaosas seni asuva või noh,
nüüd öeldakse türgi talu, et see oli siis üle 15 hektari mõõdu,
Kihnus siuksed peaaegu viis hektarit tantse,
majaanded seal ei paelu suurem siis kui aga muidugi kehva
koht põlema, viljakas, aga kedagi, aga Olosson tantena mäele
siis ikka kantiselt. Kas need kihnlased Kissi läksid vabadussõtta,
olid juba kogenen sõjamehed, õli täitsa värske,
veidi vasega pandud, kes enne seda näinud olles. On neid, kes juba esimeses ilmasõjas olid neid libaelu,
aga muidugi nooremat Choccioli paagis ei Alos,
velge on need kaks sõda, läksid.
Kogo esimene Helmased halovski, veel lõpp,
nagu juba vabadussõda hakkas, sellest küll tuleb meelese
naljalugu või anta tõsine lugu arvatud, et kevad küll peab
tegema ainult mees, meesterahvas, et siis ainult vili tõuseb.
Aga siis kui mehed kõik sõda läksid, siis olid naised sunnitud,
külm, vajalik, siis oli imestus suur, näeb vili ikkagi,
tõuseb. Niukses sõjas kihnlased kõige rohkem kahju said kas esimeses
maailmasõjas või vabadussõjas. See esimene ilmasõda lõputas Kihnu laevastiku peaaegu 70
laeval joogilastel ning need Joati merepõhja väiked
sõjalaevad ei pea seksi ja Läänemerele ning kui Eesti riik
tuli oma riik, siis pandi piirid kinni, et Riia oli ju see tõmbekeskus,
kus müüd jää oma asja, kus kive käidi viimaseks,
sinna enam Peäske, see aasid ta elu aru täituse segamini,
see esimene hel Vasada teene, siis veel tuli otsa.
Noh, väga raske aeg, et raske aeg. Kas mõnele kihlasele peame vabadusest tänulikud olema,
et oma oma eluga sinna jättis? Vaata põlogid jääda, et vabadussõjas surma sai,
kutsus üles, et kuid jääb, teate, on Kihnu inimesed,
et andke teada, üks sai raskelt haavata ning noh,
teadaanded siis sellest rahast, mis pärast maksate lähedalt
ela seal ikkagi maksate siis invaliidiks jäämise pärast.
Põhiline teadmine, minul olnud ka antsu võlla,
sellest artiklist, mis ilmus Pärnu lehes,
tame nagu ütleb, et üks jäi raskest invaliidiks,
aga noh, et surma nagu teagi, aga sealt ka väheusutav seal
ikka suur sõda ning Küllika, kuni seal surmaga. Kas asi võis selle skaala, et vastastel olid vintpüssidega kihnlased,
läksid oma hülgepüssiga või antika kihnu meestele moodsad
püssid kätte? No ju ju ikka moodsappessid nagu kõvestele samamoodi ikkagi
inimestele ka.
Aga see jah, üks üleskirjutus tuleb meele jälle kaheksa kilo kohal,
eks ma maksan, ei kuulipilduja.
Kui vapralt, siis üks juurses jälle sellega seal õla peal,
noh et need mehed oled ikka tugevad.
Muidugi olid moa mehed eestlased tööga harjunud,
et nad olid füüsiliselt natuke kurvad. Kas Kihnu naiste elu siis muutus, kui mehed sõja sa läksid
või kihnu naised naa kanged, et nemad olidki harjunud sellega,
et said kõigega ise hakkama. Muutu sekka naene Ando siin maa peal olnud,
aga mehed jõgesid laevaga ning tõid ju raha.
Aga siis meest laeva peal olles Smitte ning rahadošmete
tuusneid sitsirätiku sige suvel aega kellelegi sihukeste
ikka puudus, oli ikka suur kihnu naine, andes jätkannaksele
moa tööd, ei pää, aga muidugi hirmutunne oli ilmselt suur
juba mehis oraval põlantoneksi sõjalaevad,
need bassid reidil, siis me kujutadeti õrmuleka,
suur. Aitüma majja, asja peab kihlastele ning Kihnu muuseumile soovima. Rahu on ta kõige tähtsam.
Siukse jutu lõpuks loodame Ukrainas sõda lõpeb ning,
ning et see sõda ei läheks kusagile kaugemale laiali,
et sealt kõige tähtsam Seda siis kõikjale kihlastele ning eestlastele soovimegi. Selline saigi münte tänaõhtune saade tuleva nädala,
kui peaks eetris olema kihnukeelsed uudised,
on hoopis Eesti vabariigi aastapäeva kontsert
ning meitisov kuulda peale seda õhta 10 15 30 ikka rõõmsa
ning terved siin ning saabul merd.
