Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtast kihnlased siiniks
häbulmerd Malle Pärna, Raigo ning näolasi Kihnu rahvamajas,
kus Enefit Greeni asjapulgad, jääkved, jookse,
tuulepargi, nemad siia, Liivi lahte ehitaja tahtvad.
Kastan Eevald, kuidas seojest tuulikutega lugu anud
ning kas tänane koosolemine seo arvamust muutis ka. Jah, tuulikute mõttes näole ütleme meremehena sõitmine 40
aasta ning möllanud üldiselt tuulikutest,
normaalne arvamus selles mõttes, et ökonoomsuse mõttes ta on
taastuvenergia tuulest võetud Me aulas väge tuulikute poolt
me oleme näinud, mis on terve see Euroopa mererannik,
Saksamaa, Holland, Taani kõik on tulla Pärka töös,
ei ole ka luge, on tallast neid, kes on nagu ise see on,
investeeri julge on, et see on väga tasu,
aga kindlasti kihlaste seisukohast kihnastel ei põle
sihukest raha, et seal investeeri kihla,
sealt peaks saama, kui nüüd need tuulepargid,
Tulad kindlasti kasumimarginaal peaks olema ikka tugev
ja et mitte nüüd keegi ehitaja, riik või kes iganes eraettevõte,
kellel on rahad võtta ning kihnale soosid midagi kasu,
see mõjutab nii visuaalset kihlase, silme ringi,
kihnu turiste, silmaringi kui ka ütleme loodust. Sa oled Kihnu viimne hülgekütt, kas õlgetega ikka oled
läbirääk ning nõusoleku Joan, et see tuulepark siia mitte
kodu ehita? Minu eest hülged on nendega nõus, kui Soovad kusagil veel
mingid platvormikus saavad lesida ning arvad kalad mingil määral.
See on kogunud nende tuulikute alusta ümber,
kus hülgesoap seal nagu nendele jahti pidada oma kõhutäpsusega. Aga võib-olla tuulikute juure hoopis hülge mesilat tehases? Ja miks mitte täitsa arvestatav ettepanek,
et kindlasti tasub selle peale mõtelda, et nendele teha
mingid siuksed alused ning hülge isegi Kihnu sadamas on,
kus aparell kevadel hülgepoegi üles seal olnud koht,
kus nad saavad puhata peale oma kõhu tühjaks löömist. Ja ise oled omal ajal päevapüüdjad katusele panna
ning mõtled sedasi, et kuidas ikka seda energiat kadesoa
ja kas plaanid nüüd oma tuulikud ka püsti panna? Ja ma olen selle peale, ausalt öeldes mõtlen
ning väiksepark kemismi katuste peal mul oli plaanis suurem,
aga me oleme, keskkonnaamet ei anna loba,
päikesepark on täiega tasunud, me ei pea enam juurde maksma,
pigem aastaselt plussis.
Tuuliku peale ka mõtlen, aga muidugi tuuliku panetlik,
see, nende lubade saamine võib olla üsna lihtne,
et seda teha, aga ta oleks üks alternatiiv inimese,
kui on raha, ta kindlasti toodaks Jonääniks saaks raha
teenida selle pealt. Läänemets Reene, sea töötada igapäevaselt riigiraadios,
kuidas sea hindad praegu tänast koosolekut,
kuidas läks? Me teame siiamaani, nendel nii-öelda kaasamiskoosolekud on
võib-olla son käive ja minu jaoks oli küll selles mõttes
informatiivne ning mina ei põle siiamaani viisin ka ennast
väge piinigselt kurssi viia sellega, mis tuleb
ning kas tuleb, sellepärast et ma saan aru,
et kui nendel tegijatel kesi seda kavandavad,
et kui nendel omal tegelikult võib-olla pilt selge,
nii et ega küsimus, mis küsid sealt nagu tekitab ikkagi
rohkem küsimusi veel, nii et ma aru praegu,
et uuringud käivad ning ei taha olla nagu see,
kes ütleb, et ei, et mitte minu tagaõue mäsu aru,
et seda kõike on tarvis, aga noh, see ongi oluline,
et ikkagi, et inimesed saaks võimalikult palju infot selle kohta. Sa praegu teed ette ilusa katusega maja korda,
laosel on see tõesti edasi, seal hüüdsid sealt ühe õela räme tünni,
kus olid balti heeringat sisse ning need olid Biote bulla
meetrised balti heeringat, need on meite sügis,
räimed. Ja Balteeringasand jah, sügisene räim, jah,
ning tõesti vastab tõest tõele, sa oled väga hästi informeeritud.
Sihuke asi oli küll, et kui lause safreid tühjaks ajasime,
seal oli üks suur pütt rämetega ning alguses liiga õega vaatasime,
et need on tahunad, siis tuli välja hoopis,
et need ikkagi põle sula Ahunud, et piss,
sügisesed räimed, et jah, vastab tõele küll,
et mina palju sihukesi räimi pärast seda enam ringi. Kas need olid siis viimsed, suured räimed,
sa sead sinna pütti olid pandud ning kätte saadud merest,
et enam sihukest ju näha ei põle. No mina ei põle näi võib-olla teised on näinud
ning mine sa tea, võibolla jah, enam Soa näha kaante,
aga kes teab, kui Tulad, tuulikud, võib-olla need mõjuvad
hoopis väge rikastavalt sügisesele räimele,
et hakkame nägema sihukesi sügisesi räimi,
et juba suuremad veel kui jahunud. Nüüdistulemegi siis teadus on asja pärast,
vanarahvas ütles, et eringeering Ede maha suure silgu selja
taha võib sedasi olla.
Rannametsa Valdo, on see siis tõesti sedasi,
et enemise oksi käepikkusi räme Simentel meres ei põle? Ei kindlasti ei vasta aga kindlasti vähem siis kui nüüd
sügise võrgu meres.
Tibrikus käisime eriti uje madalal ning kui sa üldse vähe
püüdne olema või räimeparve peale ikka väga suured,
me ei usu, et räimed suuremaks kasuvad, eriti aga oli ka
pisikesi põlvkondi, mis võiks aasta-kaks veel kasuda. Kui nüüd metile siia Merese tuulikud tulevad äsja see arvad,
kuidas need meid kalavarusid mõjutavad? Oleks ma teen, siis räägiks, otseselt mõjutavad seda me
näeme perest, aga selles mõttes praegu isegi kalavarud
vähenevad millibest väga kähku, keegi ei tea,
mille pärast.
Aga oleks nüüd tuulikud enne pandud sisuks vähemalt
tuulikute süüksonada.
Aga nüüd ei jää, pannakse üles ning siis ütleme,
haigavad kadusid, ise on Theo. Võib-olla ongi parem, kui saabki otsa tuulikud püsti panna
ning odavat elektrit otse õue tõua.
Nojah, kalurid juba enne siis kadunud, siis ei pea kellelegi
maksma midagi kompensatsiooniga muud tegema pole inimest,
pole probleemi. Tänane kõige suurem küsimus oli see, et kuidas need tuulikud
välja näevad, siis et kas vaatasid ka nende virtuaalreaalsusprillidega,
kuidas tuulikud valla nägad Jah, vaatasin selle üks punt, mis tuleb siit vastav Riiat
umbes või noh, seal ikka midagi elusat ei põle neid ikka
päris palju, aga jääd sihuke nagu paistis nagu üks sihuke
campule kõrvast annab ikka kaudu ka vaadata,
aga kui see teese tuuliku diilitase punt,
teine tuleb siia vasta Kolga otsa vaadates
või siis kahele poole vist nendesse kohta väga poolt vaadata
ei tahaks, aga see asi on su jaoks tähtsam,
kas kuidas see välja näeb või kuidas meid,
loodust Kihnu saarestikku mõjutab? Noh, eks kõik ole tähtsad, aga noh, üks asi ikkagi,
mitte elektrit ei saanud ju noh, mind väga tähtsus muidugi,
kuidas kalastiku mõjutab see täidie ega ei saagi enne teadma,
kui need püstjoonud jäägem neid pärast keegi merest
korjamist ja see on selge. See arvaks niisugusest mõttest, et pannakse ühe tuuliku
püsti ning vaataks, kuidas kalad on, et kas ronivad kõik
sõna tuuliku otsa või jäävad ikka Merese. Ma olen samamoodi, et pange enne kaks kolm tükki püsti siis
vaatama ning teeme neid püüke ennenic pärast
ning siis oleks kindel olnud ju.
Aga keegi hakka sellega tegelema.
Nende suured laevad ning suured tellimused,
ühe korraga tahetakse paelu teha, aga nagu ühe aasta oli,
vaata meres oli see tuulemõõtmisjaam, oli Kihnu maa peal ka
ju Eesti Energia pandusid, mere pandi koa,
aga meri seda ei kannatas medes ühe aasta oli püst
või siis saad ida ümber, nii. Ju siis oli valesti planeeritud, midagi mere jaoks ei ole
see selle merega tohekümne, hall on näha,
tasub otsaga.
No me oleme kogu aeg, mõtlen, et siis kui tal
või kõik need mere panna ehtiseks, jää rohkem paigas,
nii meeso rahulikult peldada nast Vovelle Kobüüde,
et jääd, siis oleks midagi natukegi tolku,
sellest muidu muidu peale ennast tuleb, meil läheb iga tuulega,
aga kui need kõik mere Ede panna, kes siseseks rohkem paikas,
võib-olla naabolu kasu, aga noh ikka kalavarudele kindlasti
ei jääd sealt. Ei, pole loota. Selline saigi tänaõhtune saade Uiad uudised juba tuleva
reede 18 45 ning kordusena 10 15 algendika rõõmsaminud
tervet siiniks jabummerd.
