Euroopa Parlamendi pakutud plaani järgi peaks eluhoonete
energiatõhususe klass 2030.-ks aastaks olema vähemalt e
ja 2033.-ks aastaks vähemalt tee.
Eesti omanike keskliidu juht Andry Krass ütleb,
et see tähendab peet renoveerimist, vajaks pooled elamuruumid. Suurtes linnades on olukord väga hea, võib öelda,
mujal on olukord väga halb ja sellest see ongi nüüd see
nii-öelda kõige suurem probleemkoht meie jaoks siin Eestis.
Et me hakkame justkui toetama seal, kus on asi juba
suhteliselt korras.
Ja seal, kus asi ei ole korda saanud, ei saagi korda. Grass selgitab, et hinnanguliselt võiks ruutmeetri
renoveerimise hinnaks olla 1000 eurot kui mitte rohkem. Kui korteri ruutmeetri hind on 200, siis mitte ükski
korteriomanik ei hakka sinna 1000 eurost remonti tegema,
see on lihtsalt ebamõistlik ja ka igasuguse toetuse
Mõtmisede peale Divi taigaalugi seda, sest sellega kaasnevad
alati kohustused. Eesti ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Marina
vaganova ütleb, et plaan on küll üllas, kuid liiga hoogne. Praegu vajavad renoveerimist umbes 15000 kortermaja siis
praeguse plaani kohaselt me oleme teinud sadama
ja aastas umbes eesmärgi järgi peaksime tegema 500 maja aastas. Kuigi materjalide tootjad sooviks küll toota rohkem
ja nii teenida rohkem müügitulu ei ole võimalik tootmist
viiekordselt nii kiiresti tõsta.
Kõige suurem puudujääk tekiks katusematerjalidest,
akendest ja ustest.
Aastaks 2030 saab renoveerimismahte tõsta kaks korda,
ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse
asekantsler Ivo Jaanisoo. Seega mahu viiekordset tõusu nõudev eelnõu Eestile ei sobi. Meie nõustume selle lahendusega, milles leppisid kokku
Euroopa Komisjon ja Euroopa nõukogu ehk liikmesriigid
ehk siis aastaks 2033 võiks olla keskmine elamufondi
energiatõhususklass tee.
Ehk siis on meil A ja B ja C-klassi Paju,
mis kompenseerivad selle energia raiskamise kehvema
energiaklassiga majade poolt. Läbirääkimised selleks, et välja selgitada,
millised nõuded hoonete energiatõhususe direktiiviga lõpuks
kehtestatakse alles algavad.
Nende käigus selgub, kas peale jääb pigem tagasihoidlikum
Euroopa nõukogus liikmesriikide poolt kokku lepitud plaan
või hoogsam.
Euroopa Parlamendi soov.
