Sanatooriumi pargi mitte riikliku kaitse alla võtmise otsuse
aluseks oli keskkonnaameti ekspertiis, mis ei leidnud
pargist esimese ega teise kategooria haruldasi liike
või muud põhjust, miks park just riikliku looduskaitse alla võtta.
Samas pole seesugune otsus lõplikult keskkonnaministri poolt allkirjastatud,
jätkab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna
peaspetsialist Margit Tennocene. Et need dokumendid on siin meil sees, aga tegelikult
lõplikku allkirjastamist veel nagu toimunud selles mõttes ei
ole noh, selle kohta mina kahjuks ei oska öelda,
et millal see lõplik otsus tuleb, eks.
Pigem on niipidi, et potentsiaalselt lahkuv minister enam
selliseid suuri asju üldse ei otsusta. Keskkonnaameti ekspertiis soovitab pargi võtta kohaliku
kaitse alla, kuid Tartu linn seda põhjendatuks ei pea.
Seega on lahti praegu luks pargi riikliku kaitse alla
võtmiseks ja looduskaitsjad soovivadki, et praegune
otsustussuund vaadatakse ümber, räägib Eesti looduskaitsjate
seltsi esimees Kalev Sepp. Meil on Tartus 50 protsenti rohealasid, aga me peame alati
vaatama lugenud rohealade ja parkide ruumilist jaotumist
ja kui vaadata sinna läänepoolsesse tartu ossa,
kus vähematoorium park on, siis seal lähialadel ei ole
ühtegi arvestatavat roheala, ikkagi see 12 13 hektarit on
asendamatu roheline oaas. Samal seisukohal on ka Tartu Ülikooli teadur maastikuökoloog
Anneli Palo, kes Vaides nii keskkonnaministeeriumile kui ka
ametile kirjutab näiteks, et pargi ilusti,
Rico on uuritud episoodiliselt vaid mõne liigirühma ulatuses
ja vajadusel tuleks teha täiendavaid ekspertiise,
mis lisaks ajalooliskultuurilise ja arhitektuuriliselt
väärtusele tõestavad ka pargi elurikkust.
Ka looduskaitsjad pooldavad sanatooriumi pargis täiendavate
ekspertiiside tegemist, lisab sepp. Sest me peame tunnistama, et isegi ilma igasuguste ekspertiisid,
et ta on seal väga palju loodusväärtusi tuvastatud,
eriti palju staabistades, linnakeskkonda,
kui teha, siis teha põhjalikult ja teha siis tõesti
erinevate liigigruppide kohta see inventuur,
et saadav kogu looduskaitseväärtustest aru. Keskkonnaameti seisukoht on, et kõik menetlusosalised on
protsessi kaasatud, aga just praegu ongi õige aeg esitada
ametlikult täiendavate ekspertiiside tegemise soove.
Kui on tunne, et tehtud ekspertiis on puudulik.
Esitatud soovide põhjal saab amet omakorda pöörduda
ministeeriumi poole küsimusega, kas on täiendavat
ekspertiisi vaja või mitte.
Teeennukese sõnul ministeerium kindlasti kätt sellele ette
ei pane, kui keegi tahab pargi elustikku põhjalikumalt uurida. Seadusest tulenevat kohustust selleks ei jah,
ei ole, kui seal neid on, siis nii nagu seal ka Vaides,
eks ju, oli kirjas, et see lisab nagu lisaväärtus,
aga meil jah, kindlasti selles mõttes niisugust,
nagu kohustus seda teha ei ole.
