Hei, käes on neljapäev ning selle nädala viimane Nova  alustab kohe. Täna saates saadame Editi loomaaeda laagrisse. Kaks sõbrannat saame teada, miks tekib prefekt  jäätisepeavalu ja vaatame uut musa video. Edit käis koolivaheajal loomaaias laagris  ja teab nüüd kõike elevandi hammastest. Täna olen tulnud Tallinna loomaaeda. Siin toimub laager, kus räägitakse loomade hammastest. Nii nüüd me oleme jõudnud kahe Aafrika elevandi juurde. Meil on kaks emast ja üks isane loomaaias. Teie ees on praegu kaks sõbrannat. See troi on meie poolt ja tema selja taga fiin. Nii et sellised nimed neil on. Ja mis te arvate, mille järgi ma teen neil kahel proual  vahet mis sina arvad? Nende sarvede järgi, see on pooleldi tõde,  tõesti, ma teen neil nende pikkade asjade järgi vahet vaata  troil ne päris pikad, aga fiilil on need palju lühemad. Aga mispärast ma ütlesin pooleldi tõde, sellepärast et need  asjad ei ole mitte sarved, vaid need on elevandi hambad. Mäletate, kus meie lõikehambad olid? Siin need suured ja vot vaata nüüd, elevandilõikehammas ei  ole üldse selline nagu meie oma ja mis te arvate,  kas selle hamba abil saab hästi hammustada? Üldse ei saa, aga mille jaoks on elevandil  siis sellist tüüpi hammast vaja? Et noh, näiteks, kui ta tahab kuskil kõrgelt näiteks neid oksi,  siis ta saab oma nende nurkadega selle puu ümber lükata  või painutada. Väga hea, mis sina arvad, lahutada sööke nagu midagi kõva  ja siis nagu lahutada kooride näiteks midagi võibolla,  või need võibolla näiteks puutüvelt koort maha võtta. Mis sina arvad, isased võitlevad nagu on vahel kindlasti kui  on tülimajas, siis nende abil saab ennast kaitsta. Tere, mis laager see selline on? See on loomaaia linnalaager, mille seekordne pealkiri on  hambatarkus siin päeva esimeses pooles, lapsed käisid loomaaias,  vaatasid loomi, rääkisid nende hammastest,  rääkisid põnevatest hammastest küll mürgihammastest,  närilise hammastest, elevandihammastest ja  nii edasi ja päeva teises pooles ongi siis klassiruumis  jutud ja katsed. Tere, mida te siin praegu teete? Me vaatame, kas on hapet või ei ole hapet. Siis kui on roheline, siis ei ole happe. Ei ole hapet ja kui on punane, siis on hapet. Mis sa siis teada oled saanud, millistes toiduainetes on hapet? Sidrunis on näiteks apelsinis on ja hapudes asjades on. Hästi palju, aga miks te üldse sellist asja uurite? Sellepärast, et me tahame teada saada, mis on hammastele  kahjulik ja auke teeb mida hapehammastele teeb? See rikub hambaid ja see söövitab hambaid. Nemad söövad heina, puukoort võib-olla mõne puuvilja võtavad  veel juurde ja nad on nii suured loomad,  et nad vajavad päevas väga palju toitu. Üks meie ema elevant võib vabalt päevas süüa 150 kilo toitu  ja vaata, kui neil on nii palju, on vaja süüa. Nad peavad ju millegi millegagi seda toitu närima. Kas see tähendab, et neil on veel suusambaid? On küll, jah, elevandil on korraga kokku kuus hammas. Ka seda pikka lõikehammas ja suus on siis veel neli närimishammast,  mida me nimetame purihammasteks. Tegelikult üks selline purihammas on väga suur le,  kas sa näitad mulle? No äkki ta võib täitsa nii suur olla. Üks hammas ainult. Ja mõtle neli tükki, eks ole. Teate, umbes mitu hammast inimesel on. 32, kui sul on terve komplekt, siis on 32. Ma algul arvasin, et elevantidel on väga palju hambaid,  aga tuli välja, et neil on ainult kuus hambaarst. Kas sa tead mõnda looma, kes on praegu maailmas ohus? Elevandid sellepärast, et nende võhkade pärast salakütid  väga palju kütivad neid. Inimesed vahel kütivad elevante selleks,  et saada need võhad endale. Aga kas te teate ka, miks nad seda teevad,  mis nad teevad siis sellest võhast nad teevad nendest ehteid ja,  või nagu Leif siin eelmisele rühmale ütles,  siis nendest tehakse teinekord selliseid kujukesi,  mille saab siis kuskile riiuli peale või seina peale panna. Et lihtsalt sina saaksid panna oma riiulisse ühe kujukese  peab sellise suure uhke looma ära küttima maha laskma. Hea mõte vist tõesti ei ole ja tõesti elevandid on meil  looduses praegu väljasuremis ohus. Teate, mis see tähendab? See tähendab seda, et nende arvukus on juba  nii väike, et kui nüüd kütime veel edasi samas tempos,  siis ühel hetkel võivad nad üldse meie maailmast ära kaduda  ja tänapäeval on juba nii palju tehismaterjale,  mis sarnaneb, mis sarnanevad elevandi sellele võhale,  et see üldse tegelt ei olegi vaja seda looma küttida,  et teha neid asju, vaid võta lihtsalt teine materjal  ja tee sellest näiteks su tänapäeval kõik klaveriklahvid on  tehtud mingisugusest muust materjalist, vanasti tehti need  elevandi hammastest. Mis te täna õppinud olete? Me oleme õppinud seda, et kuidas loomad enda toitu söövad,  kas nad närivad tükkideks ja siis neelavad alla  või kugistavad korraga, näiteks kollane poa kägistab kohe  ja sööb ära ja me oleme õppinud täna. Millised hambad on erilised, näiteks mürgihambad. Kui uss on peenikesevõitu, on ta mürgine  ja aga kui on paksem, siis kägistab ära ja  siis alles sööb. Vaata kui uudishimulik ta on, et ärme oma sõrme sinna pane,  mis võib juhtuda, kui me paneme sõrme. Ta võib hammustada ja mitte sellepärast,  et ta on paha või tahab teha teile haiget. Aga ta hakkab kartma, et näiteks kui teie satute,  ütleme luusima kuskile mahajäetud majja,  kus kunagi võib-olla inimesed elasid, aga enam ei ela Lähete  sinna pööningule või keldrisse. Et te võite isegi leida mõne metalltassi. Ja vaata tassi põhjas on auk, mis on juhtunud. Jällegi võib-olla rott näris sinna augu sisse,  et tõesti tema hambad on isegi nii tugevad,  et ta saab isegi metalli sisse närida omale augu,  kui ta tahab. Kui külma jäätist süüa, võib pähe tekkida äkki terav valu. Miks see tekib, seda seletab kohe Maarja Meribarro. Tere, Maarja, tere hõbe, miks tekib Bran frees? Bran frees tekib jah siis kui on näiteks väga palav päev,  inimene on tükk aega kannatanud, lõpuks ometi saab mingi  jäätise või külma joogi kallale, siis hakkab kugistama  ja siis terve suu on seda täis ja siis äkitselt on kui valus  peas oled kõgenud. See tekib sellepärast, et kui sa paned oma suu oma sooja suu  midagi väga külma väga täis, siis ta loomulikult läheb  külmemaks ja kui miski koht su kehas läheb külmemaks,  siis veresooned tõmbuvad kokku, lähevad peenemaks,  aga keha saab aru, et mingi tohutu hädaolukord on,  sest äkitselt temperatuur on meeletult langenud  ja mida keha tahab teha, on seda kohta uuesti üles soojendada,  sellepärast et ta ära ei külmuks, otsast ära ei kukuks,  siis nad pumpavad sinna verd kõvasti juurde. Ja siis need peenikesed veresooned hakkavad nagu laiemaks  minema ja kõike seda juhivad närvid, kes neid signaale ajuga vaheta. Ja just seesama asjaolu, et need närvid ongi siinsamas  suulaes ja näo taga ja peas ja, ja see info  nii kiiresti käib ja need veresooned kokku lahku teevad. See kõik puu tekitabki sellise tohutu valuaistingu  ja inimese peas paraku. Kas seda saab ka ravida? Seda ei jõua väga ravida, ta läheb nii kähku mööda,  mis on tegelikult ju hea, aga teoorias, kui tahta natukene leevendada,  siis esimene asi, mida kohe teha, on kõik see külmkraam  välja sülitada. Kui sul on veel suu jäätist täis ja tahad valust pääseda,  siis ja siis saad välja sülitada ja näiteks soovitatakse  ka keel suruda suulakke, et siis hakata seda suulage ruttu  üles soojendama. Ise. Või kui sul on käed puhtad, siis ka pöial suu lakke ja,  ja niimoodi saab üles soendada, aga üldiselt tavaliselt jah,  see läheb pigem ise mööda, kuigi inimesed on erinevad  ja mõnel piisab väga vähesest ja valu on väga suur,  mõni teine võib kulistada päris palju seda jäävett  ja alles siis tunneb väikest valu kuskil. Et see on väga individuaalne. Jah. Anmar Lenil ja poi Peperoni ilmus äsja uus laul. Vaatame selle videot. Ongi selleks nädalaks kõik, kohtume teiega juba jälle esmaspäeval,  aga ärge nädalavahetust maha magage. Minge õue ja olge aktiivsed. Tšau.
