A. Praegu võib näha Emajõel sõitmas kuulsat lott  ja himmu, mis on tehtud puidust, aga lähitulevikus võib näha  seal juba võib-olla mitmeid kaatreid, mis on tehtud plastist. Aga see plast on tehtud puidust. Ja. Tähelepanu tegemist on teadusega. See oli Tartu Ülikooli orgaanilise keemia kaasprofessor,  Siim Salmar ja see, mida ta kirjeldas võib-olla puidu  väärindamise tulevik. Praegu oleme sellest aga veel üsnagi kaugel. Väga suur osa Eestis raiutavast metsast ligi 60 protsenti  läheb ühel või teisel viisil odava soojusvõi elektrienergia  tootmiseks siin või välismaal, mis ei ole just kõige  mõistlikum ressursi kasutamine. Me võiksime üritada kasutada seda taastuvat ressurssi,  näiteks kemikaalide või uute materjalide tootmiseks. Selle asemel, et kasutada nafta baseeruvaid. Kuigi Eestis kasvab 51 erinevat puuliiki,  koosneb nende kõigi puit laias laastus kolmest komponendist tselluloosist,  hemitselluloosist ja ligniinist. Kui tselluloosivabrikute loomine on ühiskonnas palju kirgi kütnud,  siis kolmest komponendist keerulisim ligniin on seni  suuresti tähelepanuta jäänud. Kuid just selles erilises materjalis peitub rohkelt võimalusi. Liknii on unikaalne biopolümer, mida leidub kõigis maismaa  taimede rakuseintest ja tema funktsiooniks on liimida kokku  tselluloosi ja emittelluloos. Näiteks puidus on ligniini 20 kuni 30 protsenti  ja ta annab puidule tema jäikuse aga veel  ka Vee hülgavuse ja näiteks kaitseb mädanemise vastu kõik need  omadused teevad aga ligniinist väga keeruka  ja riismaterjali. Seda on väga keeruline edasi väärindada ja sellepärast  kasutatakse seda tänapäeval peamiselt põletamisega energiaks. Salmari juhitavate uurimisprojektide eesmärk ongi leida viise,  kuidas vees mitte, lahustub ligniin siiski lahustada tema  pikk ja keeruline molekul väiksemateks juppideks lõhkuda  ning need jupid siis suuruse järgi eraldada  ehk fraktsioonierida. Selle jaoks, et teda saada lahusesse, oleme me rakendanud  erinevaid mittetraditsioonilisi meetodeid. Näiteks oleme võtnud kasutusele ultrahelitehnoloogia mehhaanilise. Vesi, orgaaniliste lahuste kasutamise joonilised,  vedelikud ja muud võimalused, et siis saada kätte ligniinist  meile sobivaid molekule, mida saaksime lihtsamalt edasi töödelda,  siis juba sobivateks, materjalideks. Ligniinist saadavaid molekule võib kasutada erinevate  materjalide loomiseks näiteks ehitusmaterjalides,  fenoolvaikude tegemiseks, vineeride valmistamisel,  puitlasplaatide tegemisel, isolatsioonimaterjalide puhul  montaaživahtude valmistamisel. Näiteks ultrahelitehnoloogia rakendamisel saab ligniinis  toota materjale mis oleks kasutatavad kaitsevahendina  näiteks päikesekreemides või siis samamoodi  puidukaitsevahendina puiduvärvides. No. Kuid need näited on vaid jäämäe tipp. Samamoodi saab ligniini põhjal toota vastupidavat kunstnahka,  millest on valmistatud ka Salmari enda telefoniümbris. Jalatsitaldu, epolakki ja palju muudki. Bioreaktorites saab aga bakterid tegema ligniini nailoni  tootmiseks vajalikke ühendeid. Kõigi nende materjalide põhiline tooraine on  tänapäevatööstuses ikka fossiilne materjal,  ehk otse öeldes nafta, mille võiks asendada metsa  ja puidutööstuse jääkidega.
