Koroonaaastatel ja siis, kui Venemaa Ukrainale kallaletungis
ja Eestisse saabus palju pagulasi oli politsei nende
teemadega hõivatud ja kontrolli ettevõtetes,
et avastada ebaseaduslikult töötavaid välismaalasi,
polnud esmatähtis.
Nüüd võetakse see teema taas tõsiselt käsile.
Üht objekti just käidi kontrollimas.
Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse
juht Margo Peters. Me avastasime siis kolm gruusia kodanikke,
kes siis töötasid Eestis ilma seadusliku aluseta.
Nad üritasid siis kontrolli hetkel ka politseist ära põgeneda,
aga meie ametnikud, said nad siis kõik kätte. Tööle tullakse siia paljudest riikidest,
ütles Peters. Et kui meil varem oli rohkem probleem Ukraina kodanikega,
siis nüüd on asendunud Moldova, Gruusia,
Usbekistan, Tadžikistan, et võib-olla rohkem sealt,
et Kesk-Aasiast on selliseid, kelle tuttav
või varasem töökaaslane on leidnud, tee siis näiteks
Eestisse ja siis pakub neid oma tööandjale appi,
aga on ka selliseid, kes ise otsivad tööandjad
ja tulevad krabi vahendajate. Nii et siinkohal ma kindlasti ütlen ka tööandjatele,
et tundke huvi, et kes teile pakub neid töötajad,
kus kohas nad pärit on ja kui suur on tõenäosus,
et need töötajad üldse teieni jõuavad, sest oleme näinud ka juhtumeid,
kus tehakse kõik vajalikud paberid, korda,
saadakse viisad, aga inimene tegelikult tööle ei jõuagi
ja tema eesmärk lihtsalt tulla Euroopasse
ja töötada kuskil mujal. Tihti oleme näinud Skandinaavia, Saksamaa,
Prantsusmaa, et muud sellised riigid, et kuhu need töötajad
tegelikult jõuavad. Seadusliku aluseta töötamise puhul saab karistada nii
töötaja kui ka ettevõtte. Ja tegelikult on seaduslikku alustada töötamine Eestis on
nii välismaalasele karistatav siis kuni 1200 eurot
rahatrahvi või ka 30 päeva aresti ja tööandjale kuni 32000 eurot.
