Täpselt ei ole teada, palju radioaktiivseid jäätmeid matsid
üheksakümnendatel lahkunud Venemaa väed Paldiskis
raudbetooni alla, tõdeb keskkonnaministeeriumi asekantsler
Antti Tooming. Need kaks reaktorefektsiooni, siis visati täis erinevaid
kiirgusallikaid ja muid radioaktiivseid jäätmeid,
ehk siis meil on pilt nagu kaks suurt rosinasaia,
et me ei tea, kuskohast need rosinad asuvad,
kui suured need on? Raudbetoonist läbi ei näe, kuid elementaarosakesed müümanid
lendavad sealt pidevalt läbi.
Need on elektroni sarnased osakesed, mis tekivad,
kui atmosfääri tabavad kosmilised kiired.
Müü konid, sajavad kogu aeg nähtamatu vihmana maha,
ühele ruutmeetrile maandub minutis 10000 osakest,
selgitab ettevõtte juhatuse liige, füüsik Andi Hektor. No vot neid miljoneid on võimalik nüüd kasutada selleks,
et nagu me ostame röntgenkiirgust, siis on võimalik näha,
kuidas nad sealt materjalist läbi lähvad,
osa neist neeldub, osa kaldub natuke kõrvale
ja neid efekte on võimalik mõõta ja kui seda infot pisut
palju koguda, siis on võimalik panna kokku
kolmedimensionaalne pilt sellest objektist,
mida on siis mõõdetud. Selliseid katseid on tehtud juba 50 aastat,
lisab Hector.
Näiteks leidsid kuus aastat tagasi kiisa suure püramiidi
seest teadlased meetrite suuruse tühimikku,
kuid kasutades koos mitmeid 21. sajandi läbimurdeid
ja tänapäevaseid arvuteid loodab hektari ettevõtteid ehitisi
uurida palju täpsemalt meetri asemel sentimeetri täpsusega.
Nii leiab keskkonnaministeeriumi tellimusel ka Paldiski
sarkofaage idest. Ohtlikud tuumarosinad.
Taas asekantsler Tooming. Kuna soovime siis pärast 2040 need reaktorid lahti lõigata,
et neid jäätmeid siis pikaaegselt, et hoiustada et siis meil
on vaja teada, kus nad täpselt asuvad, et kui me seda tööd
tegema hakkama, et et me jõustaks, esiteks nagu neid
töötajaid seal inimesi ümberkaudseid, vaid ka,
et me saaksime ikkagi konkreetselt planeerida oma seda
lõplans paika. Kuigi jäätmete liigutamiseni on veel aastaid aega,
on vaja sarkofaagi sisu uurida varem.
Tooming rõhutab, et veenduda tuleb, et kas seni on jäätmed ohutud. Võib tekkida oht, et radioaktiivsed, siis saastunud vesi,
mis seal ka Rakveres on, et see võib valguda siis ka
põhjavette ja seda me iga hinna eest tahan vältida. Seade, millega sarkofaage uuritakse, on juba valmis
ja viiakse koha peale aprillis ütleb hektar. Eks meil mingi pilt, selline udune pilt tekib juba mõne nädalaga,
aga siis edasine aeg tegelikult kulubki ta pilti järjest selgemaks,
paremaks, kvaliteetsemaks saame. Selleks peab monite detektorit liigutama mõõtmisi tegema
erinevate nurkade alt.
Kokku maksab läbivalgustamine 1,6 miljonit eurot.
Osa katab sellest Euroopa Liit.
Täpsema pildi tegemiseks kulub neli kuud.
