Tervist kell sai kuus, Päevakaja võtab kokku 19. märtsi
sündmused meil ja mujal, mina olen toimetaja Tõnu Karjatse.
Eestimaa-asulates on palju korterelamuid juba korda tehtud
või plaanitakse nende töödega kohe-kohe algust teha. Tegelikult see tähendab ikkagi maja korrektset soojustamist
ja samas ka korrektset ventileerimise.
Ikkagi loodame KredExi kaasfinantseerimisele,
sest vastasel juhul ma ei näe, nende tööde tegemine oleks võimalik. Keskkonnaministeerium hakkab Paldiski reaktorite sarkofaage
tõst otsima tuumajäätmeid. Soovime siis pärast 2040 traktorit lahti lõigata,
et neid jäätmeid siis pikaaegselt hoiustada.
Et siis meil on vaja teada, kus nad täpselt asuvad. Vene väed püüavad Ukrainas ümber piirata tiiv kat.
Šveitsi valitsus kaalub finantsraskustesse sattunud kommertspanga,
Credit Suisse osalist või täielikku riigistamist.
Valmis tumeda elurikkuse uuring. Kui me ütleme, et meil praegu on veel elurikkusega päris
hästi suhteliselt palju liike, siis see võib olla
väljasuremise võlg.
Need liigid on siin veel olemas, aga nad ei tunne ennast hästi. Ilm on pilves selgimistega, kohati võib tulla vihma
või lörtsi.
Õhutemperatuur langeb öösel pikemate selgimiste korral kuni
miinus kolmeni.
Homme päeval võib aga õhutemperatuur tõusta Kagu-Eestis kuni
12 kraadini. Vene väed püüavad Ukrainas ümber piirata tiiv katet minna
sealt edasi Ugala tarri peale, rääkis Ukraina kaitsejõudude
esindaja oleksid mitroškovski.
Seni on Ukraina väed kõik pealetungikatsed nurjanud,
teatas ta. Ukrainlast andmetel kaotas venelanna eile kolme
ruudu jagu soldateid ja 46 lahingumasinat,
nende seas ka viis tanki.
Vene ajakirjanduse teatel käis Venemaad juhtiv Vladimir
Putin okupeeritud Mariupolis. Kremli teatel toimus eile õhtul Mariuopoli eksiilis olev
linna peava tõmboitšenko ütles, et tegemist oli kurjategija
naasmisega oma kuriteopaika.
Potšeko sõnul näeb nüüd Putin, mille eest teda karistatakse.
Kohalike sõnul alustas Venemaaga kallist kampaaniat,
milles Moskva lubab purustatud linna taastada.
Šveitsi valitsus kaalub finantsraskustesse sattunud
kommertspanga Credit Swiss osalist või täielikku riigistamist,
teatab Bloomberg. Šveitsi suurim kommertsBack-UPS peab aga erakorralisi
läbirääkimisi Credit sussi ostmiseks miljardi dollariga.
Väidetavalt on Credit Swiss selle pakkumisega tagasi lükanud.
Võimud püüavad Credit sussi päästa veel enne,
kui väärtpaberiturud homme avanevad.
Reuters kirjutab, et igasugune tehing, mis Credit sussib,
puudutab, majutab kogu Šveitsi pangasektori usaldusväärsust.
Soomes algab homsest vedurijuhtide streik,
kuna läbirääkimistes töötingimuste üle ei jõutud kokkuleppele. Soome riiklik raudtee-ettevõte VR teatas,
et streik algab juba südaööst.
Vedurijuhte esindav ametiühing herrahuu pole täpsustanud,
millal streik lõppeb.
Seega kestab tööseisak seni, kuni vedurijuhtide
töötingimustes kokkuleppele jõutakse. Sel nädalal palju kõneainet pakkunud kortermajade
renoveerimiskohustuse taustal on sobiv meenutada,
et Eestimaa-asulates on palju korterelamuid juba korda
tehtud või siis plaanitakse nende töödega kohe-kohe algust teha.
Olev Kenk uuris, millised plaanid on Järva vallas Koerus 18
korteriga maja energiatõhusaks muutmisel. 18 korteriga elamu Koerus Paide tee 15 p korteriühistu on
maja renoveerimiseks ettevalmistusi teinud juba kaks aastat.
Korteriühistu juhatuse liige Lauri poprovski ütleb,
et suur osa majaelanikke nõusse saadud renoveerimisprojekt
on valmis, kuid kuna KredEx alles hakkab rahataotlusi vastu võtma,
puudub kindlus, millal saadakse töödega alustada. Tegelikult, see tähendab ikkagi maja korrektset soojustamist
ja samas ka korrektset ventileerimise ikkagi loodame KredExi kaasfinantseerimisele,
sest vastasel juhul ma ei näe, nende tööde tegemine oleks võimalik.
Alles loodate KredEx abile, olete selle abipalve juba esitanud,
kui ma ei eksi, siis Kredexile läheb meede õige pea lahti.
Nii et me oleme nii-öelda stardipakkudele valmis,
mis selle töö maksumuseks on Pole õrna aimu ka
hinnapakkumise tankede alles tulevad, et kindlasti on see
hoopis teine number kui see, millega me arvestasime,
kui me alustasime maja nii-öelda projekteerimist,
milline saab olema elanike omaosalus? No loodame, et me saame kuni pool KredExilt aga
lõppkokkuvõttes ideaalis võiks olla nii,
et me võidame küttekulude arvelt nii palju,
et et elanikud ei peaks pangalaenu nagu ekstra väga palju
rohkem maksma ja vaadates praegu kogu laenuturgu
ja üleüldist elukalliduse tõusu, siis ega täna laenu võtmine
on ikkagi väga-väga tundlik küsimus. Anu Kangur on elanud selles majas 30 aastat.
Ta ei oska öelda, kui suure summaga on ta korteriühistu
liikme ja korteriomanikuna ise valmis panustama.
Kuid kindlasti on majaelanike hulgas ka neid,
kes täiendavalt raha välja käia ei suuda. Minul isiklikult ei ole probleeme, aga kindlasti on ajas inimesi,
kellel see käib üle jõu ja hetkel, kus hinnaralli on teinud
sellised pöörded ja ka palgavaesus on meil üsna suur,
et siis üldiselt me peame ju arvestama kõikide Tatari
elanike võimalustega. Aga tasub see maja üldse korda teha, äkki oleks mõistlikum
uus ehitada? Noh, kindlasti alati oleks mõistlikum uus ehitada,
et olen aru saanud, et uue ehitamine tuleb odavam kui,
kui vana renoveerimine, aga kuna see on meie ainukene kodu siin,
siis loomulikult minu ootus on see, et ma saaksin kenas
energiasäästlikus majas elada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk,
Paide. Ja pikemalt sel teemal ka täna õhtul ETV-s kell üheksa
algavas nädalat kokkuvõtvas uudistesaates aktuaalne kaamera nädal. Betooni alla maetud Paldiski tuumareaktorid valgustatakse
keskkonnaministeeriumi tellimusel Myoni osakeste abil läbi.
Nii tekib pilt, mis näitab, kuidas paiknevad sarkofaagi
tuumajäätmed ja need saab lõpuks ladustada ohutult uude hoidlasse.
Joakim Klementi räägib selle teema lahti. Täpselt ei ole teada, palju radioaktiivseid jäätmeid matsid
üheksakümnendatel lahkunud Venemaa väed Paldiskis
raudbetooni alla, tõdeb keskkonnaministeeriumi asekantsler
Antti Tooming. Need kaks reaktorefektsiooni, siis visati täis erinevaid
kiirgusallikaid ja muid radioaktiivseid jäätmeid,
ehk siis meil on pilt nagu kaks suurt rosinasaia,
et me ei tea, kuskohast need rosinad asuvad,
kui suured need on? Raudbetoonist läbi ei näe, kuid elementaarosakesed müümanid
lendavad sealt pidevalt läbi.
Need on elektroni sarnased osakesed, mis tekivad,
kui atmosfääri tabavad kosmilised kiired.
Müü konid, sajavad kogu aeg nähtamatu vihmana maha,
ühele ruutmeetrile maandub minutis 10000 osakest,
selgitab ettevõtte juhatuse liige, füüsik Andi Hektor. No vot neid miljoneid on võimalik nüüd kasutada selleks,
et nagu me ostame röntgenkiirgust, siis on võimalik näha,
kuidas nad sealt materjalist läbi lähvad,
osa neist neeldub, osa kaldub natuke kõrvale
ja seda neid efekte on võimalik mõõta ja kui seda infot
pisut palju kogudes on võimalik panna kokku
kolmedimensionaalne pilt sellest objektist,
mida on siis mõõdetud. Selliseid katseid on tehtud juba 50 aastat,
lisab hektar.
Näiteks leidsid kuus aastat tagasi kiisa suure püramiidi
seest teadlased meetrite suuruse tühimikku,
kuid kasutades koos mitmeid 21. sajandi läbimurdeid
ja tänapäevaseid arvuteid loodab hektari ettevõtteid ehitisi
uurida palju täpsemalt meetri asemel sentimeetri täpsusega.
Nii leiab keskkonnaministeeriumi tellimusel ka Paldiski
sarkofaage idest. Ohtlikud tuumarosinad.
Taas asekantsler Tooming. Kuna soovime siis pärast 2040 need reaktorid lahti lõigata,
et neid jäätmeid siis pikaaegselt, et hoiustada et siis meil
on vaja teada, kus nad täpselt asuvad, et kui me seda tööd
tegema hakkama, et et me jõustaks, esiteks nagu neid
töötajaid seal inimesi ümberkaudseid, vaid ka,
et me saaksime ikkagi konkreetselt planeerida oma seda
lõplades paika. Kuigi jäätmete liigutamiseni on veel aastaid aega,
on vaja sarkofaagi sisu uurida varem.
Tooming rõhutab, et veenduda tuleb, et kas seni on jäätmed ohutud. Võib tekkida oht, et radioaktiivsed, siis saastunud vesi,
mis seal ka Rakveres on, et see võib valguda siis ka
põhjavette ja Ants Tamme iga hinna eest tahan vältida. Seade, millega sarkofaage uuritakse, on juba valmis
ja viiakse koha peal aprillis, ütleb hektar. Eks meil mingi pilt, selline udune pilt tekib juba mõne nädalaga,
aga siis edasi on aeg tegelikult kulubki ta pilti järjest selgemaks,
paremaks kvaliteetsemaks saada. Selleks peab monite detektorit liigutama mõõtmisi tegema
erinevate nurkade alt.
Kokku maksab läbivalgustamine 1,6 miljonit eurot.
Osa katab sellest Euroopa Liit.
Täpsema pildi tegemiseks kulub neli kuud. Tartu teadlased leiavad, et lisaks elurikkusele,
mis meil olemas on, peaks uurima ka elurikkust,
mis on puudu Maarja Merivoo-Parro.
Ta kaastöö. Novaator Rrdee kliimamuutusega seoses on hea teada,
kuidas ökosüsteemid varem sarnastes tingimustes käitunud on.
Nii sukeldusidki Tartu Ülikooli teadlased eesti alade
minevikku ja koostasid ülevaate siinsest elurikkusest
viimase 15000 aasta jooksul.
Meelis Pärtel, Tartu Ülikooli professor. Selleks tuleb kasutada väga erilisi meetodeid,
üheks selliseks meetodiks on taime õietolmuterade analüüs.
Õietolm säilib ülihästi sätetes järvede põhjas,
soode põhjas.
Ja kui nüüd teadlased puurivad järve setteid soos eteid,
siis nad saavad neid õietolmuterasid näha
ja teada, millised taimed kasvasid varasemal ajal
ja meie nüüd küsisime lisaks sellele, et milline see
elurikkus oli mis osa sobivast elurikkusest on puudu. Selle puuduoleva osa on Tartu teadlased ristinud tumedaks
elurikkuseks tumeda elurikkuse alla kuuluvad liigid,
kes võiksid ökosüsteemis kasvada.
Ent mingil põhjusel ei tee seda, missuguse sisendi annab see
tuhandeid aastaid kattev elurikkuse ja tumeda elurikkuse uuring.
Tänasele päevale. Kui me tahame Eesti loodust hoida, meie elurikkaid
koosluseid hoida, siis üks selge nõuanne ongi see,
et mõelda mitte ainult sellele elurikkusele,
mis on meil hetkel kohal vaid kas sellele elurikkusele,
mis meil võiks olla, mis meile sobib, aga mis on
millegipärast meil puudu, just see tume elurikkuse pool,
see annab meile palju rohkem informatsiooni,
kuidas peaksime oma metsi niite ja soid majandama. Teiseks tuleb jälgida ka, mis on nende elusorganismide omadused.
Me saame välja tuua liigid, mis on eriliste tunnustega,
kes teevad ökosüsteemist midagi rohkemat,
näiteks elavad koos seentega sõltuvad putukatest,
et saada viljuda, et me vaataksime elurikkusele rohkem sisse,
et millised need liigid on.
Ja kolmandaks see, et kõik muutused, mis meil toimuvad,
on teatud ajalise viivitusega. Kui me ütleme, et meil praegu on veel elurikkusega päris hästi,
meil on suhteliselt palju liike, siis see võib olla
väljasuremise võlg.
Need liigid on siin veel olemas, aga nad ei tunne ennast hästi.
Seega selline kõrge elurikkus võib olla petlik.
Aja jooksul need liigid meid kaovad, esmalt lähevad
tumedasse elurikkusesse ja lõpuks kaovad päris meie maalt ära. Briti Kuningliku Ühingu toimetistes ilmunud uuringu tulemusi
esitles professor Meelis Pärtel. Telia teatab ETA märtsis toimuvad mahukad võrgu arendustööd,
mille tõttu võib öösiti mõnel pool olla häiritud Telia mobiilside,
samuti ka Telia koduinterneti ja TV-teenuste kasutamine.
Töid teeb Telia öösiti kella kahe ja kuue vahel,
et inimesi vähem segada.
Tööde ajal võib aga Telia teenuste kasutamine olla tunni aja
jooksul häiritud. Ja tasapisi soojenevast ilmast räägib Helve Meitern,
palun. Öösel jõuab Läänemerele madalrõhulohk, mis homme päeval
süveneb ja liigub teisipäeva öösel üle Eesti itta.
Nii on eelolev öö on pilves selgimistega
ja üksikute vihma sabinatega lõunakaare tuul on nõrk
ja õhutemperatuur langeb miinus kolme kuni pluss kolme kraadini.
Homne päev tuleb pilves selgimistega, õhtupoole sajab
laialdaselt vihma, paiguti on sadu tugev.
Mõõdukas kolm kuni üheksa meetrit sekundis puhuv edelatuul
toob sooja kolm kuni üheksa kraadi. Kagu-Eestis, kus pilvi vähem, jõuab õhutemperatuur enne sadu
tõusta 12 soojakraadini. Aitäh ilmateate eest rahulikku õhtut ja kuulmiseni.
