Selle saaks praegu ära käia tulevaste matkajuhtidega retkele. Soovitada inimestele talvel matkata ja Me oleme nüüd siin hea, mitu tundi sikutanud,  muudkui, aga mitte ühtegi kala pole õnnestunud nähtavale tuua. Moodsate seadmetega Lämmijärvel koha luuramas. Kui kala liigub sealtpoolt minu suunas, siis ma näen,  et ta tuleb. Talvekülmade taandudes rändavad siidisabad Põhjala tundratesse. Tere hommikust, siis kõigile jälle, et ma arvan,  et öö oli mõnus soe ilm oli paras ööbimiseks. Täna teeme nagu eilegi põhimõtteliselt, et läbime mingi  vahemaa ja jagame selle marsruudi kolmeks,  ehk siis nagu kolmel korral vahetame grupijuhte. Esimesena võiks täna siis olla Triinu ja Andres. On see teile okei? Et siis seal on kaart, asjad, võite natukene omavahel  arutada ja siis kutsuge meid kokku ja hakkame pihta. Luua metsanduskooli äärmiselt populaarne matkajuhtide kursus  alustab oma talimatka teist päeva Karula rahvuspargi kui. Lite vahel. Teile anti nüüd täna hommikul see esimene vastutus. Roll, mis te tegema peate, siis? Peame gruppi juhtima vastavalt ettevalmistatud marsruudile,  mis me tegelikult panime siis eelnevalt enne seda matka paika,  et meil on nagu toimkondade jaotatud kõik matkajuhid. Ja siis see toimkond, kes siis kaardi ette valmistas,  on tegelikult meile nagu kaardi ette andnud ja,  ja katsume siis seda järgida ja loomulikult looduses ei  pruugi see täpselt niimoodi olla, et siis võib-olla võib  natukene niimoodi kalduda. Kui eile oli jah, siis meil 15 kilomeetrit,  siis tegelikult tegelikkuses tuli 16 ja pool,  aga teil on nüüd kuskil noh, 20 ringis neid matkalisi,  eks ju, et mis see juhi roll siis siin täpsemalt olema,  meie peame gruppi koos hoidma, nii et et kui on kaks inimest,  siis tavaliselt on nõnda, et jaotame ülesanded nõnda ära,  et, et üks juhib ees ja teine vaatab grupisulgur siis,  et vaatab, et kedagi enam järele ei tule,  et on viimane. Õpetaja ja õpetaja, millal pissile saab? Ja eks ole, aga jah, et kõnnime selle künka otsa seal,  vaatame, kas siis on kõigil ikka veel mugavad need  seljakotid seljas ja kui ei ole, siis saab sättida. Ja, ja hoiame siis ennast grupina koos. Ja minu poolt üks hommikune haiku teile et niivõrd  inspireeriv on Karge hommik on. Karula metsane kaja kohisemas kõrvus hakkame sättima. Matka juhtimine ei ole ju ainult see, et sa hommikul Kaardi kätte ja ütled, kuhu minna, et kui suur see eeltöö  peab olema. Jah, tegelikult ongi nii, et see, see, et sa nagu lähed  hommikul välja ja, ja võtad oma grupi, see on nagu  selle jäämäe tipp, ainult et ja mitte veel tipp,  sest et pärast seda sul tuleb veel ka tööd. Aga see eeltöö, mis sa nagu eelnevalt teed,  see on nagu See on hästi töömahukas tihtipeale, et sa mõtled välja  selle koha paned selle marsruudipaika siis mingid lood,  asjad ja noh, tegelikult veel eriti suur osa sellest,  on see siis selle klientidega nagu suhtlemine,  mis võtab, mis võtab hästi palju aega tegelikult. Ja, ja noh, vahel on mingisugused marsruudi paika panemised. Kes kust võtab, kui sul on mingid paadimatkad paadiga kui  jõe peal ühest kohast alustada, teisest kohast lõpetada. Et sellist nagu mängimist ja mõtlemist on alati hästi palju,  tihtipeale seda nagu ei nähta, et seda, mida see matkajuht  nagu eelnevalt teeb, et see, et ta tuleb välja,  see on see tema nagu kõige lemmikum osa,  ma arvan, et et nüüd ma saan, ma olen siin ja,  ja ta on väga õnnelik selle üle, mis ta teinud oli,  eelnevalt. Võtame sihiks selle mäe, siis, Kõrvalt ei, lähme ülesse siit. Andres, miks sina matka juhiks id? Minul on see matka juhtimine enne seda kooli juba et ma olen  muidu algselt paadimatkaja, et Järva jaanis on meil selline  paadimatkaklubi ja olen seal 30 aastat juba  ja mingil ajahetkel tundsin, et ei saa niimoodi matkasid juhtida. Et sa oled ainult praktik, jah. Ja luua metsanduskool annab selle vajalikud teadmised  ka teoorias. Et sa saaksid sellel alal olla tubli, mis see teooria  siis seal juures on, mis on sinu jaoks nagu uus uus asi,  kui sa oled nii kogenud? Kõik need puittaimed, eks ole siis ökoloogia keskkond,  see kõik on väga vajalik. Matkajuhil teada. See koer või see koer ei ole. Et jah, see ongi näha, et on ju suureks sulanud,  aga. Mis taustaga need inimesed on, kes tulevad üldse matkajuhiks õppima? Oi, see on väga kirju, et see taust on tõesti erinev ja,  ja see teebki selle asja põnevaks, et et on õpetajaid,  on jahimehi, on mingeid kultuuriinimesi. On, kes on mingi kokandusliku taustaga ja kõik need rollid,  nad saavad neid matkale ära kasutada, mis on tõesti,  mis teebki selle pundi hästi kirjuks ja toredaks. Ja tore on, kui need inimesed siis ka seda edaspidi  matkadele ära kasutavad ja ka neid üksteise  ka see, et noh, et et nad siin üksteiselt õpivad,  see on. Väga suur väärtus. Kui sa need tarkused kõik ära kogud, kas sa  siis hakkad midagi matka juhiks ja kuidas  siis selleks saada üldse? No tegelikult on ju nii palju erinevaid võimalusi,  kuidas seda loodust lahendada ja edasi anda,  et et mis suuna sa matkajuhina võtad. Et ma ise veel hetkel otsin oma suunda, et mind pigem  kõnetab selline, et kuidas see loodus aitab meie vaimsele  heaolule ja vaimsele tervisele kaasa. Et, et see mõte küpseb veel mu peas. Ma näen, et see saab olema osa mu võib-olla tööst,  aga, aga mitte võib-olla põhitöö ja see talvine matkamine on  üks mu lemmik, et see nii Putukad ei ole. Ja siis pääsed sellist teesse kohtadesse,  kus sa suvel näiteks ei pääseks, et eile ületasime,  rabasid ja sellised madalsoid, mis on väga-väga vesised,  et suvel sa ei lähe sinna lihtsalt soovitada inimestele  talvel matkata ja täiega. Siin on siis üks taru pedajas, mis on 2005. aastal  siis sellesama Värtemäe talu peremees uuristas,  noh, see mesindus on olnud juba ju ikkagi  või see, et inimene tahab mett saada, on ju muinasajast  peale olnud ja, ja noh, et mesilased teevad ju kusagile puuõõnsustele,  tegid siis oma need kärjed ja inimesed käisid  siis võtsid sealt mee ära ja ühel hetkel  siis inimesed said aru, et ah, et aitab küll,  et palju lihtsam, kui me uuristame ise mingitesse oma  talumaadel olevatesse puudesse, siis augud,  kuhu siis mesilased saavad sisse tulla ja niimoodi  siis jah, käidi endale mett varumas ja 14. 15. sajandil oli  see metsmesindus siin Karula kandis ja üle Eesti oli ikkagi  niisugune väga olulisel kohal ja suur tuluteenimise viis. Koolis te saate selliseid, ma saan aru, teoreetilisi teadmisi,  ka taimeteadmisi ja nii edasi, eks ju. Aga ma saan aru, et peab üldse tark olema  ka kultuurilise, et sina oskad selle koha kohta hästi palju  rääkida ja see on ka väga positiivne oma. No loomulikult, et selles mõttes on alati palju lihtsam teha  mingisugust grupijuhtide seal piirkonnas,  kus sa nagu ise oled kuidagimoodi seotud olnud,  et, et noh, et, et neid lugusid, neid sa ei saa lihtsalt  kusagile teise Eesti otsa minnes teada. Ja et see ei ole nagu usutav, et alati nagu ikkagi hästi  tore on, et kui sa saad seda gruppi juhtida selles piirkonnas,  mis on sinu jaoks Merle, sina, ma tean, oled väga kõva matkaja,  et mida sina siit veel juurde saad. No ma ei, olen enesekriitiline ka, et see,  mis ma ise olen õppinud ja kogenud, ma arvan,  et ma maailma kõige targem ikkagi ole, ma lootsin seda  maailmatarkust saada koolist, õpetajatelt  ja teistelt kogenud matkajatelt, keda siin koolis nagu  kohata võib. Ja ma võin öelda, et meie koolis on superõpetajad,  nad on täiega eksperdid oma alal ja samas neil on niisugune  huumoriõpetamismeetod on nagu meile täiskasvanud inimestele  nagu ikka täiesti fun. Ma ütlen ausalt, see võib tunduda jube igav,  aga minu jaoks on olnud ülipõnev saada teada  nii palju meie sammaldest. Nüüd ma käin metsas, enne, ma vaatasin oh sammal,  hea pehme, võib-olla magada, aga nüüd ma näen,  et kui erinevad nad on ja kui äge, et ei saagi metsas  niisama käia, muudkui vahi, see on see, see on,  see on selline. Selline noh, loodustarkust on tulnud hästi palju. Ega see matkamine ei ole ju ainult see, et sa kõnnid,  et see valdkond on nii erinevate aspektidega,  et see, et mida süüa teha ja mida kaasa võtta,  kuidas maastikukaarti lugeda, et noh, piirangualad ja,  ja kuhu tohib, kuhu ei tohi ja kõik sellised asjad,  et ega ennem nii väga selle peale ei mõelnud,  et kas kuskil võib-olla kotkapesa ja ei tohigi minna. Praktiseerivad matkajuhid, määravad junne teooriaid on  erinevaid mänge. Pakub, et see on teder, sest et ei ole männiokkaid sees,  mis viitas metsisele ja metsis ikkagi on ju palju suuremad junnid,  neid me olen nännu küll jääme. Ja, ja noh, kas ta nüüd on ema vene isane,  seda peaks küsima Vahur Seppa käest oma õpetaja käest. Ootame kohtumist, võib-olla võtame kaasa paar tükki. Me oleme talve lõpul tulnud Lämmi järve jääle  ja seda koos kalastusspetsialistidega, et leida siit järve  veest üles uhke kala nimega koha. Lant sulpsas vette ja seadmed on ka töös. Ütle, mida sa jälgid, selle asja nimi on  siis plotter või selline kaja lood. Jah, et teda kasutatakse põhiliselt talvisel jääpüügil,  et kas siis ahvenapüügil või siis nagu täna me koha püüame,  siin üritame kätte saada ja siis sa näed,  mis põhjas toimub. Lanti, ma hoian hetkel põhjast sisugune. 15 20 sentimeetrit kõrgemal ja, ja Landi  ja siis põhja vahel tekib selline valge triip  ja vaba joon vaba joon ja, ja kui see valge triip nüüd ära  täitub ka mingi triibu või mingi näiduga,  et siis on ilmselt kala on uudistama tulnud ja,  ja kui ma siis kergitan niimoodi seda endale andi triipu ülespoole,  siis tekib niisugune väike null või kui meil praegu nagu  kala all oleks, siis kala, siis tuleks järgi uudistama seda  või siis tuleks ründama. Proovin seda kala algul niisugust tugevamate tõstetega siia  kohale meelitada, et huvi huvi pakuks ja huvi arvatakse,  et siis kui ta kohal on, siis nii kõvasti enam ei ropsi. Siin ikka viie minutiga, annad ära, kas sul kala on all  või ei ole, et kui ei ole, siis siis liigud edasi,  teed uue augu ja, ja otsid niimoodi. Talvine kalapüük jää pealt on kahtlemata väga tore harrastusega. Mida siis peab enne tegema veel, kui jääle tuled? Kindlasti esimene asi on tutvud heaoludega. Näiteks päästeametil on jääkaart olemas,  et siis seal on kõige värskem info jääolude kohta,  et kui ikkagi on keeld kuskile veekogule minna,  siis kindlasti sellest kinni pidada, et ja täna me oleme  siin piiriveekogul, et siis piiriveekogul on see reegel,  et kui mototehnikaga peale tullakse, siis on vaja eelnev  registreerimine nii peale tulles, kui, kui  siis ka püügivaa lõpus maha tulles politsei  ja piirivalveametiga, siis Peab teada andma ja,  ja, ja kui kalale tuled, siis loomulikult  harrastuspüügiõiguse kalaluba pee. Väga mõnus uus keskkond, kus saab kalapüügilubasid osta. Väga lihtne on sealt soetada. Harrastuse kõigi õigust. Mulle usaldati ka üks jälgimisseade plotter. Eks ma siis tekitanud ia neid jõnkse. Aga senimaani võiks öelda, et ükski kala ei tunne minu landi  vastu huvi. Võib-olla lihtsalt on asi selles, et ma ei oska neid veel  siin õigesti näha. Rainer, kuidas sinul läheb? Et täna on selline kesine praegu veel, et palju on juba  ringi kõnnitud ja otsitud, aga seda kohakala ei ole veel leidnud. Mis sul siin kaasas on, sest sa oled, võiks öelda tänastest  nagu meie kala sõpradest kõige vingema varustusega välja tulnud,  kõige nutikam. No nii, ja räägi, mis see IT ime on siin? Et see on siis Garmin, liveskope, liveskopei süsteem,  millega kui ma keeran seda andurit ühes või teises suunas  siis see on veidikene sarnane ultraheliaparaadile,  ehk siis ma näen vee all kalade liikumist,  ehk siis kui kala liigub sealtpoolt minu suunas,  siis ma näen, et ta tuleb. Klassikaline andur on selline, et ta on siin sees  ja ta näitab sulle koonusesse teatud kaldenurga ga sinu alla. Aga sellega ma näen ka niisugune 40 meetri raadiuses ikkagi  suurema kala ja kalaparved ära, et et see teeb  selle kala otsimise kõvasti kõvasti lihtsamaks. Ja kui sina räägid ka sellest kalaparve otsimisest,  siis sa mõtled ikkagi seda, et sa otsid sellise lepiskala  või saagi kalaparve üles ja seal kuskil järel nende taga  võiks olla röövkalad, kohad. Jah, täpselt nii see ongi, et nii niimoodi see käib  ja see lepiskalaparve leidmine ongi selles mõttes siin see  keeruline asi, et iga lepiskala parve taga ei ole koha  näiteks särjeparved, nuruparved ei pruugi olla koha taga,  aga kui sa leiad ikkagi sellise korraliku suure latikaparve  siis seal on ikkagi üsna kindlalt on kohad sees ja,  ja, ja üsna kindlalt ikkagi noh, kui punt on  selle koha peal, siis üsna kindlalt keegi ikka kala saab. Mitte kõik, alati on neid, kes ei saa ja Me oleme nüüd siin, Lämmi järve jää peal hea mitu tundi sikutanud,  muudkui, aga mitte ühtegi kala pole õnnestunud nähtavale tuua. Samas ärevust muudkui kasvab ja on teada,  et pärastlõunast kuni päikse loojanguni peaks olema kõige  parem näkkamise aeg. Juhka, kuidas sinul paistab? Kala siin ikka näitab lood jah, aga kala on hetkel üsna mitteaktiivne,  et, et ei kipu seda lanti ära võtma. Käib ja uudistab, aga, aga võtte on ainult üksikuid. No sina oled kalastaja, kes käib kõvasti,  teeb tööd kaladega, nii Emajõel ja ma saan aru  ka Lämmijärvel. Mis sa arvad, mis see põhjus võib siis olla,  et kala praegu nii lihtne pole meelitada? No hetkel on põhjus kindlasti ka see maha sadanud lumi. Et kuna lumekiht on niivõrd paks, siis seal on üsna pime,  et siis ilmselt võib tingida selle, et võt nüüd rauged. Mõned päevad tagasi saadi siin täitsa ilusaid saake,  nähtav on see, mida kala nagu tahab. Jah, täpselt nii, et tavaliselt sel aastaajal on just kõige  nii-öelda magusam kohapüügiaeg. Et üldiselt juba märtsis siin keskpaigas,  et lund väga jää peal ei ole ja on ilmad  ka juba päikselisemad ja kala on üsna aktiivne. Aga hetkel on meil kahjuks hea paks lumekiht  ja ei ole seda kala nii lihtne välja meelitada. Siit. Mis on üks selline hea soovitus, kui. Lämmi järve lt koha välja meelita. No eelkõige tuleb olla ise aktiivne, et tuleks just üles  otsida nii-öelda eelkõige siis latikapargu võimalik,  kuna see koha liigub paljuski latikaparve järele. Et seal ta on ka märksa aktiivsem ja aldis seda anti sööma nii-öelda. Et kala muidugi siin põhjas igale poole,  aga neid üksikuid kalasid nii-öelda võtma meelitada on  märksa keerulisem. Ma näen, et teil on väga hea, et te räägite kõik ühte sama juttu,  et tuleb leida üles latikaparv. Ja noh, näha on, et see on üks põhitõde siin. Kala käes, muhu, lähme vaatame. No nii, kas kala otsingud kandsid tõesti vilja? Jah, täpselt nii. Koha üks üks õnnestus ära meelitada, et minu silm ütleb,  et see on mõõdus, aga aga võime siis ka korra mõõta. Nii ka see nüüd. Juurde 46 on alammõõt. Ja. Et siit on näha, et 48 senti on see kenasti mõõdus,  kenasti mõõdus ja parasjagu tuleb siis sulle kingituseks  ja väikseks eineks kaasa just, mis siis lõpuks vilja kandis,  sina ju kogu aeg uurisid siin terve 360 kraadi raadiuses,  mis jää all toimub. Vilja kandiski lõpuks see, et õnnestus leida see latikaparv ülesse. Hommikust peale, et siin sibli siblisid juba läbi  ja juba on edasi liikunud, et kauaks nüüd ei tasu jällegi  siia augule jääda, sest et kala liikus edasi. Üks õnnestus siit saada ja kohe täpselt nii,  kui me rääkisime, küll on latikas on koha  ka ja. Just saime Raineriga koos rõõmustada, et koha on käes. Aga sina oled ka saanud kätte kala. Kena ahven. Ja et kohapüügi käigus siin lämmilikke seda ahvenat  kaaspüügina kaasa tuleb, et et meil siseveekogudes ahvenal  alammõõdunõuet ei ole, et. Ja meres on ta siis alates 19 sentimeetrit  ja suuremad kalad võib kaasa võtta, et aga see on täitsa viisakas,  suuruses ahven, nii et ta tuleb koju kaasa  ja ja läheb pannile. Kindlasti kala kehaproportsioon võis ka olla selline,  et tal lihaluude peal on, et, et mõni kala näeb väga  kiitsakas välja, ega seal ei olegi väga midagi peal,  kuigi ta on mõõdus kala, et siis siis läheb tagasi. Aga mis on veel tähtis, et et kui see alamõõduline kala  sulle nagu otsa satub, et ta võimalikult kiiresti  võimalikult väikeste vigastustega siin oma keskkonda tagasi saaks,  et, et teda teda nii-öelda väga ei väntsutas  ja et puhtalt vabastada sealt konksust ja lase ta ruttu  vette tagasi. Tihti jää peal näeb ahvenapüügi käigus mitte nüüd siseveekogudel,  aga näiteks Pärnu lahele, kus on see 90 sentimeetrit alamõõt. Et need alamõõdulised ahvenad vedelevad kuskil augu juures,  see on mingi vana ebausk, et ei tohi väikest kala sinna alla  lasta tagasi, et see peletab siis mis iganes mõõdukala alt ära,  et seda on nagu natuke kurb vaadata, et nii ei tohiks teha  ja kohal on meil limiidipiirang, et sa võid viis kala  siis kaasa võtta, et ja siis on sul mõõt täis ja,  ja rohkem rohkem sa nagu koju kaasa viia ei tohi. Et ahvena püügi puhul, mis ma jälgin, on,  on see, et et võtan nii palju kala koju kaasa,  kui ma ära söön, et ahvena oli mitme 15 kilo,  et ma ei kujutaks ette, viitas kilo koju viia  ja siis seda leerida ja, ja siis sellega edasi toimetada,  et mõistlik on meie järgmine nädalavahetus uuesti kallale minna,  et et perele niisugune kaks-kolm kilo ahvenat ära söögiks  teha on täitsa piisav. Täna on olnud imeline päev Lämmi järve jääl  ja isegi kui ma ühtegi kala ei saanud, siis meie seltskond  sai selle üle on mul väga hea meel ja me nägime ära koha. Nüüd jääb oodata veel ainult kevadet. Siidja sulerüü ja suure tutiga siidisabasid olen tänaseks  saanud vaadelda nii Eestis kui Soomes. Meil on siidisaba pesitsejana väga harv. Aga aastaring toob neid põhjamaiseid, iludusi,  läbirändajate ja talikülalistena igal aastal meilegi. Siidisabad pesitsevad väga hilja, enamasti juunis  ja juulis, et oodata ära suviste marjade valmimine. Sest nii vana kui noorlinnud vajavad neid pesitsemise ajal  ajal ja järel putukamenüü kõrvale. Nii uskumatuna kui see ka ei tundu, olen Põhja-Soomes äsja  pesast lahkunud sidisabasid kohanud isegi septembri lõpus  vahetult enne esimesi lumesadusid. See on ka aeg, mil nad koonduvad salkadesse. Sügisest pead tõstev toidunappus ajab siidisabad liikvele. Kui Soomes peaks toitu omajagu leiduma, ei pruugi  siidisabadel lõunasse lendamisega kiiret olla. Enne külmasid nopivad nad põhjapoolsete metsade keskelt veel  viimaseid mustikaid, pohli ja põhja kukemarju. Viimaseid neelavad nad sarnaselt pihlakamarjadele kohe eriti aplat. Aegamisi mõnikord alles hilissügisel jõuavad salga eri Soome,  otsustas siiski ka meie kodumaistesse aedadesse parkidesse,  kadakatega, rannakarjamaadele ja isegi metsadesse. Ootan igal sügisel pikisilmi neid esimesi viristavaid salku,  kes võtavad koha sisse mõnes kodukandi viljapuus  või põõsas. Kuna ümberkaudsed pihlapuud ja arooniapõõsad tühjenevad  rästaste abil juba augustis pole sügisel saabuvatel  siidisabadel külamaastikel just ülemäära suurt toiduvalikut. Heal juhul on puudel mõned taliõunad või aedades viirpuud  kadakatel aga sinised käbid. Enamasti tuleb siidisabadel tarvitada lodjapuumarju. Need kaunilt punased kobarad jäävad sügise hakul räslaste  poolt puutumata. Kuna pole siis veel päris küpsed. Enne, kui külmad jõuavad, neid näpistada,  pole nad ka kuigi isu äratavad. Kui kuldnoka suurused sidisabad peaksid end lodjapuu lähedal ilmutama,  siis päris kõik koheselt marjade kallale turnima ei asu. Siidisabadel jäävad tihti mõnele lähedal asuvale puule tunnimehed,  kes lähenevatest ohtudest märku annaks. Iga natukese aja tagant toimub vahetus ning marjadest pungil  linnud võtavad pisut aega seedimiseks ja sulgede sättimiseks. Lodjapuudel peatuvad sidisabad on enamasti üsna nõutu olekuga,  sest tegemist pole nende lemmikuga. Pala. Marju haaravad nad noka vahele tükipaar ja pea sama suur  kogus marju, kui nad tervelt alla neelavad,  kukub ka maapinnale. Päeva jooksul võivad nad ära tarvitada koguni kahe kehakaalu  jagu vilju. Pihlakapoisteks kutsutud siidisabad võivad kiigata  ka kadakatesse läbi aastate, mil siidisabad talve eel järel  kadakaid on külastanud. Olen märganud, et kadakakäbid pole sarnased  lodjapuumarjadele kaugeltki nende esimeseks valikuks. Enamasti olen siidisabasid neis okaspuudes näinud ikka kevadel,  kui pole enam midagi muud paremat haugata kuid tagasirändeks  taigasse ja metsatundrasse, oleks varusid vaja koguda.
