Ehitusettevõtjate liidu tegevjuht Indrek Peterson ütleb kohe,
et ehitussektor paistis eelmisel aastal silma väga suure hinnatõusuga. Kui siin neid sinna indeks näitas, et sisendhinnad kasvasid
siin kuni 18 protsenti, siis tegelikult ehituse väljamüügi
hind ikkagi tõusis 25, kohati 30 protsenti.
Ja selles valguses kindlasti ka riigieelarvenumbrid,
näitavad selleks aastaks riigid ehitiste vähenemist. Aga ka erasektoris on turg muutunud ettevaatlikuks,
uusi arendusi alustatakse vähem.
Peterson ütleb, et kuigi turg on kahanemas,
siis konkurents turul pigem tiheneb. Rääkides just ka ehitusettevõtjatega, siis nüüd ringe
hangetel osalejate keskmine arv on pigem kasvanud kui
majandusolukord on läinud keerulisemaks.
Ettevõtjad on küll ettevaatlikumad, kuid teisest küljest on
valmis ka võib-olla natuke suuremaid riske võtma,
et tööd saada. Riigihangetel tuli eelmisel aastal ette,
et pakkumuste hinnad olid kuni kaks korda kõrgemad kui
hanketingimustes mistõttu hanked luhtusid
ja kanduvad nüüd sellesse aastasse päris uusi hankeid tuleb
tänavu vähe. Eks see ka ehitajad ootavad, et me teame,
et seal Tartus on kohtumaja rekonstrueerimine sellel aastal
suure tõenäosusega tulemas. Ehituse hinnad jäävad aga kõrgeks ega hakkagi langeva,
prognoosib Peterson. Hinnad pigem ikkagi püsivad, kui ka teatud segmentidest
langust tuleb, siis see on niisugune kohatine
ja võib-olla suurt trendi hinnalangust.
Eks ma täna kindlasti ei näe.
Aga ehitusmahud hetkeseisuga tundub, et on langemas. Kehvemas seisus on taristu ehitajad, kuna nendel on 80
protsendi ulatuses tellija riik.
Plaani järgi suunab riik tänavu teedeehitusse 60 miljonit
eurot ning edasi veelgi vähem, ütleb Eesti taristuehituse
liidu juht Tarmo Trei. Aastatel 24 25 kui riigi ideedest tehtavate investeeringute
maht võrreldes ka eel, mida ta ka väheneb
ja 100 miljonit. Riigiteehoidu tehtavad investeeringud jagunevad kaheks.
Üks on arendamine, teine säilitamine.
Mõlema mahud vähenevad ehk maanteede kapitaalset remonti
jääb lähiaastail tegemata.
Trei ütleb, et juba aastaid pole teedesse investeeritud nii palju,
kui on eesmärgiks seatud. Taustaks on ta nagu mõõdetav suuruse riigiteede remondivõlg
mille puhul on summad riigi enda poolt tehtud analüüside
tulemusel kasvanud üle nelja miljardi euro
ja no lihtsustatult tähendab see, et see ongi need vahendid,
mis GPS oleks pidanud panustama on jäänud varasemate aastate
jooksul tegemata ja üha rohkem see summa suureneb. Taristu ehitaja sõnul püüab riik teedel tagada siiski
sellise seisundi, et need on võimalikult turvalised
ja liigeldavad.
Aga see ei ole jätkusuutlik.
