Politsei ja piirivalveameti Mustvee kordoni juht Jalmar
Ernits räägib, et väiksematel piiriveekogudel nagu Lämmi
ja Pihkva järv aga Narva veehoidla vaniku Griiva Pabra
tinajärve jää on struktuuri poolest sedavõrd ohtlikuks muutunud,
et normaalset kandejõudu jääl enam ei ole.
Seepärast Jääle minek nendes kohtades keelu all praeguseks
ka on, jätkab Jalmar Ernits. Lämmi ja Pihkva järves just need ohtlikud kohad on need,
kus vesi liigub.
Et need kitsamad kohad sügavamad kohad, kus toimub alt
otsast vee liikumine Lämmi Pihkva pealt siis Peipsi järve
mööda Narva jõge välja, et seoses selle veeliikumised on,
on jääga kiiresti seal õhemaks muutunud struktuaalselt
kehvemaks muutunud. Jalgsi ja maastikusõidukitega, mille täismass on kuni 2000 kilogrammi,
võib minna veel ainult Peipsi järvele.
Samas võib ka Peipsi peal õhutemperatuuride tõusuga jää
struktuur ja olukord kiiresti muutuda. Me igapäevaselt luurama ja, ja kui olud muutuvad,
siis siis ka vajalikud piirangud kehtestada.
Et aga praegusel juhul jah, on Peipsi järve osa on veel
avatud välja arvatud jõesuudmete, ütleme Rannapungerja jõgi,
Narva jõe Omedu jõgi, Emajõgi samamoodi voolava veega kohtades,
et seal on ikkagi jääohtlike, sinna minna ei tohi. Ernits räägib, et esmaspäeva hommikul oli inimesi,
kes keeldudest teadlikud ei olnud ja jää peale läksid kuid
siis toimetati nad ohutult kaldasse tagasi.
Piiriveekogud on talviseks kalapüügiks väga populaarsed kohad.
Kordoni juhi sõnul on talvehooajal igapäevaselt käinud jää
peal sadu, kui mitte tuhandeid inimesi. Ta on olnud ka suhteliselt normaalne kalapüügiaastat,
õngemehed on saanud normaadrid, saate kutselised kalurid
samamoodi on enamus on Eesti omadega.
Ma ma arvan, laias laastus kuskil üks kolmandik on Lätist,
Leedust, kalastajad, killust, siis hobikalastajad. Päästeameti andmetel on selle aasta esimeste kuudega uppunud
üks inimene.
Möödunud aastal oli uppumissurmade arv 30.
