Vahtramahla võtmiseks peavad öösel olema miinuskraadid
ja päeval plusskraadid.
Eesti maaülikooli metsateadlase Ivar Sibula sõnul ei ole
Eestis olnud aastakümneid külma talve, mistõttu tuleb ka
mahla katkendlikult. Lumi peab olema sulamata, maapind peab olema külmunud,
ehk siis vahtra juured peavad olema külmunud
või külmas pinnases.
Üks eeltingimus ja teine tingimus on see,
et kevadpäike peab puule peale paista. Puu asukohast oleneb vahtramahla kogus, jätkab korba
talupidaja Jaanil Kula. Kui on kuskil majade varjus vaher, siis sealt nii palju
mahla ei tule, aga kui ta on selline üksik
ja päike paistab, võrabeus, hakkavad mahlad liikuma. Kasemahl hakkab aga jooksma, kui terve ööpäev on olnud neli
kuni kuus plusskraadi.
Taas sibul. Kuid väikese kasevõrse murrate kevadel, kui sinna murdekohta
tekib läbipaistev puu mahla tilgakene, siis kask annab
kenasti mahla. Puuritud auk peab olema poolteist kuni kaks sentimeetrit
sügav pöidla laiune, et vältida tüvevigastusi.
Tüve diameeter võiks aga olla vähemalt 20 sentimeetrit,
jätkab sibul. Ja sinna panna siis kas plastikust voolik
või metall, voolik, voolik, siis tuua maapinnal olevast kogumisnõusse. Puu kasvatab peale mahla hooaega puuritud augu uuesti kinni
taas Elgula. Rusikareegel on see, et kui puure tehtud auk,
siis ei pea sulgema.
Üldjuhul. Me ei suleta seda auku punniga sellepärast et selle
puupunnivaheline saavad teha igasugused bakterid
ja muud seenelised, mõnusat pesa omale ja muu siis lõpuks
jääb haigeks. Vahtra või kasemahla ei ole soovitatav koguda tiheda
liiklusega tee äärest, kus võib pinnas olla saastunud
ja seeläbi ka mahlan tervisele kahjulik.
