Juba paari aasta eest levis Pärnus jutt, et kortereid on ehitatud nii palju, et neid ei jõuta ära osta. Kortermajade ehitus käib praegugi usinalt, aga põhjust muretsemiseks poole nimelt ei hakka keegi enne ehitama, kui umbes kolmandik korteritest on müüdud. LVM kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Kogu protsess näeb selline välja, kus ikkagi ennem ehitus toimub, eelmüük 10 15 20 aastat tagasi ehitati ka kortermaju selliselt, et ostuhuvi või ostjaid ei olnud ehitate lihtsalt siis korterid, kortermaju. Et täna ütleme selline finantseerimise poole pealt või panganduse poole pealt vaadatuna 30 kuni 40 väiksemate projektide puhul ka 50 protsenti eelmüüki, nagu eelduseks selleks ehitusüldse alguse saaks. Need ehitused, mida täna linnapildis näha on, tegelikult ongi seotud nende kokkulepetega, mis eelnevalt tehtud. Et kui me näeme nii-öelda kraanasid linnapildis, noh, ütleme kolmandik kuni pool nendest korteritest juba endale potentsiaalsed konkreetsed huvilised leidnud. Kõige värskem plaan rajada elamu ja ärikvartal rääma tänav äärde, kus asub Wendre tööstushoone, teostub küll alles aastate pärast, aga rahvusvaheline arhitektuurivõistlus on juba toimunud. Linna üldplaneeringu järgi võis kinnistu omaniku valida, kas jätkata praeguse tegevusega või kavandada tulevase uue silla lähedusse. Elamu ja ärikvartal. Otsus tuli elamu- ja ärikvartali kasuks. Rääma tänava äärne ajalooline hoone, kus asub Wendre pood, säilitatakse, teised lammutatakse. Pärnu linnaarhitekt Siim Orav. Arhitektuurikonkursi eesmärk ei olnud mitte siis hoonete lahendust välja töötada, vaid pakkuda välja alusdetailplaneeringu koostamiseks. Milline saab olema tulevane krundijaotus, kus on haljasalad, kus on parkimine juurdepääsud? Järgmiseks tegevuseks ongi detailplaneeringu koostamine, et linnavalitsus viib läbi viiendal aprillil elanikele piirkonna inimestele suunatud detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustused, Wendre vabrikuhoones.
