Astrofüüsikat tavaliselt räägivad, et päikese peal saab  vaadata ainult kaks korda esimene kord parma silmaga  ja siis vasaku silma. Kosmosefänn rajas vanasse veetorni observatooriumi. Praegu ikka parim päikesevaatlusilm ei ole. Loomad ikka väga hästi tajuvad ära oma hooldajate talitajate saabumise. Loomapark aitab abi vajavaid ja oruks jäänud metsloomi. Ma olen tulnud Elistvere loomaparki hommikusöögiajaks,  piltlikult öeldes elanikel juba kõht koriseb,  vaatame, mida neile pakutakse. Mis siis hommikusöögiks läheb, praegu on jahu tolm,  on näha mingisugust jahu. Peene odrajahu jahvatatud piisanitele, mida saavad ainult  piisanid Ja siis lähevad graanulid peale, nii, pane  siis ka. No kui praegu on hommikusöögiaeg, siis mitu korda päevas  Elistvere loomad einestavad Hommikutööhommikuti. Saavad kuiva ja õhtul siis on juurikad, piisanid saavad  nii hommikul lisaks ka veel mingit juurikad,  nii-öelda kartul täna ja õhtul siis kas õun,  loomapeet, seda siis otsustame. Eelda on ikkagi ka liha ja, aga ka nemad saavad vahepeal õuna,  pirni, mett. Maisi. Et me anname selle võimaluse, kas ta tahab  või ei taha, aga me peame, siis nad ei ole looduses loodus,  nad otsivad seda, mida nemad vajavad hetkel,  aga meie siis peame võimaldama neile erinevaid. Erinevaid menüüsid. Paneme siis praegust Elizabethile, seda? Kellele see väikesele ilvesele läheb? Esimesed õnnelikud on piisonid. Piisonit teine kartulid See on meie isa se amlati koht. Kõigile on oma koht ja siis sa võidki minna,  siis panna esimesele paremale, vasakule,  janna paneb. Kes siis on loomadest kõige parema isuga,  kas ongi viisonid? Ma arvan, et jäävad esikohta jagama kabeirved  ja piisanid. Et ikka sellised sõralised on hea isuga Kuidas Elistvere loomadega on, kas nad kuidagi tajuvad  ka seda, et kevad on saabunud? Ja kindlasti tajuvad üks asi, söömine jääb vähemaks,  teine asi, elukeskkond muutub. Ja need muutused tingivadki, selle uudistatakse rohkem,  vaadatakse ringi tuntakse ennast vabamalt  ja siis kahjuks söömiseks jääb natuke vähem aega,  need. Ja kindlasti tulevad ka külalised külla,  sellepärast et ma arvan, üks paar aastat tagasi,  kui siin Elistvere järve ääres pesitses meil üks isa ilves,  kes tavaliselt veebruari lõpus hakkas ikka kosjas käima meil,  kuna meil siin terve pargi ümber päris aeda ei ole,  siis on võimalus neil sisse lipsata ja meil on siin kaks  täiskasvanud emast ja siis luuakse sõprussidemeid nii-öelda. Mis on Elistvere loomapargi loomade selline taust  ja kuidas on, see ajas muutub? Ellistere loomapark on loodud esialgu kindlasti  rehabilitatsioonipakkus lahkumiseks ja oruks jäänud loomade. Eksponeerimiseks ja, ja kasvatamiseks ja. Aga ajas on ta muidugi muutunud, sellepärast kollektsioon on  läinud suuremaks järjest. Ja rehabilitatsioon on selle võrra. Tingitud ainult kui palju, nagu siis ruumi on või,  või võimalusi on meil. Ja no kindlasti oleme ka päris palju koostööd teinud  loomaaedadega ja sealt siis nende kollektsiooni lisa saanud. Arvan, et tulevad vist niisama. Laseme. Õue õue õue. Tule tule parteie. Tule õue. Me saime muna Kes on teil Elistvere loomapargis üks värskemaid elanikke  ja mis on tema taustalugu? Kõige värskem on meil Ilvese poeg, kes eelmise aasta  septembris juba olles noh, ikkagi nii-öelda viimase vindi  peal ehk siis täielikus alatoitumises otsustas  siis päästa oma elu sellega, et läks ühte kanalasse. Vargile. Ja suutis selle kanaga maha murda, aga siis perenaine sattus  peale ja kuna ta oli ikkagi väga halvas konditsioonis juba,  et siis perenaine sai aru, et ei, see ei ole küll nagu päris õige,  mis, mis ta seal vastu paistis ja helistas  siis samamoodi metsloomaühingule, kelle kaudu  siis püüti see loom kinni. Ja teavitati keskkonnaametit meid. Ja leidsime lahenduse, et, et helistare on see koht,  kuhu me saaksime ta. Vastu võtta ja tänasel päeval on ta kodunud. Ja tundub, et läheb kõik hästi meil kasvatada,  kindlasti on ta keeruline, sellepärast me ei tea ju,  mis ennem on toimunud ja, ja selleks peab kõigepealt arusaamad,  mis, mis moment on ja mis edasi saab hakata tegema. Aga alati ka küsitakse meie käest, et no et kasvatate ju  suureks ja siis lased lihtsalt loodusesse. Selle loomaaia saate ju järgmise võtta. Et tegelikult ikka nii lihtne ei ole, et. Kui see poeg on oma loomulikust elu keskkonnast välja võetud  ta ei ole saanud neid oskusi, mis, mis teda hilisemas elus  ellu jätaks vabas looduses, et siis kahjuks me ei saagi nagu  seda teha, et me lihtsalt laseme ta pärast kuskile vabasse loodusesse. Kui me juba oleme võtnud ta. Enda hoole alla, et siis me peame sellega jätkama kuni kuni lõpuni. Alen on väga sõbralik tegelane, kohe. Jüri lähemale, kui kuulis meid tulemas. Mis tema lugu on, kuidas tema, Elistverre tuli? Alen on meil koostööprojekt Riia loomaaiaga,  peale selle, kui hunt sai toodud, siis nüüd on  siis teisena toodi meile põder, et kuna meil oli  ka Aadik vabanes nii-öelda siis Riia loomaaiast,  helistati küsida, et kas, kas on võimalust  ja Alenil oli selles suhtes kurb lugu, et et teda olid  rünnanud koerad ja oli päris koledad haavad olid tal. Kui sa ütled, et koerad olid teda purenud,  siis see tähendab, et see juhtus kõik looduses  ja ta oli siis sellel ajal veel. Pisike vasikas. Jah, et me ei tea, mis emaga juhtus ja miks tema nagu  sellesse ei, ei sekkunud, aga vabas looduses  ja ja lihtsalt koerad olid sattunud kallale nüüd. Siis Riia loomaaia töötajad nii-öelda poputasid Üles ja aga kuna neil endal oli ka ruumipuudus,  siis. Lõpuks siis jõudis siia. Tere, Timmu loomad ikka väga hästi tajuvad ära oma  hooldajate talitajate saabumise. Eriti kui on see hommikusöögiaeg, siis näha kohe,  et nende meeled on erksad. Nad väga ootavad, et see toit saabub. Loomadega suhtlemine ja hea läbisaamine on üks viis,  kuidas loomad ennast ka siin hästi tunnevad. Kindlasti, sest nad, noh, nad ei ole ju looduses,  et nad on praegu sellises olukorras, kus nad on siin et  siis tegelikult vajavad tähelepanu, seda on näha,  et ütleme Aleni puhul ka, et, et kui ta tuli,  ta oli harjunud inimestega ja, ja et, et me üritame ikkagi  käia võimalikult palju seda kontakti, et noh,  et minna ja puudutada teda, et kui tekib mingisugune ravimis  me muidugi ei taha seda, et loom võiks kogu aeg terve olla,  aga kui on vaja, et siis on see võimalus  ka minul minna, et, et et ta harjuks ära nagu puudutustega,  et siis seda ma olen ikkagi teinud. Mõned väiksemad võid saad paarikaupa ka võtta. Põtradele saabus väike lisasnäkk et siis on hea  ka hambavahet korralikult pärast hommikusööki puhtaks teha. Võib ju nii öelda, et igal aastal ja eriti just kevadel,  kui on loomapoegade aeg jääb Eestis orvuks väga palju loomi. Kas neid tullakse teile ka pakkuma? Ja gaas? Aga tegelikult järjest rohkem ja rohkem. Tullakse meile pakkuma, aga Eestis on olemas kindel süsteem,  mismoodi sellisel juhul reageeritakse. Ja tavaliselt me siis kas keskkonnaametiga  või vastavate ühingutega saame siis kokkuleppele. Kuidasmoodi meil on võimalust ja kuidasmoodi,  siis otsustatakse, et nende orbudega käitutakse. Millal te saate Elistverre võtta ühe hädas oleva ja,  ja abivajava looma vastu ja millal mitte? Kõige tähtsam on see, et esialgu helistatakse riigitelefonil üks,  kaks, neli, seitse. Sealt siis võetakse ühendust keskkonnaametiga  ja keskkonnaameti ning Meiega või siis kellegi teisega. Otsustatakse, et kas on võimalik see orvuks jäänud loom  kuskile panna või mitte. Kindlasti parim lahendus on see, kui looduse ringkäiku  võimalikult vähe sekutakse. Et kui, kui vähegi võimalik, siis ei eraldataks. Inimese poolt. Looma lapsi siis vanematest mis on nagu kõige drastilisem juhtum. Ja kahjuks tuleb ikkagi tõdeda, et, Et kui looduse ringkäik on selline, et see loom sinna võiks jääda,  siis, siis ta võikski tegelikult ikkagi jääda sinna. See tähendab siis seda, et inimene ei peaks sekkuma looduse  loomulikku käiku et kui mõni loom ka hukkub,  siis see on loomulik protsess. Jah, sellepärast, et ega me ei tea ju, mis protsessi osas me  sinna sekkume, et võib olla see, mis praegu seal toimub,  ongi see õige? Õige lahendus nii-öelda. Ja viimasena saab oma hommikusöögihunt. Elistveres on loomad kenasti hoitud ja paras ninaesine alati olemas. Siiski pole see parim lahendus, sest ruumi pole ju lõputult. Ja metslooma kodu on ikka vaba loodus. Eestis on hulgaliselt inimesi, kelle uudishimu looduse vastu  ei piirdu vaid maakera pinnal toimuvaga vaid vaadatakse üha  kõrgemale ja kaugemale. Siia munalaskma külas asuvasse vanasse veetorni rajasid  astronoomiahuvilised observatooriumi, mida igaüks saab külastada,  et ilmaruumi ilu avastada. Sina, Vladimir tegid siia munalaskmesse observatooriumi,  miks? No mitte ainult mina, aga mina veel poolteist 1000 inimest. Ja. Kui vastata küsimusele, miks mina ei tea Esimene idee oli Selline Ma tahaksin lihtsalt mingi püsti koht,  kust ma võiks pildistada kosmost ja üks minu Siberi saatis  Mulle linki kinnisvara portaali peale ja Vladimir,  vaata seal on mingi vana veetorn, see oli üks hea observatoorium. Okei, ma tulin siia, vaatasin hea olukorras veetorn  ja ma võtsin seda ja siis ma proovisin teha mingi eelarve,  kui palju. Rahat on vaja, et ta seda ümber ehitada. Ja mul oli kuskil 10000 eurot, aga ma eksisin 15 korda. Wood, ja siis ma kirjutasin Facebookile Facebookis,  et ma, sõbrad, mul on niisugune unistus ehitada observatooriumi,  kas, kus, kui keegi tahab natuke? Ada tasis, olen tänulik ja siis oli poolteist 1000 inimest,  kes aitasid ehitada seda No nii kuppel avaneb ja. See on nüüd kõige tähtsam koht siin selles hoones  ja just. Ja see on teie teleskoop. Täpsemat siin on neli tükki. Ja viimane teleskoop on, no kuidas ma arvan,  kõige huvitavam. Sellepärast see on päikeseteleskoop, päikeseteleskoop  ja seda saab siis järelikult päeval vaadata,  kui päikest on ja, ja astrofüüsikat tavaliselt räägivad,  et ta päikese peale saab vaadata ainult kaks korda esimene  kord parma silmaga ja siis vastake silma silma ja,  ja selle teleskoobiga saab vaadata rohkem. Ja niimoodi siis iga inimene, kes teil siin  rahvaobservatooriumis käib, saab tulla ja ise vaata vaadata ja,  ja pildistada. Praegu ikka parim päikesevaatlus ilm ei ole,  peab olema täiesti selge, nüüd läheb juba pilviseks,  nii et tuleb õigel hetkel sattuda peale. Vladislav, mida sina sellest rahvaobservatooriumist arvab,  mida Vladimir siia teinud on, noh, see on tegelikult  suurepärane koht, kuhu tavainimene saab tulla  ja tähti planeete kuud vaadata. Inimesel tavaliselt sellist võimalust ei ole,  loomulikult internetis on väga palju kõikvõimalikke pilte. Aga. Inimesele alati meeldib, kui ta näeb seda ise,  mitte mingisugust pilti, kes mida tegi keegi muu kuskil  mujal mingil teisel ajal. Praegu elame 21. sajandil, aga meie teame Kui teadis inimene 200 aastat tagasi tavainimene  sest inimene, kes elas maal, ta tundis tähte. Ta teadis, kuidas tähed liiguvad meie ümber. Ta teadis kufaase ja nii edasi praegu inimesed,  kes elavad linnades, nad mitte ainult ei tea stronoomiast palju,  aga ei näe ka tavakeeli, sest meil on linnades väga suur valgusreostus,  seega ka väga eredaid ka eredaid tähte. Meie näeme harva. Aga mis sa oled siit põnevalt siis pildile püüdnud,  et kui me praegu nägime seda päikest uduselt pilvede vahelt,  milline see päike siis läbi selle päikeseteleskoobi näha on? Teate, kõige põnevamad asjad on protopüransed,  sellepärast tavaliselt seda saab vaadata varem. On võimalik vaadata ainult üks kord elus. Kui oli päikesevarjutus täis päikesevarjutus,  siis sa need protoberanget. Ja need asjad nimetatakse fiomenjad. See on kuum gaas ja öösel saab samuti huvitavad asjad. Vaadata ja näiteks siin saab näha Andrameda Galaktika,  see on üks. Lähemaid galaktikat seest astmeilt kaks ja pool miljonit valgusaastat. Seal on kolm kavaaktikat, see on Andromeda  ja veel kaks. Autota see. Kerasparv. Kui palju Eestis üldse on veel võimalik selliseid sarnaseid  vaatlusi teha peale selle koha siin? Mulle tundub, et see on parim koht, loomulikult Eestis on  olemas Tartu Observatooriumi, mis on kõige suurem teaduslik  asutus või, ja Tartu Observatooriumis. Nad näitavad ka päevakivi inimestele, aga neil on kõigest  suurem teleskoop, aga nad isegi ei saa näidata läbi suure teleskoobi,  kuna professionaalsed instrumendid ei ole mõeldud selleks,  et nende abil inimene või et neid inimene kasutaks selleks et. Kivi vaadata oma silmaga on olemas meil Nõmme Tallinna tähetorn,  mis kulub TTÜ, aga seal on vana teleskoopi  ja sinna ei ole nii lihtne saada saada kui siia,  nii et see on üks parimatest, kui mitte parim koht Eestis,  kuhu lihtsalt saab tulla ja näha. Mida sa veel tahaksid siin observatooriumis näha? Ah, et sa otsid uusi taevakehi siis täpselt  ja kui, kui raske või lihtne see on. Noh, suhteliselt raske asi on selles, et Eestis ei ole  nii palju selgelt ööd Aa, et lihtsalt meil on palju pilvi ja, ja,  ja koledat koledat ilma, eks ju. Just ja ja no ma töö kasutada iga võimalus Et vaadata maakeral kaugemale, ei pea minema alati observatooriumisse,  võib lihtsalt tulla õue, võtta kaasa oma teleskoop  ja vaadatagi kõrgustesse. Mina tulin täna vaatama kuud koos füüsikaõpetajast  taevapiltniku Martin Vällikuga. Praegu on käes täiskuu aeg ja kohe-kohe kuu tõuseb. Martin, kuidas tänane ilm taeva vaatas? Vaata, kas sobib, tänane ilm on taevavaatluseks suurepärane,  üle tüki aja üks niisugune selge karge ilm  ja see, et me oleme kuskil siin põldude vahel  ja natuke asustusest eemal. See on ka tegelikult positiivne, esiteks me saame lahti  sellest tüütust, valgusreostusest, mis natuke siukest taeva  õiget värvi. Ja teiseks on meil siin põllu ääres piisavalt pikk niisugune vaatesuund,  et ei ole ühtegi sellist tehisobjekti segamas  ja see metsaviir, mis teeb selle maastiku koos kuuga nagu huvitavaks,  et see on ka piisavalt kaugel, et saab loodetavasti hea pildi. Kuu on see objekt, mida me siin tegelikult ootame,  me oleme täpselt rihtinud oma aega sellele. Kuule just, loodame parimat, et näeme just sedasama kuud,  mis tõuseb, nüüd ta nüüd on täis kuust natuke üle läinud,  aga ikkagi piisavalt ümar ja suur ja hele. No tavaline inimene, inimese ilmselt palju vahet ei tee,  aga kuuhuvilised näete, kuu nüüd tõuseb,  juba, ongi näha. Jaa. Seda tuleb hakata nüüd pildistama kuidagi hästi suur on ta,  kas see on jälle selline optiline illusioon  või mis on illusioon, et ta suur on? Ja see tuleneb siis sellest, et, et meie Meie ajul on seda  kuud millegagi võrrelda millegi maapealse objektiga,  võrrelda, eks ju, et kui meil on horisont  ka pildis, siis ta tundub see millegipärast suurem. Aga kui ta on üleval taevas, eks ju, me noh,  seda konteksti nagu ei näe. Et siis mingi pärast mingi mingil põhjusel meie aju arvab,  et ta on nagu väiksem, tegelikult on ikka kogu aeg sama suur ja,  ja, ja tegelikult on ta isegi väiksem vertikaalis,  sest atmosfäär surub ta kokku lamedamaks õudselt põnev. Et ma ei olegi sellise pilguga kuud varem vaadanud,  et praegu tundub nagu mingisugune täiesti uus asi,  et inimesed taga tavaliselt ei jälgi seda kuud niimoodi,  nagu, nagu sina jälgides. Ja see kuu tõusu hetk on ju lühikene aeg. Te näete, kui kiiresti see asi seal toimub,  eks. Selles mõttes ei ole ainult täiskupõnev,  vaid on just need sirbid ka noorkuu vana. Ja just üks selline harrastus või hobi või selline hasart  võib isegi olla, et kui noore noorkuu saab pildile  või siis, kui vana vana kuu, kui peenikene sirp veel  nii-öelda pildile jääb. Aga miks peaks inimesed rohkem vaada vaatama seda taevast  ja seda kuud ja ja rohkem tähele panema,  mis, mis meie ümbritsevas? Ruumis Ma ei tea, kas just peaks, aga minu jaoks on see  teatud sellise kontakti loomine või kontakti hoidmine  selle maailmakõiksusega, sest võib ju ka  nii mõelda, et meie, inimesed oleme siin olemas tänu sellele,  et need tähed või osad tähed on kunagi laiali plahvatanud ja,  ja, ja nende aine on jõudnud siis siia kokku planeediks maa,  mille peale on siis sündinud elu ja, ja inimesed,  nende hulgas. Et selline noh, nagu sügav side meil selle kosmose ja,  ja enda olemuse vahel on siiski olemas. Mitte et see nüüd mu igapäevast elu eks mõjutas,  aga teadmine sellest, et me oleme nagu osa kõigest sellest  suurest ja vägevast on, on päris tore ja kuna see kuu on  ikka nii lähedal, siis kuud on eriti tore  ja sest kuu on, ta on peaaegu nagu käega katsutav,  ta on meie naaber, ta meie lähim kosmiline naaber ja,  ja noh Tere tulemast ja püüame veel mõned head pildid  siis kuust.
