Aerofoto on lennukilt tehtud pilt maapinnast foto tehakse ligi kahe ja poole kilomeetri kõrguselt, selgitab maa-ameti foto grammeetria osakonna nõunik Peep Cruzberg. Mis siis koosneb väga paljudest üksikutest kaadritest, nii nagu tavaline fotoaparaat, keep ka ja need pildid pannakse omavahel kokku selle kokkupanemise, et see olekul väga täpne, sellepärast pannaksegi maapinnale kontrollpunktid. Kontrollpunktid mõõdetakse väga täpselt GPSiga koordinaadid ära. Erinevatest kaadritest kokku pandud fotomaapinnast saab valmis aga ligi pool aastat hiljem jätkab Cruzberg. Need kaamerad ja ka laser, mis meil lennuki peale on, kõik on siis digitaalne. Andmete töötlus võtab väga palju aega, meil on suur masinapark, 24, seitse undab piltlikult öeldes. Maa-amet kaardistab kahes osas kevadel maapinda ja suvel metsanduse olukorda taas Cruzberg. Kaardistamisel on oluline näha eelkõige maapinda ja kevadel siis lennatakse siis, kui lumi on sulanud ja enne, kui puud on siis lehte läinud, läheks läbi puude võradega maapinnale, mis seal on, suvised lennud on just siis, kui puud on lehes, sellest siis on näha, millised puud kuskil on, spetsialistid teevad siis selle metsavärvistruktuurjäägi kindlaks, on seal siis näiteks okasmetslehtpuu segamets nende piltide pealt siis spetsialistid näevad ka näiteks, kas puud on haiged. Cruzberg ütles, et aeropildistamine on kõige odavam ja kiirem viis suure maala pildistamiseks. On vaja juba tervet suuremat linna, näiteks Tallinn Tartu või siis tervet riiki, siis ainukene mõeldav viis ikkagi õhust seda pilti teha. Peep Cruzbergi sõnul paigaldab maa-amet maastikupunktid tee äärtesse või kraavide kallastele, et nad ei segaks inimesi ja loomi.
