See on vanaadium, see tuleb Hiinast. Suur osa maailma vanaadiumist tuleb täna Hiinast. Seda metalli võime leida sillakonstruktsioonides,  kosmosesüstikutes, aga ka taastuvenergeetikas. Meie täna uurime, kas seda metalli oleks võimalik kätte  saada ka Eesti maapõuest. Tähelepanu tegemist on teadusega. Mendelejevi tabelis 23. kohal paiknev vanaadium ei ole  televaatajale küll sama tuttav kui kuld kuid see ei takista  Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur Ruth Hintsi seda otsimast. Aga kust. Eestis leidub vanaadiumi kraptoliitkilidi et see kompleks  katab tegelikult kogu Põhja-Eestit, tema paksus on  nii kuskil paar meetit. Tegemist on siis kunagiste orgaanikarikaste meremudadega,  mis tänaseks on kivistunud ja mida varem tunti  ka diktüoneema kilda nime all. Fanaadiumit on argeliidis umbes ühe kilogrammi jagu tonni. Ali kohta ja kui me mõtleme, kui palju siis liite Eestis on,  siis, siis arvatakse, et seda on üle 60 miljardi tonni  ehk väga-väga palju. Seepärast ongi ellu kutsutud projekt, mis piltlikult öeldes  aitab Eestis leiduva vanadiumi täpselt ära kaardistada  ning pakub välja lahendusi vanaadiumi eraldamiseks. Banaaniubi kättesaamise nii-öelda tehnoloogiaotsingud  tegelikult ongi väga palju seotud selle teadmisega,  et me esiteks määrame ära, millistes kompleksides see on  ja olenevalt nüüd sellest, et millised on need leidumise  nii-öelda tüübid siis me saame valida ka sobivama  nii öelda tegelikult väärindamismeetodi. Kindlasti ei otsi meie teadlased võimalust,  kuidas kibekiirelt vanaadium maa seest kätte saada. Nende teadustööl on märksa pikem ja läbimõeldum eesmärk. Loomulikult ei tähenda meie uuring seda,  et me hakkasime kohe vanaadiumi kaevandama,  et me kohe nii-öelda kopa maasse lööksime,  sellepärast et, et tegelikult ühe nii-öelda kompleksi uuring  võtab aega aastakümneid ja, ja kõige suurem tõenäosus,  et me hakkame kunagi kapitaliitaliiti väärindama,  seisneb ikkagi selles, et, et me teeme seda koos fosforiidi  tegelikult kaevandamisega. Kui me mõtleme sellele, et me kunagi võiksime fosforiiti  kaevandada siis tegelikult peame me tema katendist ära eemaldama. Kilidi. Ja see tähendab, et me saame ühe jäätme. Et vaadates tulevikku, me loomulikult ei taha luua uusi kaevandusi,  mis tekitasid suuri aherainemägesid. Me tahaksime seda materjali kõik ära kasutada  ja väärindada. Kui ühel kenal päeval ütleme näiteks aastal 2053 on meil  vanaadium keskkonnasõbralikult maa seest välja võetud  ja ära väärindatud, mida me temaga ette võtta saame? Tegelikult üks koht, mis vanaadiumi vajab  ja selline uus tehnoloogia on vanaadium,  redoks, akud, et mis on tegelikult taastuvenergeetikas  selline üks võimalik lahendus, siis kuidas me tuule  ja päikeseenergiat salvestada saame?
