Teadust kõigile üks kilomeeter on 1000 meetrit mõõtühikute eesliited nagu kilo ja mega milli ja mikroon meile kõigile teada, saame neist aru ja oskame enam-vähem ka kasutada. Nüüd aga on aeg edasi läinud ja tekkinud vajadus uute eesliidete järele, sest maailm areneb ja asi on lõpuks ka ära otsustatud. Metroloogia Aigar Vaigu oli otsustamise juures, jagab asjakohast taustainfot nüüd meiegagi. Seda enam, et ka nähtus nimega liigsekund on kasutuselt kadumas ja muuta on kavas sekundi määratlust ennastki. Aga see pole veel kõik, sest saates kuuleme ka teenelise osooniuurija, emeriitprofessor Rein Munteri meenutusi kaugetest aegadest aegadest, mil eesti osooni uuringud alles käima olid läinud. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Kas kujutate ette, kui suur on üks Ronna gramm või kui väike on üks Gregdomeeter? Kui ei kujuta, siis on õige aeg ennast kurssi viia. Sest et just eelmisel nädalal täpsemalt reedel otsustas Pariisi lähedal kokku kogunenud vihtide ja mõõtude peakonverents niisugune organisatsioon võtta kasutusele neli täiesti uut S-i mõõtühikute süsteemi eesliidet mis väljendavad siis hästi suuri või ka hästi väikesi ühikuid. Konverentsil oli Eesti täiesti esindatud. Eesti delegatsiooni juhtis Aigar Vaigu Eesti metroloogia keskasutuse direktor, kes täna kasin laboristuudios on. Ja võib-olla tuleb mõnedele üllatuseks, et sellise pisiasja otsustamiseks tuli kokku kutsuda terve suur rahvusvaheline konverents ja kuulu järgi vältas lausa neli päeva. Ja just täpselt eelmisel nädalal, teisipäevast reedeni toimus siis vihtide ja mõõtude peakonverents ja seal lisaks sellele ees liidetele otsustati veel mitu olulist asja. Näiteks otsustati ära, et see liip sekund või siis nii-öelda lisasekund, mida on kasutatud aja korrigeerimiseks, et see visatakse ajaloo prügikasti. Ja otsustati ka, et järgmisel korral otsustatakse siis, et mida teha sekundi definitsiooniga, et nüüd alustati siis selliseid tehnilisi ettevalmistusi, et ka sekundi definitsioon ära muuta. Tuleb välja, et tegemist sellel organisatsioonil on päris palju. Ja see on rahvusvaheline organisatsioon, millel on üle maailma, kui ma nüüd ei eksi, 64 liikmesriiki, pluss veel kas oli 35 või 36 sellist assotsieerunud vaatlejaliiget ja kui mõelda, et noh, maailmas on mingi 190 riiki ja neid vaevalt kokku 100 neid liikmeid siis tegelikult 98 protsenti kogu maailma sellest SKP-st kuulub nendele riikidele, kes siis selle meetri konventsiooni liikmed on. Ja Eesti on siis eelmisest aastast alates liige. Ja just täpselt Eesti on nüüd üks kõige värskemaid liikmeid selles meetri konventsioonis ja kuna me oleme täisliige, siis me saime ka sellel aastal esimest korda peakonverentsil osaleda hääleõigusliku liikmena. Ja kuidas siis Eesti delegatsioon hääletas, kas meile need eesliited meeldisid, mis vastu võeti? Need eesliited sobisid meile suurepäraselt, hääletasime nende poolt ja tegelikult hääletasime rõõmsasti selle poolt, et see lisasekund ära jätta ja ka, et hakata tegema ettevalmistusi selleks, et sekundi definitsioon ümber vaadata. Ja need eesliited, need on nii põnevad, et täiesti uudsed ja ja kõlavad kuidagi harjumatult, aga ka need jota ja ato ja need suhteliselt harjumatult veel siit tänapäevani. Ja me neid tõepoolest ei kasuta, küll aga on siis selles kogukonnas üle maailma on märgatud, et kuna tehnika pidevalt areneb, meie arusaam maailmast areneb, siis on vaja kasutusele võtta uued eesliited, sest muidu tekivad nad täiesti ise. Sest need, näiteks need andmehulgad, mida siis maailm on võimeline võimeline iga aasta genereerima, need on juba nii suured, et sinna on vaja uusi eesliiteid ja võib juhtuda, et inimesed, kes selles valdkonnas tegutsevad, näiteks hakkavad neid tohutuid baidi hulk Ki nimetama kuidagi teistmoodi. Aga kuna meeter mõõdustik ikkagi on selline standarditele põhinev organisatsioon, siis oli vaja otsustada, kuidas me selle asjaga edasi lähme. Ja kuna ainsad vabad tähed tähestikus olid r ja q, siis mõeldi nende tähtede peale, siis need vastavad ees liitme eesliited ja suuri arve siis 10 astmel 27 ja 10 astmel 30 vastavalt tähistatakse siis suure R-i suure kuuga Ronna ja Quetta. Ja siis väga väikseid arve 10 astmel 20 miinus 27 10 astmes miinus 30 siis vastavalt väikese errie väikese kuuga. Ja nüüd on justkui tähestik täis edasi, mis saab. Ma ei ole praegu head mõtet. Millal järgmine konverents tuleb, selleks ajaks peab võib-olla välja mõtlema juba see on nüüd, nelja aasta pärast, on järgmine konverents ja kui Meie arusaam maailmast on nii palju edasi liikunud, et me vajame uusi eesliiteid ehk siis tuleb hakata nendega mõtlema. Aga noh, näiteks samase 10 astmel 30 mustad augud on need suured mustad augud, mille, millest viimati pilt tehti. Et noh, see on nüüd veidikene rohkem kui 10 astmel 30 grammi ehk see kuidas mullikesi keel ei paindu seda uut eesliidet ütlema. See Quetta Quetta gramm. Ja on üks Greta gramm, on siis üks suur must auk. Ja, ja teisel pool seal ütleme, et ühe neutriino mass on seal, võiks öelda, et veidi vähem kui üks rontogramm, ehk siis kusagil võib-olla seal 10 astmel miinus 28 näiteks 0,1 kroon too grammi. Et noh, igapäevaselt poodi läheme, siis ei tasu rontogrammides endale kartult osta või Iron agrammides õunu, et lähevad need, kes neid sinna kaalule asetama peavad, lähevad pigem peast Alliks, enne kui aru saavad, mis nad tegema peavad. No need esitähed olid siis nii-öelda ette antud, need olid sundkäik. Ja et vastavad siis vastav konsultatiivkomitee ehk siis meetri konventsioonile on sellised allorganisatsioonid, mis siis nõustavad ja valmistavad ette neid otsuseid ja tegelevad kogu see meetri konventsiooni nagu tehniline pool oleks ilusti korras, et siis küll tegeletakse seal massi pikkuse ioniseeriva kiirgusega ja üks kuse konsulteeriv komitee tegeleb siis ühikutega ja nemad need eesliite asjad ära lahendasid ja võiks öelda, et ka nende jaoks oli mingil määral see maailm üsna piiratud, sest nagu ma ütlesin, r ja q olid ainsad eesliited või need ainsad tähed tähestikus, mis veel vabad olid midagi. Teised on ka mitmesuguste nii eesliidete kui ka mõnede ühikute all nii-öelda juba. Jõustub näiteks mõtleme, et noh suurem mega väike milli c senti h, hekto ka kilo noh, et kõik kõik nad on ühte ja teistpidi kinni. Kust need sõnaosad tulid, mis pärast esitäht järgnevad? Selle kohta. Ma täpselt ei mäleta, kust need tulid, aga üks huvitav fakt, mille ma selgeks sain, oli see, et need eesliited, mis tähendavad suuri arve, lõpevad aga, ja need, mis tähendavad väikseid arve, lõpetavad hooga. Et selline liigutus seal ära tehti. Tegelikult kuskilt ma lugesin, et interneti andmemaht või uute andmete maht internetis ühe aastaga tänapäeval on üks jota bait, nii et selle jaoks on eesliide juba olemas. Aga nüüd just 1000 jota baiti ongi üks ranna vaid siis täpselt nii. On meil ja me suudame andmeid genereerida väga kiiresti, nii et sinna ühte rannabaiti jõuame üsna pea kohale. Ja seekord oligi siis nii-öelda selleks. Ajendiks läks ajendavaks jõuks arvutiteadusandmemaailm. Ja just täpselt, et see noh, mustadest aukudest küll astronoomid saavad oma ühikutega ilusti hakkama ja küll nad midagi välja mõtleksid. Aga tõepoolest see andmemaailm puudutab meid igapäevaelusalt võib-olla palju rohkem. Ja siis selleks, et vältida seda, et hakkaksid levima mingid noh, süsteemivälised ühikud on räägitud ka vist hella baitidest mingitest sellistest asjadest. Et siis oligi vaja see otsus ära teha, et hoida süsteemi toimimas, sest hiljem neid asju ümber teha on päris palju raskem. Et see, et nüüd võeti kasutusele ka kaks sellist väikest suurust näitavat eesliidet, need on siis run too ja, ja Grecto just täpselt Rantoyagrecta, need olid siis ilmselt lihtsalt selleks, et tasakaalustada seda, seda suurt, sest andmemahtude jaoks need väikesed ühikud on ikkagi liiga väikesed. Ja need sinna ei sobi. Et tõesti, see hoiab seda süsteemi sümmeetrilisena ja noh, kui mõelda, siis võib-olla tõesti see nagu enne sai mainitud neutriino mass võiks sinna rontogram nii kanti sattuda. Oled siin mitu korda vihjanud juba sellele põnevale otsusele, et üks nähtus nimega lisasekund otsustati tühistada. Võib-olla see võiks isegi liigsekund öelda eesti keeles? Jah, kui liigaasta öeldakse. Ja liigaasta liigsekund kõlab võib-olla tõesti paremini, milles teema? Aastal 1965 vist kui ma õigesti mäletan, et see on nii kauge aeg juba, et mingi hetk, sekund fikseeriti ära ja defineeriti ümber, kui varem oli see defineeritud siis keskmise päeva järgi. Ja siis läksid mõõtmise oskused täpsemaks, siis mingi hetk vaadata maa ikkagi natukene on, on natuke nagu ebatäpne kasutati siis taevakehade liikumist, defineeritakse sekund nende abil uuesti ümber ja siis 1960.-te lõpus defineeriti sekund siis tseesium aatomi järgi, et seal tseesium jaotumis. Energia üleminekute järgi defineeritakse sekund tõepoolest ära, et kui kaua üks energia üleminek aega võtab? Ei, selle energia on otseselt seotud sagedusega selle sageduse järgi see ära defineeriti. Ja, ja nüüd, kui sul on sagedus olemas, noh, tükk tükk, kõik need kella tiksumist kokku loed, siis sa saadki teada, palju siis aega on mingist hetkest möödunud. Aga mõne aja pärast siis avastati, et see aatomkell, mis tiksub täpsusega 10 astmes miinus 12 sekundit. Selle tiksumine ja Maa pöörlemine tiirlema ümber päikese, et need ei lähe kuidagi kokku ja tuleb siis hakata lisama neid lisasekundeid sinna, et hoida ikkagi neid asju omavahel niimoodi paigas. Seda on mõnikord isegi olnud uudistest lugeda, et kui on aastavahetus, et siis nüüd see aasta on üks sekund pikem kui tavaline aasta. Seal ongi see tehniline keerukused, otsustame aga, millal me selle lisasekundi lisama, et noh, meil on kell 12 või aastavahetus on ühel hetkel. Aga meie naabritel ida pool või lääne pool on siis tund aega juba erinevust, et mõni lisab selle lisa sekundis keskpäeval. Ja sealt tekib selliseid igasuguseid tehnilisi veidrusi, kasvõi näiteks arvutis, kui mõtleme, seal on see juuniks taim, ehk nagu UNIX ja UNIXi aeg kus siis loetakse sekundeid 1900 esimesest jaanuarist ja mitu sekundit on olnud, et kuidas me sinna neid lisasekundid lisame ja mida need seal tähendavad. Nii et see tekitab üsna palju sellist tehnilist keerukust. Ja neid lisasekundid ei ole mitte lisatud üks, vaid need on ikkagi lisatud. Kui ma nüüd ei eksi, siis kas isegi 40 tükki või midagi, ühesõnaga liiga liiga palju. Ja nüüd siis jõutigi sellele kokkuleppele, et jäetakse kogu see pull ära. Selle muudatuse vastu oli ainult üks riik. Selleks riigiks oli Venemaa. Ja nende põhjendus, miks nad selle vastu on, on see, et see on ju tehniliselt nii keerukas, see üleminek, neile tuleks anda ikka oluliselt rohkem aega. Ja noh, nüüd võiks ju küsida, et kuulge, et tegelege oma tehnika arendamisega, mitte sõdimisega et siis jõuaksite muu maailmaga sammu pidada. Et ei jääks sekundi võrra maha. Aga see üleminek ei toimu mitte kohe, vaid otsustati, et see üleminek toimub hiljemalt aastaks 2035. Ehk siis vahepeal võib mõni lisasekund veel tekkida, aga püütakse seda ühte või teistmoodi vältida, sest isegi mitte lisasekund tuleks juurde lisada vaid reaalselt praegu on olukord, kus tuleks sekundopis maha võtta et see maakera liikumine ümber päikese on nii, nii ebatäpne, kord, nii kord naa, jah, ja, ja sealse põhimure ongi, et seda ei ole võimalik väga hästi ennustada. Et metroloogias on kõik need asjad toredat, kus me suudame asju väga täpselt ette ennustada, aga seda lisasekundi lisamist ei ole suutnud seni mõistlikult ennustada ja ongi mõistlikum see üldse ära jätta. Aga igapäevaselt me seda ei tunne, see nii-öelda sekund siia või teisele poole. Aga miks see oluline on, kasvõi me mõtleme täna oma energiasüsteemi peale, räägitakse siin sellest tee sünkroniseerimisest Teie sünkroniseerimine ennast Venemaa võrgust lahti ja sünkroniseerimine Euroopa võrguga ja kuna see elektrivõrk on läinud järjest keerulisemaks, veel keerulisemaks läheb, et meil ei ole mitte ainult üks Teootjana, vaid et meil on kümneid sadu või isegi tuhandeid tootjaid ja selleks on vaja sul hoida seda võrku väga hästi sünkroniseerituna ja see tähendab väga täpseid ja pidevaid mõõtmisi ja omavahel suhtlust. Ei kujuta ette nüüd, kui selles süsteemis aetakse see oot kas lisasekundi juures või ei olnud, aetakse sassi ja see tähendab reaalselt seda, et kas meil on elekter olemas või on elekter kadunud, sest noh, elektrisüsteem peab alati olema selline, et nõudlus ehk siis tarbimine ja pakkumine ehk tootmine peavad olema igal ajahetkel tasakaalus ja kui sekundiga siin mööda panna, siis kukub see asi koost lahti ja peame hakkama nii-öelda uuesti tulesid põlema hakkama panema. Ja huvitava ajaloolise faktina võib öelda seda, et seda lisasekundi ärajätmist on soovitud teha, aga umbes 10 aastat tagasi, aga siis kukkus see ettepanek läbi, sest rahvusliku uhkuse tõttu kuna see nullmeridiaan jookseb läbikriin vici, see on ühendkuningriikides siis ühe kuningriikide seaduses oli see täpne aeg sisse kirjutatud, et no mille järgi seda aega vaadatakse, on astronoomiline aeg rinnutsi järgi siis sealsetele poliitikutele ei sobinud see, et sellest loobutakse ja tuleks see seadus ümber teha. Aga nüüd oli Ühendkuningriik kindlalt selle poolt, et see lisasekund tuleb ära jätta ja kuna see tähtaeg ka tulevikku nii kaugele lükati, siis ei ole vahet, et need poliitikud, kes täna kiitsid selle heaks tollel hetkel enam ei ole võimul, kui see muutus reaalselt toimima, saab sellest ajaline nihe ja see võib seal olla, et sellist selles valdkonnas, kuna tegu on väga tradid, mitte traditsiooniline, aga väga oluline valdkond, kogu see meeter mõõdustik, siis need muutused, mida seal tehakse, peavad olema läbimõeldud ja selleks, et nendega kohaneda, tuleb anda erinevatele osapooltele aega, näiteks meie Eestis väikese riigina. Me suudame reageerida muutustele väga kiiresti. Aga suured riigid peavad arvestama sellega, et muutused seal võtavad väga-väga kaua aega. Aga mispärast üldse see lisasekund siis sisse viidi, omal ajal, kui see, kui see nii palju segadust toob sest ma enne mõtlesin, et ta kogu aeg nagu ühes suunas liigub, et siis läheb pikapeale see kellaaeg paigast ära. Nail. Ja eks ta sellepärast sisse toodigi, et hoida siis seda maailmaaega paigas astronoomilise ajaga, ehk siis alati näiteks sealsamas kriinvitšis oleks päike alati keskpäeval täpselt selle nullmeridiaani kohal. Astronoomiline aeg ja see aatomkelladega mõõdet aegne, et siis ei ühtinud ja selle tõttu lisasekund sisse viidi. Aga nüüd üks otsus ja minu meelest isegi veel kõige olulisem otsus, mis sai tehtud, on see, et sekundit sekund defineeritakse ka ümber. Et kui eelmisel peakonverentsil defineeriti sõnastati ümber kilogramm, siis sellel korral nüüd otsustati, et hakatakse tegema tehnilisi ettevalmistusi, et järgmine kord siis saaks otsustada, et see sekund ümber defineeritakse ja seda kõike sellepärast, et et tehnika areng, teadussaavutused on vahepeal edasi läinud. Ja kui varem oli seesami aatom, see, mille energiatasemete üleminekut suudeti täpselt mõõta siis vahepeal on optilised kellad väga jõudsalt arenenud, on jõutud täpsuseni täna 10 astmes miinus 18 sekundit. Ehk siis nüüd oleks vaja sekund ümber defineerida, et pidada sammu tehnoloogia arenguga. No arvata võib, et see uus lahendus tuleb ka aatomite maailmast. Või kuidas ja täpselt loomulikult, et aatomid on need, mida seal kasutatakse, aga miks see nelja aastane nii-öelda tehnilise lahenduse otsimise aeg antakse, on see, et kas me hakkame kasutama mingisugust ühte konkreetset aatomit näiteks alumiiniumit või või midagi muud, mida siin kõike välja pakuti või tehakse selline nii-öelda ansambel, mõõdetakse kõigi aatomite puhul see aeg ära või sealt tuleneb ühesõnaga sagedus mõõdetakse ära ja sealt arvestatav sekund. Ja siis võetakse ansambli peale kokku keskmistataks ja öeldakse, et nüüd vot see on see, et see nüüd oleneb sellest, mis on tehniliselt lihtsam, mis on mõttekam ja mis annab tegelikult kauem ja paremini kestva tulemuse. Sest et noh, kogu see põhjus, miks seda tehakse, on see, et saaks igasugustest sellistest inimese poolt loodud artefaktidest siis asjadest lahti, et noh, kunagi oli kilogramm üks viht Pariisis kolme klaaskupli all kolme luku taga. Noh, täna on see defineeritud üle Plancki konstandi pikkus üks meeter on defineeritud üle valguse kiiruse kõik ühikud peavad olema siis inimesest sõltumata, et see on, annab sellele süsteemile palju palju suurem universaalsuse ja annab selle võimaluse, et sa ei pea käima oma seda siis ühikut kontrollimas ühes kindlas kohas vaid kui sul on piisavalt aega, raha, vahendeid ja oskusi, võid sa endale ise selle ühiku taasluua. Mispärast siis Tseesiumi aatom enam ei sobi, kas ta on kuidagi ebatäpne või ebastabiilne? Selles mõttes, et sobib, aga me suudame see meetod, millega selle seesami jaotumist, seda siis energia, seda sagedust siis määratakse. Et see meetod on lihtsalt ajale jalgu jäänud. Me suudame nüüd teha oluliselt täpsemat tööd, et see kogu see, see lahendus on, et aatomid endiselt on väga head ja toredad, aga me suudame asju nüüd paremini täpsemini teha. Ja samuti kui aatomite maailm ma olen aru saanud, et seal käivad asjad väga täpselt. Et mis pärast kaalutakse siis terve erinevate aatomite ansambli kaasamist. See, miks on plaanis kaasata sellesse sekundi definitsiooni, siis terve ansambel aatomeid? Eks siin taga on ikka Meie tehnilised oskused, see, kuidas me selle sageduse mõõtmisega paremini hakkama saame. Ja et anda siis erinevaid nii-öelda seda täpsust suurendada. Ja, ja mitte lasta sellel süsteemil sõltuda ainult ühest konkreetsest tehnoloogiast, siis siis uuritakse võimalusi, et võib-olla kasutada mitut või isegi mitutkümmend erinevat aatomeid selle jaoks, et, et see sagedus leida ja selle sageduse pealt siis määrata ärase sekundit. No Eesti on nüüd mõõtude ja vihtide täpsemalt pihtide ja mõõtude. Nii nagu nimetus viitab sellele Pariisis kunagi hoitud kaalu vihile. Selle peakonverentsi liige olnud suhteliselt lühikest aega, kuidas me oleme seal kohanenud, kuidas meid on vastu võetud, kuidas nii-öelda see tunne on? Tunne on suurepärane, meid on väga hästi. Sellesse organisatsiooni vastu võetud ja selle organisatsiooni puhul on, kuigi seal tehakse ka omajagu poliitikat ka meie Eesti poolt avaldasime oma toetust Ukrainale ja mõistsime tugevalt hukka selle sõja, mida Venemaa on alustanud Ukraina vastu. Et aga teiselt poolt on tegu ikkagi väga teadvusele ja inimkonna hüvanguks suunatud organisatsiooniga, et me tõesti mõtleme seal organisatsioonis selleks selles suunas, et kuidas teha seda elu inimkonna jaoks paremaks ja oskus asju täpselt mõõta ja teha seda igal pool ühtemoodi on üks nagu peamiseid panuseid selles suunas. Vaat niisugused lood on siis metroloogia maailmas praegu käimas. Meil on uued eesliited essi süsteemis, meil on lisasekund või liigsekund repertuaarist kadumas. Ja võib-olla täiesti uus sekund tulemas. Pariisi lähedal asjakohasel konverentsil käis Aigar Vaigu Eesti metroloogia keskkasutusest ja tänane Laborii saatekülaline. Mõned kuud tagasi, kui õues oli kuum suvi käis labori saates rääkimas osooni uurimisest ja uurimise tulemuste rakendamisest. Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Rein Munter. Jutuajamisest jäi helisalve lõiguke, milles saatekülaline meenutas oma teadlasetee algusaegu. Kui Eestis olles hakati uurima, kuidas võiks osooni seda kolmematamise molekuli ka hapnikuvormi Oogolm kasutada Tallinna joogivee puhastamisel. Et meenutused olid omajagu värvikat, aga samas ka õpetlikud, kuulame neid nüüd tänases saates, räägib Rein Munter. Kui ajalukku tagasi minna, siis osooniuuringud algasid tollases TPI keemiatööstuse protsesside aparaatide kateedris, mida siis hiljem nimetati lihtsalt keemiatehnika Instituudis. Algasid 1962. aastal ja minul ka täpselt sellel ajal, nimelt 1962 professor Enno Siirde kutsus mind aspirantuuri ja andis selle osooni uurimise teema. Ja ma olen talle väga tänulik, et, et ta seda tegi, sest enne seda ma töötasin Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi mineraalse tooraine rikastamise sektoris, analüütik, keemik, analüütikuna ja määrasin Polar graafilise meetodiga erinevaid haruldasi metalle. Meie diktüoneemakiltkivis no titaan, volfram, vanaadiumi, olübdeen ja nii edasi. Aga selle meetodi miinus oli selles, et kui määramisel elav tilkuv elavhõbe annab amalgaam nimetatud metallidega siis pärast tulis elavhõbe uuesti puhastada nendest metallidest tuuli, üledestileerida, see toimus väga viletsate tingimustes. Ja kuna üks meditsiiniline kontroll näitas mul juba üsna kõrget elavhõbeda sisaldust organismis siis kui parafraseerida Eduard Bornhöhe sõnu noores mehes ärkas vägev elutahe siis ma hakkasingi otsima teisi võimalusi töötamiseks ja kõik langes ideaalselt kokku. Samal ajal 62. aasta juunis huvitavas kohas Jaani kiriku taga tegi professor Siirde selle ettepaneku andis mulle kolm päeva mõtlemisaega. Ma nõustusin, aga ma mäletan, et ma ütlesin tol korral, et uurimistööga olen täitsa nõus, aga ma ei tea, kuidas ma hakkama saan õppetööga, aga hiljem selgus, et sain siiski hakkama põlemiga, aga ettepaneku sisu oli. Ettepaneku sisu oli algul uurimistööks alustada aspirantuuris katseid, et siis selle baasil valmi valmiks kandidaaditöö ja teemaks siis osoon ja teemaks oli osoon ja konkreetselt osooni rakendamine Tallinna veepuhastusjaamas selle eelkloori asemel, mis annab väga või andis väga palju Trii halomentaane ja professor Siirde moodustas. Ma mäletan, kuueliikmelise grupi seal eesotsas oli ta ise, siis oli dotsent Maia Raukas, kes tegeles osooni geneetiliste nende andmete arvutamisega. Siis oli minu hea kolleeg, hilja Loorits, kes oli siis insener. Mina olin siis aspirant, siis oli veel üks mehaanik, laborant, no umbes nii suur seltskond, nii me siis tööle hakkasime. Ja mina konkreetselt tegin 65 66 suvel Ülemiste veepuhastusjaamas, seal on vana veebosse hoone katusel väike putka pinnaga umbes 10 ruutmeetrit kutsuti tuvi puuriks. Sellest tegin siis Osoonimise järve Osoonimise pilootkatseid ehitati katseseade, mis andis 15 kuupmeetrit järve vett. Ühte kontaktaparaati, mis jäigi mu kandidaaditöö teemaks oli siis tänapäeval nimetatakse staatiline segul vesi voolab ülalt alla läbi erinevate sõel tüüpi või ka muidu takistusi, mis on selles kolonnis sees. Aukudega takistusi. Ja gaas suunatakse selle veejoa keskele ja nüüdne takistuste peal tekib intensiivne vaht, kahefaasiline süsteem ja me saime Salosooni kasutusastmeks 98 protsenti, mis on palju suurem kui näiteks tavalisel Parbotaažil. Kui õhumullid, Osoonitud õhumullid liiguvad läbi veekihi, seal on kuskil 80 protsenti. Lihtsamalt öeldes siis suunasite v Juka osooni sisse ja ja vesi läks puhtaks. Vesi vesile üks väga huvitavaks, kui meil ennese järvevesi oli natuke sogane, kollaka värvusega, no lõhna, ma ei mäleta, et ta nüüd ebameeldiv kindlasti polnud, aga ta oli niisugune loodusvee lõhn ja kuma nuusutasinosoonitud vett ja vaatasin teda katseklaasis. Esiteks Osoonitud vesi oli õrn, sinine, ilusa sinaka värvusega, värske lõhnaga, hea maitsega. Ja siis ma hakkasingi mõtlema, et mis üldse toimub veega, kuidas üks kemikaal üks keemiline aine suudab nii palju muuta vee omadusi ja sealt edasi ma hakkasin uurima veel teisi asju, mis on veega seotud. Elavhõbeda mürgituse ohust, nagu kuulsime Rein Monter, pääses, kui hakkas uurima osooni kuid nagu teada, ei ole Osoovungi päris ohutu ja mürgitu. Millist asjaolu illustreerib hästi ka järgmine hirmuäratav vahejuhtum. Professor Siirde helistas mulle praktiliselt iga päev, kui mina tegin seal katseid. Katsed toimusid selles väikeses ruumis. Ühes seinas oli sisse kontaktaparaat, kus tuli ülevalt sisse 15 kanti vett tunnis ja siis osoonigeneraatorist Osoonitud õhk, generaator andis 80 grammi osoonitunnis ja selle valmistas meile elektrotehnika dotsent Tapupere valmistas v tähendab, tema kujundas ja tegi joonised ja selle valmistas masinaehitustehas teras. Ja nüüdse generaator oli metallpuuris, et ei juhtuks õnnetust nii kuma puuri ukse lahti, tegin seal, kus olid need kõrgepinge, trafo otsest generaator töötab 10 kuni 15 kilovoldi juures sagedusega 400 800 hertsi, tänapäeval. Ja kohe lülitub vool välja ja professor sild oli mures, et järsku mina lähen ikkagi seda generaatorit kuidagimoodi käppima, ma ütlesin, et ei, ma ei saa seda puutuda, et ma ei saagi sinna ligi. Ja siis ta nagu rahunes maha, aga ühel päeval juhtus selline asi, ei oleks tohtinud muidugi sinna üksi tööle jääda ja tegelikult tavaliselt üks ei olnud, sest sealsamas ruumi nurgas oli üks suur polüakrüül Lamiidi tünn, see on v kuma galant ja seal käis alati tunnis mitu korda üks töömees tooma uut seda polüakrüül-amiid juurde ja siis ta lahustas seda seal tundide viisi ja segas, et inimene oli juures, tol korral ma tean, ei olnud kedagi. Ja juhtus niisugune asi, et ma tundsin osooni niisugust leket, tugevat lõhna, osoon on teatavasti tugev kesknärvisüsteemi mürk suurtest konsultatsioonidest. Ja nüüd tegin siis nii see toru, mis osooni andis, oli PVC polüvinüülkloriid. Umbes tolline toru läks mööda põrandat nii ja siis viis selle gaasi sinna segamisaparaati tsentrisse, kuhu tuli ka vesi. Ja see see toru ühes kohas lekkis, kus oli toru jätkatud ja tavaliselt me tegime niimoodi. Võtsime jootekolvi, kui oli seal ka mul kolleeg vahel abiks ja siis pigi sulatasime pigi, pigi ja tilgutasime, sulab higise lekkekohale. Aga kui ma tookord seda üksi tegin, ma unustasin ära, et osoon on õhust raskem. Ja tsoon oli kõik kogunenud põranda lähedale. Mina olin aga käpuli selle lekkekoha juures ja korra tunnen, hakkan nagu tõusma ja tunnen, et mul nagu hing jäi kõksti kinni ja silme ees hakkas ka nagu pilt kaduma. Aga see ruum oli väike, no ütleme, aken oli nii kaugel nagu praegu siit juures lauas selle aknani, et ma tõusin kuidagi tuikudes püsti ja vaarusin seal akna najale ja surusin seal akna lahti ja siis ma lamasin sealpool tundi, vaatasin, kuidas lennukid tõusevad ja maanduvad lennuväljal ja mõtlesin, et mul vedas paganama hästi. Nii et ma olin suures ohus ja ma ei mäleta, kas ma professor julgesin seda rääkida või võib-olla nüüd professorid pole enam elavate kirjas, aga no tema poeg Andres Siirde võib-olla kuuleb mu jutu, ma ütlen ausalt, ma ei mäleta, kas ma tema isale tunnistasin seda, sest professor kartis rohkem seda kõrgepinget, et ma saan järsku sealt suraka. Aga oleks saanud hoopis sellest armsast Osoonist. Niisiis ohutustehnika nõuete täitmise tähtsust ei saa kunagi üle hinnata. Selgub ka äsjakuuldud loost, mille jutustas oma teadlasetee algusaastatest osooniuurijast emeriitprofessor Rein Munter, kellega oli osooniuuringute rakenduslikust poolest juttu siinsamas laboris mõned kuud tagasi. Tänases saates oli juttu mõõtühikutest ja osooniuuringutest. Juttu ajasid Aigar Vaigu, Rein Monter ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
