Teadust kõigile vandenõuteooriad tunduvad seletavat paljugi, kuid nende kriitikavaba uskumine ei ole küllap ikka päris õige tee. Nüüd selgub rahvusvahelisest teadustööst, et vandenõuteooriate kõlapind ühel või teisel maal sõltub sealse majanduse käekäigust aga ka sellest, kuidas inimesed oma maa majandusolukorda tajuvad. Vandenõuteooriate psühholoogiat ja värske uuringu tulemusi tutvustab saates Tartu Ülikooli psühholoog Liisi aus mees ühest uudsest võttest kasvajate raviks. Mikrolaine Ablatsioonist räägib aga Tartu Ülikooli kliinikumi radioloogi Martin Reim. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Vandenõuteooriatest ei, oleme siin labori saates vist küll varem rääkinud, aga täna teeks nendest põhjalikumalt. Stuudios on Liisi aus mees, Tartu ülikooli psühholoogia instituudi isiksusepsühholoogia teadur, kes on osalenud suures rahvusvahelises uuringus just nimelt sel teemal, millistel maadel inimesed rohkem vandenõuteooriaid usuvad ja millistel vähem ja millest see võib siis tingitud olla. No võib arvata, et tegelikult psühholoogid tunnevad sellise põneva teema vastu nagu vandenõuteooria päris suurt huvi, umbes sama suurt, kui vandenõuteoreetikud ise. Vandenõusid on muidugi ja vandenõuteooriaid on ka juba vanast ajast teada, on siis ka psühholoogid sellega jõudnud juba põhjalikult ja aastakümneid tegeleda. Ja see on küll intrigeeriv teema ja neid vandenõusid tõesti on olnud juba võib-olla isegi aastatuhandeid erinevatel teemadel erinevatel põhjustel, aga miskipärast psühholoogid on selle selle teema põhjalikuma uurimise avastanud alles suhteliselt hiljuti. Kuskil kahe enne kahe tuhandendat aastat praktiliselt ei ole selliseid põhjalik uuringuid, kus psühholoogid on vaadanud, et mis põhjustel inimesed siis usuvad vandenõuteooriaid ja millised, millised inimesed pigem ei usu. Ja sellest peale on siis tasapisi hakanud kasvama see uurimisvaldkond ja kuskil alates 2019.-st aastast on siis plahvatuslikult suurenenud ka vandenõuteooriate uurimine. Mis on andnud selle tõuke, no eriti just aastaarv 2019 mõjub kuidagi suvaliselt. Jah, tundub, et ikkagi on olnud päästikuks suur suur pandeemia, mis, mis meie maailm on tabanud ja sellega seoses siis erinevad uskumused ja teooriat, mis on siis tahtmatult või tahtlikult Ringvale lastud. Me ei räägiks asjadest nii-öelda ilma näidet, et ta siis millised on mõned sellised levinumad vandenõuteooriad või ka psühholoogidele huvitavamad vandenõuteooriad, mis psühholoogi pilguga just võiks huvi pakkuda. Sellised vandenõuteooriad, mida võib-olla uuringutes kõige rohkem on puudutatud, on, on sellised tüüpilised näiteks printsess Diana surma puudutavad. Et see ei olnud mitte õnnetus, vaid ta mõrvati või mõrv oli tellitud siis loomulikult naine on ehk Ameerika kaksiktornide ründamine, et kas siis USA valitsus oli sellest teadlik või isegi kuidagi kuidagi suunas seda rünnakut, et need on sellised, et sellised põhilised ja muidugi nüüd seoses seoses koroonaviiruse levikuga ka, et kas, kas tegemist oli äkki siis ravimifirmade poolt orkestreeritud viiruse levikuga, et teenida endale kasumit, et need on võib-olla sellised levinumad? Aga võib-olla ongi asi selles, et vandenõuteooriad ise on hakanud ikkagi rohkem levima viimasel ajal viimastel aastakümnetel viimastel aastatel ja sellest ka see huvi tõus. Kindlasti ma arvan, et viimased viis või 10 aastat, et kui see sotsiaalmeedia, eriti Facebook, Twitter on, on kõikidele inimestele nii kättesaadav ja, ja siis vandenõud teoreetikutel võibki olla kümneid miljoneid jälgijaid, et ühe hetkega see jõuabki lihtsalt väga-väga paljude inimesteni ja, ja kes on nagu haavatavamad selle uskumise suhtes, et nemad siis haaravad nendest kergemini kinni. Kas te ise olete ka mõnda vandenõuteooriat hetkeks uskuma jäänud? Kindlasti olen tegelikult ma arvan, et see on pigem loomulik, et sellise puuduva informatsiooni kontekstis ikka vahel vahel kipub mõte rändama sinna. See asi on kahtlane, et meile ei räägita vist kogu tõde, et ma arvan, et see on loomulik, et peaaegu iga inimene vast mingil määral mingit teooriat ikka usub. Aga see ei tee meist, ma loodan veel vandenõuteoreetikuid, selles mõttes on tegemist loomuliku nähtusega ja see on loomulik nähtus. Selles mõttes küll, et selline skeptilisust sellise peavoolu suhtes natuke peavoolu meedia või valitsuse suhtes, et see, see käib asjaga kaasas, et me peamegi natukene, ma arvan, kahtlema, et teadlased ju ka on, on treenitud kahtlema kõiges. Võib-olla ongi siis mõnes mõttes hea, et et ühiskonnas on teatud hulk inimesi, kes suhteliselt kergesti jäävad uskuma selliseid teooriaid, et nad on võib-olla justkui kanaarilinnud kaevanduses, et, et kui tegelikult juhtubki midagi kahtlast? Süüa siis tähelepanuta? Jah, aga samas ma ei ole. Ma ei ole väga kindel, et selline ekstreemne uskumine jällegi on hea, et mida, mis eristab sellist tavalist inimest, panteoni, vandenõuteoreetik ost? Üks asi on kindlasti see, et wando vandenõuteoreetik kahtleb asjades, aga mitte enda teoorias, et tema, tema enda teooriast on lihtsalt nii veendunud, et teda on võimatu mingite muude muude argumentidega ümber veenda, et ta isegi ei kaalu seda, et, et võib-olla Anton ekslik selles suhtes, et, et pigem on vandenõuteooriatesse sellist suuremat uskumist peetud kahjulikuks, et et need on olnud põhjuseks, miks diskrimineerida erinevaid rass, ühiskonnagruppe ja näiteks ka on põhjustanud poliitilist vägivalda. Aga kui vaatame nüüd isiku tasandil, siis mis on need isikuomadused, mis teevad inimese altics, anda teooriate uskumisele, aga ka levitamisele, näiteks? Ja inimesed erinevad küll omavahel, selle on selged individuaalsed erinevused, näiteks sellises mõtlemisviisis või kognitiivses stiilis et need inimesed, kes kergemini usuvad erinevaid vandenõuteooriaid nendel on selline teatud intuitiivne või sihuke uskumuslik mõtteviis, aga samas inimesed, kes väiksema tõenäosusega usuvad neid vandenõuteooriaid, neil on pigem ratsionaalne või analüütiline mõtlemisviis, et kaalutakse erinevaid argumente põhjalikult. Aga samas on ka erinevaid erinevaid muid põhjuseid, mis, mis haakuvad ka isiksuseomadustega. Näiteks on leitud, et selline madal madal enesehinnang võib sellele kaasa aidata või see, kui tajutakse sellist vähest kontrolli oma keskkonna üle oma elu üle. See, kui nähakse mustreid juhuslikest sündmustest, et nähakse agentsust või kellelegi osalust või põhjuslikust seal, kus, kus tegelikult on, on sellised kokku juhtumised. Et erineva erinevaid põhjuseid on selle taga leitud küll jah, ka isiksuse tasandil, kui, kui sotsiaalselt. Aga see töö, millest me täna räägime ja millest on siis kirjutatud ajakirjas European Journal of seal Saikolotši see käsitles vandenõuteooriate nähtust lausa ühiskondlikul tasemel. Võrdles erinevaid maid, mis uuring see täpsemalt oli ja kuidas seal siis Eesti sees oli? Tegemist oli tegelikult laiema põhjalikuma üldise sotsiaalpsühholoogilise uuringuga, mida siis korraldasid austraallased Melbourne'i ülikoolist Queenslandi ülikoolist ja uurisid siis erinevaid sotsiaalpsühholoogilisi nähtusi, et vandenõud tegelikult olid sellest suhteliselt väike osa, aga tõesti, see, see artikkel keskendus siis spetsiifiliselt sellele, et kuidas erinevates riikides, kes need sellised keskmised vandenõuteooriatesse uskumise tasemed on erinevad ja mis seda siis riigi tasandil võiks mis sellega võiks seotud olla ja mis siis on seotud, selles artiklis keskenduti sellele, et milline on riigi majanduslik olukord ja milline on inimeste poolt tajutud riigi majanduslik olukord, et vaadati nii seda objektiivset külge siis sisemajanduse koguprodukti näol ja siis seda, selles riigis elavate inimeste hinnangut oma riigi majandusele ka et nii praegu kui minevikus kui, kui ka tulevikus et kuidas inimesed hindavad, et kas võrreldes võrreldes praegusega, siis minevikus on olnud parem või kas tulevikus on parem, kui praegu. Kas õnnestus ka seos tuvastada? Ja tõesti õnnestus seos tuvastada siis nendel kahel tasandil, ehk siis nad leidsid need uurijad, kes siis olid seal põhiuurijat sellel artiklil, et mida kõrgem on riigi sisemajanduslik koguprodukt või mida kõrgem on siis riigiobjekt, Aktiivne majanduslik olukord või mida parem see on siis seda väiksem on siis seda madalam on keskmine hinnang, mil määral usutakse neid vandenõuteooriaid ja samas siis ka selline riigisisene tasand. See seos oli oluline ehk siis, et mida paremaks inimesed riigi sees hindasid riigi majanduslikku olukorda käesoleval hetkel. Et seda, seda vähema tõenäosusega nad uskusid, et mingisugused sündmused leiavad aset siis, mis on mingite pahatahtlike jõudude poolt korraldatud. Nii et majandusliku olukorra headus nii objektiivsed kui ka subjektiivsed vaates täpselt nii soodustab vandenõuteooriatesse skeptiliste suhtumist. Jah, jah, võib, võib nii öelda küll ja, ja selle selle artikli autorit pisut rõhutavadki seda et asi ei ole ainult selles, et need, kes usuvad vandenõuteooriatesse, et nemad ongi kuidagi kehvas olukorras ja, ja madala enesehinnanguga ja kuidagi imeliku iseloomuga, vaid tegelikult meid mõjutab ka see, et kust me tuleme riigina ja mingitel juhtudel tegelikult on isegi ratsionaalne see, et me kahtleme valitsuses või kahtleme nendes, otsustas, et kas meile räägitakse ikkagi päriselt täituda. Millistel juhtudel see võib-olla see võib olla näiteks näiteks sellistel juhtudel, kui no me teame selliseid riike, kus valitsus on tõepoolest andnud andnud põhjust oma oma sellises aususes ja heatahtliku selles kahelda kas või võtame siin meie oma minevikust, nõukogude nõukogude aja? Just see propaganda ja kogu see minevik Nõukogude ajast, et see kindlasti käib kaasas mingil määral, aga selle uuringu kontekstis ka näiteks need riigid, kus oli kõige kõrgem tase sellises konspiratiivset mõtlemises, kõige kõrgem keskmine tase oli siis Türgis, Kolumbias ja, ja mõnedes Aafrika riikides ja teistes ja Lõuna-Ameerika riikides ka, et võib mõelda, et, et võib-olla need inimesed seal, et neil neil ongi nagu alust kahelda nende nendele räägitavates versioonides. Aga siin vaadata just seost majandusliku seisuga, et võib-olla tuleb siis välja, et see seos ongi tegelikult hoopis poliitilisem, et et see majanduslik seis omakorda on seotud sellega, et sealseid valitsusi nii väga ei saa usaldada. Ja et tegelikult ei tulnudki seos inimeste enda, selle majandusliku olukorraga, sotsiaalmajandusliku olukorraga, vaid sellega, kuidas nad hindavad riigi olukorda ja see ongi seotud sellise usaldusega valitsusse ja kuidas ta korraldab majandust. Võib-olla räägiks korraks sellest, et kuidas üldsegi tegelikult seda konspiratiivset mõtlemist mõõdeti selles küsimustikus, et tegelikult seal ei uuritud ühtegi konkreetset teooriat, et seda on niimoodi suures suures rahvusvahelises uuringus, mis kaasab 36 riiki viielt erinevalt mandrilt on raske leida selliseid vandenõuteooriaid, millel on kultuuriliselt selline võrreldav tähtsus ja siis pigem uuriti sellist üldist üldist tendentsi, et mil määral inimesed nõustuvad sellega, et selline nii-öelda avalik või ametlik versioon asjadest ei ole päris päris see, mis on tõsi, et on mingisugused sellised sepitsused või, või plaanid mida, mida nende eest varjatakse, et pigem oli selline üldine küsimus, et kas sellised kõrgemad instantsid oma ametliku versiooni abil püüavad tõde varjata ja, ja siis ei küsitud ka nii, et kas jah või ei, oled nõus või mitte, vaid pigem see oli selline laiem skaala, et sa ennast paigutada kuhugi sinna keskele. Selge, nii et väga konkreetsetest teooriatest juttu ei olnudki. Täpselt nii ja autorite selles mõttes nägid seda ise ka osalt nagu piiranguna, aga, aga osalt just sellise uuringu kvaliteedimärgina, et, et ei ole uuritud mingit sellist konkreetset teooriatest, seda kultuuriliselt sama tähtsusega teooriat oli nagu neil keeruline leida, et seda saab uurida riigisiseselt küll ja individuaalseid erinevus individuaalseid erinevusi uurides, et, et millised on need teooriad, mida, mida kõige rohkem siis usutakse, milliseid kõige vähem. Et seda tegelikult seda teemat on uurinud üks, üks magistrant, eelmisel aastal just psühholoogia instituudis ka kelle nimi on Tuuli Lepland ja tema siis sai, sellise suurema valimisel oli üle 300 Eesti inimese erineva sotsiaalmajandusliku taustaga. Ja siis ta vaataski. Neid erinevaid teooriaid ka, millesse, millesse usutakse ja siis ta uuris lisaks vandenõuteooriatele ka selliseid erinevaid pseudoteaduslikke uskumusi. Selliseid esoteerilisemaid ja tema näiteks leidiski, et et need kaks asja tegelikult on omavahel tihedalt seotud. Et mida tõenäolisemalt inimene usub siis erinevaid vandenõuteooriaid, seda tõenäolisemalt ta usub näiteks ka seda, et inimesega on võimalik pärast surma veel suhelda või erinevad muud esoteerilised teemad. Kas on ka mingid sellised erilised eesti teemad mille poolest Eesti võiks eristuda teistest maadest? No Eestis üks kõige rohkem kirgi kütnud teooriaid ja me ei tea tegelikult, kui palju seal vandenõud on ja kui palju ei ole, on loomulikult Estonia hukk, et mis, mis on seotud väga paljude erinevate teooriatega. Aga, aga siin siin on tõesti seda raske öelda, sest sest me teamegi, et tegelikult osad asjad on salastatud ja midagi meie Eestis avastatakse ja see see ilmselt kütab, kütab nende nendesse teooriatesse tuld juurde. Aga kuidas siis eesti paistis teiste maade seas silma? Eesti jättis endast üldiselt päris hea mulje, et 36 riigi ulatuses või 36 riigi seas, siis me olime see vandenõuteooriates uskumises tagantpoolt seal vist viiendad või kuuendad, nii et, et seal kõige kõige vähem siis uskusid inimesed riikidest nagu Itaalia, Saksamaa, Belgia, Holland, ja siis seal varsti-varsti oligi Eesti. Aga natukene peab ikkagi meeles hoidma seda ka, et, et millised, et see, millised valimid igas riigis olid valitud, et see võib ka neid keskmisi loomulikult mõjutada. Ja üldse selle nende tulemuste üldistavust. Sest enamikes riikides oli kasutatud tudengite valimisi valimeid. Ehk siis sellised ülikooli pigem noored keskklassi inimesed. Et selles raames suht suhteliselt homogeenset grupid, et selles raames on võimalik üldistada, aga mitte siis siis see ei olnud nagu representatiivne valim riigiti, aga samas igas riigis, pigem olid need valimid selles mõttes sarnased, et tudengid ja noored. Et selles mõttes me saame neid omavahel võrrelda. Ahah, saame võrrelda, kuigi täispilti ühestki riigist me ei saanud. Jah, täispilt ei saanud tõesti nii, et, et kindlasti see, see valim, kes Eestist oli seal esindatud, see kindlasti ei esinda kogu kogu Eestit representatiivsete, et kui palju meil on sellist konspiratiivset mõtlemist? No kui nüüd siin hinnang näitab, nagu te alguses ka mainisite, et võib olla vandenõuteooriate levikul on on negatiivseid külgi selgelt rohkem kui positiivseid mida me saame siis ette võtta selleks, et, et vandenõuteooriad ei hakkaks meie ühiskonnaelu liiga palju segama, tugevdada majandust, tuleb siit välja. Siit tuleb tõesti tõesti välja see, et et, et mida rikkam on riik, mida rikkamaks saab riik, seda, seda, seda vähem siis need uskumused levivad, aga samas see siin ei ole vaadatud nagu longituutselt seda, et kas, kas rikkamaks muutumine vähendab Neid teooriaid ja nende teooriate levikut või mitte või, või on, see on nagu selline läbilõikeline seos? Jah, ilmselt see aitab kaasa, et, et mida vähem inimesi tunneb, et nad on kuidagi võõrandunud või marginaliseerunud. Ja kui neil läheb hästi, et siis siis on võib-olla vähem vähem põhjust otsida mingit sellist suuremat süüdlast või või sellist negatiivset põhjuslikust. Aga niisugused on lood siis praegu vandenõuteooriate alaste psühholoogiliste teadmistega mis on nüüd äsja täienenud selle võrra, et teame, kuidas riikide majandusseis ja majandusseisu tajumine tab vandenõuteooriatesse uskumist või mitteuskumist. Ja selles uuringus osales liisi aus mees. Minu tänane vestluskaaslane. Räägime nüüd ühest uuest ravimeetodist mis on kasutusele võetud Tartu Ülikooli kliinikumis ja mis maailmas on veel suhteliselt uus, kuid Eestis juba katsetatakse ja, ja on ka töös. Laboristuudios on Tartu Ülikooli kliinikumi radioloogiakliiniku arst-õppejõud Martin Reim. Mis meetod see mikrolaine Ablatsioon õigupoolest täpsemalt on ja kuidas seda siis vähiravil kasutatakse? Hea meelega, räägiksin võib-olla enne, kui me konkreetselt mikrolaine Ablatsiooni lahti seletama hakkan, pisut taustsüsteemist kuu üleüldse selline ravimeetod iseenesest paigutub. Klassikaliselt onkoloogia või vähiravis on siis olnud kolm alustala, nendeks on olnud siis kemoteraapia radiatsioon ehk kiiritusravi ja kirurgia. Nüüd tänapäeval on sinna juurde tekkinud neljas sammas ja selleks on siis interventsionaal radioloogia. Ja see on leidnud ka erinevates rahvusvahelistes juhendites oma tee esmasoovituseks teatud juhtudel ja mikrolaine Ablatsioon. Kui meetod sellisena kuulubki, siis interventsionaalse radioloogia alla. Et on üks, üks võimalus, mida seal kasutada saab. Milles see täpsemalt siis seisneb? Mikrolaineahju. Me teame, mikrolaine on selles mõttes tuttav sõna Ablatsioon. Ma arvan, et suurem osa kuulajaid ei tunne seda sõna. Tõesti, ta on meil meditsiiniline termin, aga kasutab siis füüsikalisi aluseid ehk mikrolainetega kutsutakse sihtmärkkoes antud juhul siis vähirakkudes esile vee molekulide baasilt algav hõõrdumine, mis tekitab seal siis omakorda energia ülekandumise ja üle hõõrdumise siis ka rakkude sees. Vähikoldes tekib temperatuuri tõus ja kui see temperatuur tõuseb nüüd piisavalt kõrgele, lähevad rakud nekroosi ja see protsess, mis raku sees toimub, on täpsemalt siis kogulatiivne kroos. Ja vastavalt siis nendele parameetritele, mida arst Ablatsiooni käigus kasutab, saavutatakse siis erineva suurusega vähikolderakkude hävimine. Ja see ongi selle meetodi eesmärk. Põhimõte on siis selles, et mikrolainetega kuumutatakse vähkkasvajarakke nii kõvasti, et nad hävivad täpselt nii. Ja põhimõte ongi täpselt sama nagu meie köögis mikrolaineahjus, kus samuti vee molekulid pannakse ju kõvasti võnkuma. Aga meetod toimub natukene täpsemalt ehk siis me kasutame kõigepealt vähi kolde visualiseerimiseks radioloogilisi meetodeid, on see siis ultraheli kompuutertomograafia, ehk me peame nägema oma sihtmärki selle pilti juhitud meetodiga viime kolde sisse peenikese nõela või siis ütleme mikrolaine antenni, mis on ühendatud omakorda mikrolaine Ablatsiooniga masinaga ja see tekitab siis seal mikrolaineid, mis vastavalt elektroodi parameetritele erineva kuju ja suurusega on võimeline siis seda vähikude hävitama. Millistel juhtudel see meetod on kõige rohkem õigustatud? Millistel juhtudel on temast kõige rohkem kasu? Apellatsiooni kui sellist on võimalik kasutada väga erineva baitmega vähi juhtude ravimisel, kuid see kasvaja võib-olla ka healoomuline, näiteks kui me tuleme nüüd konkreetselt nende patsientide ravi juurde, keda me oleme Tartu Ülikooli kliinikumis alates sellest aastast siis saanud aidata. Esimesed kolm patsienti kelm, keda me aitasime, olid, kusjuures lapsed, kellel oli healoomuline luukoe kasvaja, mis põhjustas neile tugevat valusündroomi, mis siis medikamentoosselt ehk ravimitele lihtsalt ei allunud ja, ja sealt juba tekkisid edasi, kas siis funktsiooni häired hakkas rühti mõjutama, laps ei saanud ennast liigutada ja, ja alternatiiv sellele kirurgena oleks siis vastavas piirkonnas, kus tuumaRoli põhjustanud liiga suure koe trauma või oleks ta äärmiselt raskesti tuvastatav. Ja siis kasutades sellist täppisravimeetodit, kus me saame visualiseerida oma silma all selle vähi kolde on võimalik see nõel sinna viia. Edasi, kui me olime Beniigsete ehk healoomuliste tuumoritega niukse hea kogemuse esialgu omandanud, liikusime edasi siis pähkasvate juurde ja meie praktika siiamaani on olnud siis soolevähi metastaaside, mis on olnud maksas, ehk oleme saanud aidata kahte patsienti, kellel on sügaval maksakoes metastasi kolle mida siis ei ole võimalik kirurgiliselt väga lihtsalt eemaldada, sest seda lihtsalt ei tunne või eeldab see jällegi väga suure osa maksa eemaldamist, ehk siis meil on võimalik seda vähiraku täpselt vähikollet tasa täpselt hävitada ilma suuremat koetraumat tekitamata ja see on tihtipeale selle meetodi suureks plussiks, et inimestel, kellel näiteks siis üldseisund ei võimalda kirurgilist ravi, kaasuvad haigused, anesteesia riskid või maksafunktsioon on langenud, ehk siis ei ole võimalik maksa väga palju eemaldada on võimalik pakkuda nendele patsientidele ja ravi. Samamoodi on võimalik seda kasutada optimaalsete tuumorite raviks, kuid see sõltub siis juba suurusest ja kindlalt lokalisatsioonist. Kas selle ravi puhul piisab ühest ravisjonsist või on vaja teha neid terve hulk? Nüüd see sõltub loomulikult iga iga juhtum, iga inimene, iga patsient on erinev ja vastavalt sellele me ka talitama, et loomulikult võimalusel me piirdume ühe ühe protseduuriga saame elektroodi paika, vähirakud hävitatud, kontrollime ja patsient jätkab oma tavapärast Ankoloogilise ravitsüklit, kus siis teda teatud kuude tagant kontrollitakse, et ei oleks tekkinud siirdeid. Või siis saab ta jätkuvalt edasi ka näiteks kemoteraapiat. Samamoodi on maailmas praktikat, mida meie hetkel veel kasutanud ei ole, kuid kõlab väga paljulubavalt ja meil tehniline valmisolek selles on teha seda kombinatsioonis. Esmalt on võimalik siis kas sooritada kemoteraapiat, saada see kolle natukene väiksemaks, siis seda efektiivselt kõrvetada ja kui järelkontrollis selgub näiteks, et on tekkinud või seal sama kolle on siiski mingis osas jäänud, alles siis on võimalik seda ka veel veresoonesiseselt mõjutada. Et seda me nüüd Tartus ei ole veel praktiseerinud, kuid ettevalmistused ka selles suunas juba käivad. Ehk siis soovi soov oleks kliinikumis praktiseerima hakata, aga siis veresoonesisest kemo embolisatsiooni keeruline sõna, mis tuleb lihtsatest efektidest kokku, ehk siis on võimalik selektiivselt kasvaja koldesse veresoone kaudu süstida kõrges kontsentratsioonis. Ja seal on seotud Se partiklitega, mis samaaegselt panevad selle veresooned kinni, sinna tekib justkui meie meie soovil kontrollitud tingimustes tromb. Ehk siis kasvaja kude ei saa endale vajaliku verevarustus peale ja samal ajal on ta siis täitunud kemoterapeudi kumiga. Nii et erinevate võtete kombineerimine annab ka teinekord veel paremaid tulemusi ka ühekaupa kasutades. Ja seda, seda rakendatakse maailmas üsna üsna laialdaselt ja samamoodi käib see loomulikult käsikäes kirurgiaga, mis siiski praegusel hetkel on ja tõenäoliselt ka jääb esimeseks valikuks, kui vähegi on kolle sobiv, kättesaadav ja haiguse staadium seda lubab ehk siis kirurgia ja vajadusel täiendavad meetodid sinna juurde. Millised võivad olla mikrolaine aplatsiooni kõrvaltoimed on sellised. Kergemad, või raskemad, eks igal sellisel interventsionaalsel sekkumisel, kus me manipuleerime, viime midagi inimorganismi, kuumutame, tekitame rakkudele, ekroosi, on riskid, võib juhtuda või üheks riskiks on need kõrvalised organid saavad samamoodi sellest kuumutamisest effekti. Aga kui me näeme, et kollen keerulises piirkonnas, siis on võimalik seda ennetada. See tähendab, et jällegist kontrollitud tingimustes tekitatakse näiteks hüdro või aero Disektsioon. Ehk süstitakse kudede vahele kontrollitult õhku või vett, mis siis isoleerib omavahelisele termilisest piirkonnast. Loomulikult, kui me viime midagi läbi naha inimesele maksa või kuskile mujale, on oht vigastada, veresooni või, või tekib primaarset sellest organist verejooks, ehk siis seda me alati kontrollime, sellepärast me kasutame kompuuter või ultrahelijuhtimist, ehk me näeme, et me saame kõikidest suurtest veresoontest mööda navigeerida ja keegi tahtlikult midagi ei, ei vigastaks. Aga noh, tegemist on invasiivse protseduuriga, millel on kõikumad omad riskid. Ja samal ajal siis, kui see mikrolaine antenn on inimesele kehasse viidud, et samal ajal saab jälgimisseadmetega vaadata täpsemalt, mis toimub. See sõltub nüüd konkreetselt asukohast. Kui kolle on ultraheliga visualiseeritud, siis tõepoolest, ka mina olen praegu praktiseerides teinud. Kui me käivitame isolatsiooni, siis teatud minutiliste intervallidega ma vaatan, kuidas see kolle käitub. Kui see asub aga liiga sügaval, et ultraheli seda ei näe ja me saame ainult kompuutriga visualiseerida, siis pidevalt selle protseduuri vältel ei ole mõistlik patsienti kiirgusel eksponeerida. Ehk siis me teeme Ablatsiooni ära, jälgime tema füüsilisi väliseid parameetreid, mida me saame ja pärast teeme kontrolli. Et iga protseduur lõpeb sellega, kui me elektroodi eemaldame. Me vaatame, missugune oli see efekt. Mikrolaine inflatsioon on Eestis siis uus ravivõte, mis praegu on ainult Tartu Ülikooli kliinikumis kasutusel aga maailmas, millal ta tekkis ja kui laialdaselt on ta maailmas. Kasutan siinkohal ma tuleksin korra jälle tagasi nende erinevate apellatsioonitehnikate juurde, et nii ka mujal Eestis kui ka Tartu Ülikooli kliinikumis kasutati ja kasutatakse ka praegu paralleelselt teist meetodit, milleks on Radiolaine aplatsioon. Nüüd mikrolainel on sellega võrreldes mõned eelised ja, ja sellepärast me nüüd uut tehnoloogiat rakendama hakkasimegi. Maailmas on need kaks meetodit olnud samamoodi paralleelselt juba mõnda aega kasutusel kuid nagu ikka, tehnika areneb, teadus-arendustegevus käib ehk mikrolaineomadused on muutunud järjest paremaks ja sellepärast on ta nüüd saanud niukse uue tähelepanu ja mitmelgi pool teda rakendatakse. Ja kolmanda meetodina on kaardil veel siis Kryoa platsioon, mis siis on vastupidise efektiga, kus kude külmutatakse. Sarnasel põhimõttel viiakse üks või mitu antenni, siis sihtmärki hakatakse seda külmutama. No kliinikum on ka teadusasutused, kas samal ajal raviga käib siis ka apellatsiooni ajal alase teaduse tegemine? Kliinikum kahtlemata on teadusasutus ja uusi ideid ja tehnikaid analüüsitakse antud meetodi puhul meil eraldi teadusuuringut hetkel käimas ei ole kuid me kindlasti vaatame kõiki ja võtame oma tulemusi kokku, hindame efekti ja sellest, et on võimalik publitseerida teadusartikleid. Vot niisugused uudsed meetodid on kasutusel siis Eesti meditsiinis ja täna rääkisime siis lähemalt mikrolaine Ablatsiooni võttest kas või rakkude hävitamiseks vestluskaaslaseks doktor Martin Räim. Tartu Ülikooli kliinikumis. Tänases saates oli juttu vandenõuteooriatest ja mikrolaine platsioonist. Juttu ajasid Liisi aus mees Martin Reim ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
