Lääneriigid on seoses kallaletungiga Ukrainale kehtestanud Venemaale ja Valgevenele terve rea sanktsioone ja külmutanud nii eraisikute kui juriidiliste isikute vara. Maksu- ja tolliamet on sõja algusest tänaseni kontrollinud rohkem kui 53000 kaubavedu ja tuvastanud umbes 3000 sanktsioonide rikkumist. Kontrollide statistika käib nii Eesti kodanike ja ettevõtete kui teiste Euroopa liidu, liikmesriikide kodanike ja ettevõtete kohta. Maksu- ja tolliameti tolliformaalsuste valdkonna juhte Külli Kurvits ütleb, et eraisikud eksivad kõige rohkem kahekeelu vastu. Eksitakse väga palju sularaha väljaveoreegli vastu, et kuna Euroopa Liidust on keelatud välja viia siis Venemaale sularahana eurosid siis nende osas on eraisikute poolseid rikkumisi kahjuks väga palju. Sularaharikkumisi tuvastati möödunud aastal umbes 200-l korral. Summad, mida soovitakse välja viia, jäävad kurvitsa sõnul valdavalt paari 1000 euro ja kuni 10000 euro vahele. Tihti tahavad eraisikud Venemaale viia ka luksuskaupu. Näiteks väga sagedasti soovitakse välja viia kalleid veine või šampust erinevaid tehnikaseadmeid, et need kõik on luksuskauba sanktsiooni all ja nende väljavedu on keelatud. Mis puudutab sissesõidupiiranguid ning rahaliste vahendite külmutamist ja kättesaadavaks tegemise keeldu, siis see kehtib praegu 171 isiku ja 65 üksuse kohta. Möödunud aastal andis Eesti rahapesu andmebüroo välja 96 luba finantssanktsiooni erandiks. Enamik nendest lubadest väljastati Muuga ja Sillamäe sadamast väetiste väljaviimiseks.
