Teadust kõigile. Just nüüd jõuluajal hakkab olema päris sobiv teha peagi lõpule jõudvale aastale mõned tagasivaated. Laborisaates on tänavu kümned imelised saatekülalised jutustanud kümneid põnevaid teaduslugusid kuulama neist täna mõnda lasame jällegi teadust. Aasta algas ülivõimsa vulkaanipurskega. Heidi Soosalu räägib, mis toimus. Tonga saarestikus toimus väga ekstreemset laadi plahvatusliku vulkaanipurse sellises piirkonnas, kus on küll ära harjutud isegi selle antud punga Tonga Hunga haabay vulkaani väga niimoodi vägivaldsele tegevusele, aga siin oli nagu mitme asja kokkulangevus, et see, mis oleks eeldatavasti olnud võimas, juhtus olema ülivõimas, isegi nii, et terve maailma sai sellest mõjutatud läbi atmosfääri. No see vulkaanituhapilv avaldas tõesti muljet see, mis oli orbiidilt satelliidi pealt pildi peale püütud. Ja et see tuhapilv iseenesest oli selles mõttes ekstreemne, et ta jõudis isegi atmosfääri selle osa nimelt nimega mesosfäärini kõrgusega 58 kilomeetrit. Meso Far tinglikud algab kuskilt viiest 10-st kilomeetrist. Tavaliselt isegi, kui on väga võimas vulkaanipurse mis tekitab tuhapilve 20 kilomeetri kõrguseni. See on juba väga-väga palju hakanuse 58 kilomeetrit on ikka ekstreemne. Kui suur rekord see maailma vulkaanipurset ajaloos oli? Tegelikult see noh, praegu meil on kvantitatiivsed mõõtmised, et see vist ongi see kõige suurem nagu on niimoodi kinnitatud, et nende ajaloolised oli nagu Uus-Meremaal purse mis on hinnatud, et või nagu kunagi enne seda teaduslikku perioodi hinnatud 50 kilomeetrit, aga no praegu on meil fikseeritud, et väga võimsa plahvatusega oli tegu väga palju energiat, vabanes väga lühikeses ajahetkes. Võimas oli ka kosmoseaasta natuke meil Eestiski. Tõraveres avati niinimetatud kosmosepunker, mida uudistame koos Mihkel Pajusaluga. Me oleme praegust siis Tartu Ülikooli, Tartu observatooriumi kosmose missioondisimuleerimise keskuses, ehk me jah, siin tegime sellise ruumi, kus me saime katsetada erinevaid kosmosemissiooni siinsamas maa peal. Näiteks meil on hiljuti tulnud vajadus katsetada asju kuu peale minekuks, samuti siis komeetrist möödalennuks ja selle jaoks, mis tegime sellise suurema ruumi, kus me saame neid kõiki asju korra katseta, et luua sellised õigeid valgustustingimusi, õigeid maastikke, et siis arendada tõesti siis roboteid, kaameraid, valgusallikaid kuu jaoks ja siis samuti kaameraid siis komeetriks, komeetrist, möödalennuks. No praegu on siin kujundatud kuumaastik kui lähedane see tegelikele kuu tingimustele on, mis siin õnnestub saavutada, nagu ma arvan, see on päris tavaline Liiveks, ajasin. No see on natukene valitud, Liivetan veidikene spetsiaalne liiva, aga ta pole midagi väga erilist. Et siin jah, et siin rohkem just et miks see peab olema selline spetsiaalne ruum on just see, et siin on kuu puhul põhiline, mis teda maast eristab, on tegelikult mittepinnas vaid valgustus, ehk siis et kuu peal on väga teravad, varjud on valgusallikaks, on seal siis päike, aga pole atmosfääri vahepeal mis hajutaks, seega varjud on väga teravad ja mis tekitab sellise väga omapärase maastikku, et et kui kuubele vari, sest see on täiesti must, sa ei näe selle varjus mitte midagi, siis nagu siin praegu meil tuleb, siit kõrvalt vaadates sama pilttasin, et kui sinna vähegi mingisugune hunnik on, siis selle taga on täiesti must vari, et nii-öelda maa peal õues sellist olukorda ei teki, sellepärast et, et atmosfäär alati hajutab veidikene jah, ja sellepärast lõimegi, et just nende põhjustatud valgustustingimusi matkida. No tõepoolest, kui siin õiges suunas vaadata ja kõrvalpilku mitte väga tähele panna, siis, siis võib tõepoolest jääda hetkeks mulje, et olemegi kuu peal. Aga mis neid kuutingimusi katsetama hakkab, mis seadeldis täpsemalt on? Me siis arendame koostöös Milrem Robotics, siga, nüüd siis kuukulgurid, õigemini me teeme jah, rangelt võttes eeluuringut kuukulguri arendamiseks, aga selle raames on põhimõtteliselt arendamise ott, loome tarkvara kuukulgurid teoks ja selle autonoomia tarkvara katsetamiseks ongi minust vajasid tingimusi, kui me saaksime ringi sõita ja kus roboti kaamerat kogus selliseid pilte, mis veidikene sarnanevad. Kuule. Ja see ongi selline põhilist robootika nii-öelda eksperimentide jaoks. Kuu poole küündisid ka ameeriklased. Rauno Gordon on toimunul silma peal hoidnud. Ja ma, ma olen nagu jälginud seda kogu aeg ja, ja hästi põnev, et see on ikkagist üks kõige suuremaid asju, mis viimasel ajal toimub siin ja NASA on, on kõik need tegevuspunktid nagu läbinud, et et see Artemis üks missioon, mis siis valmistab ette inimeste taas kuule minemist. Kõik need asjad, mida, mida nad plaanisid teha. Need said tegelikult läbitud, et need on kõik asjad nagu ilusti õnnestusid ja kui seal oleks inimene elus inimene sees olnud, siis ta olekski eluga tagasi tulnud, et tunduvad kõik asjad nagu enam-vähem nagu läksid. Kõige suurem asi muidugi alguses oli see, et kas rakett stardi, sest et seda sur raketi starti oli sind väga palju edasi lükatud ja et, et see kõik õnnestus, et rakett startis lõpuks peale mitmeid-mitmeid, hilinemisi ja tõesti on nüüd kuu ümber kaks tiiru tehtud ja, ja Orjol kapsel siis, mis on ka inimeste jaoks mõeldud siis ilusti maandus, tuli maa peale, laarsetas vette ja tundub, et, et kõik asjad nagu nagu kõik kriitilised asjad töötasid. Ja inimesekujuline mannekeen istus seal inimesele mõeldud istmes ja tegi selle reisi kaasa. Kõik mõõdeti tema radiatsiooni, et kui palju ta tema keha selle selle reisi jooksul traditsiooni kannatab. Tegelikult seal radiatsioonipool on üks kriitilisemaid asju kui üks selliseid, mis ei ole veel lõpuni lahendatud, et et kui, kui kuu peal nagu pikemalt olla seal baase rajada, Marsi peale minna, et siis radiatsioonipoolse vahepeal palju uurimustööd ja uusi arendusi, et sedasi mannekeen seal katsetas ja kogu selle reisi vältel oli siis ka jupiti videopildist näha, mis mõneke seal kükitab ja mis seal ekraani peal toimub, et kuidas seal kaaluta oleku indikaator seal ringi hõljub ja aga tegelikult see analüüs veel käib, et meil ei ole nagu avalikud teada kõike, neid lõplikke kui hästi need asjad töötlest, et numbrilised et need vastused vedjev veel ei ole avalikkuse ees. Teada on, et hästi töötas NASA eksperiment asteroidi müksamise alal. Miks müksati, ütleb Tõnis Eelmäe. See kokkupõrge oli inimkonna esimene katsetus sellel suunal, kuidas maad ohustavaid asteroide meist eemale ajada siis kuidas muuta asteroidid orbiiti niimoodi, et nad enam ei põrgaks maaga kokku? Kuidas katse õnnestus, mis võib öelda niimoodi, et, et suurepäraselt et ja, ja sõna otseses mõttes. Et missiooni nii-öelda eesmärgid olid oluliselt vähem ambitsioonikad kui see, mis siis lõpuks saavutati selle kokkupõrkega. Asteroidi orbiit muutus just ja muutus piisavalt ja see kokkupõrge toimus siis kaksikasteroidi tüümase ja tema noh, kuu või siis kaaslase asteroidi Timorfasega just selle väiksemaga, et see suurem asteroid ise on umbes niisugune 750 meetrise läbimõõduga ja see Timorfas on ainult 160 meetri läbimõõduga ja tiirleb ümber siis suurem. Ja, ja see tart nimeline kosmoseaparaat kihutas siis suurel kiirusel kuus kilomeetrit sekundis asteroidi suhtes kihutas selle lasteroidile otsa ja selle kokkupõrke tulemusena siis asteroidi orbiit muutus natukene, et kui ta muidu tegi ligi 12 tunniga tiiru ümber oma, siis selle ema asteroidi siis pärast kokkupõrget muutus pool tundi lühemaks orbitaalperiood. Et alguses loodeti, et juba väga hea on, kui umbes natuke üle minuti suudetakse muuta, aga aga jah, nii-öelda tabamus oli 10-sse ja, ja oluliselt efektiivsem, kui alguses oli loodetud. 10-sse on tabanud ka maailmafusioonimeistrid, tuumasünteesi, energia, pioneerid ja lausa kaks korda. Esimene rekord tuli niinimetatud plasma lõksu kategoorias jeti nimelises eksperimendis. Kuidas räägib Andi Hektor? Me peame selle ülikuuma, aine kutsutakse Splasmaks hoidma selle seadme, selle nii-öelda reaktori seintest võimalikult eemal. Ja põhiline probleem nendes väikestes reaktorites ongi väikestes süsteemides ongi see, et seda plasmat piisavalt kaua hoida seal sellest kambri seintest eemal. Ja see rekord, mida nüüd, mille nüüd Jet siis saavutas, see oligi selline, et ta suutis viis sekundit hoida seda plasmat kambri seintest eemal, samal ajal kogu selle viie sekundi jooksul rohu umbes sellise 10 megavatti võimsusega, see tuumareaktsioon seal toimus siis kus need teoteeriumine, triitumi, tuumad omavahel ühinesid. Ja see on tõepoolest suur saavutus, sest enne seda rääkisime ikka palju lähematest aegadest seal. Ja rekord seisneski siis ühest küljest selles, et, et see energia tootmine kestis viis sekundit kauem kui kunagi varem. Aga mis veel eriti tähtis, et see energiahulk, mis sealt välja tuli, selle aja jooksul on ka rekord, on üle kahe korra suurem, kui eelmine rekord. Jah, ja noh, võib-olla seal nende süsteemide võib-olla tuleb rääkida sellest ka, et väga tore, et me saime sealt nii palju energiat kätte, aga ka selles süsteemis veel on niimoodi, et tegelikult seda, et seda olukorda saavutada, me praegu veel paneme sinna rohkem energiat sisse, kui me tegelikult sealt välja saame. Ehk me kuulutame selle plasma üles, seal on erinevad tehnoloogiad, kuidas seda plasmat kuumutada. Tavaliselt kasutatakse mikrolaineid selleks, nii et ka selles süsteemis tegelikult paneme ikkagi rohkem energiat sisse, kui me sealt välja saame. Sisendi väljundi võrdsus, lävend jõletasid fusi joonist, sepad aga hoopis niinimetatud lasersüütekategoorias. Ehkki siiski mitte ilma väikese vigurite. No nüüd selles eksperimendis muidugi on, tehti natukene nii öelda sohki heas mõttes et nii-öelda arvestati ainult selle energia, mis seal laserkiires sees tegelikult laseri enda kasutegur ei ole ka 100 protsenti, seega tegelikult ikkagi sinna Laserisse endasse läheb palju rohkem energiat ja noh, seal on tegelikult igasugu jahutussüsteemid ja kõik, kõik muu elektroonika ja kõik vajab ka energiat, et seda sinna sisse praegu ei loetud. Väikesed manipulatsioonid ka juurde, väiksed manipulatsioonid ka juurde, aga ikkagi noh, tulemus on ikkagi väga-väga hea selles mõttes, et ka sellist asja ei, olen enne saavutatud ja noh, tõepoolest see on siis esimene kord, kui võib öelda, et et see suures osas energia, mis sinna sisse pandi, seda pandi sisse vähem, kui sealt siis sellel plahvatuse käigus. Energia vabaneb seal ka siis väikse sellise nagu plahvatusega. See ei ole küll väga suur plahvatus, aga tuumaplahvatus, aga see on tõepoolest, see on nagu samasugune plahvatus, enam-vähem, mis toimub vesinikupommi sees nii-öelda, aga muidugi üliväikses skaalas, et seal väga-väga miniatuurne tuumaplahvatus. Ja mine tea, hakkame meiegi veel saama tuumasünteesi energiat kasutada koduses majapidamises ja tööstuses. Ja noh, sellega läheb muidugi aega veel, et kindlasti ei maksa seal olla liiga optimistlik, et kuigi ma tean, et ka esimesed juba esimesed nii-öelda iduettevõtted on, toimetavad sellel maastikul Aasta algupoole tundus ka koroonapandeemia veel väga tähtis olevat. Eksali põhjustki. Koroona suremuse uuringust räägib Anna tisler. Uuringus Me jälgisime koroonahaiguse pikaajalist mõju Eesti inimeste suremusele. Selgus, et Covidiga nakatunud inimest, seal on aasta jooksul ligi neli korda suurem risk surra kui nende kontrollidel mitte nakatunute inimestega. Peamisteks riski factioritaks oli siis vanus, kaasuvad haigused ja ka sugu siis need, kes olid üle 60 aastased mehed kaasuvate haigustega, neil oli suremus kõrgem kui siis nende kontrollide. Et iga aastaga suremuse risk seal on 10 protsenti. Suremuse risk tõuseb iga aastaga vanuseaastaga. Covidi põdemine võib kaasa tuua ka tugevat vaimu muserdust, nagu nähtub uuringust, kus osales Kelly Lehto Ja mida meie tulemused näitavad, ongi siis see, et need inimesed, kes põevad covidit raskemalt, nendel on rohkem vaimse tervise probleeme, noh, ütleme kõikidel võib juhtuda seda, et et ikkagi palavik niidab nädalaks voodisse pikali ja just sellistel puhkudel me näeme, et isegi siis, kui inimene on siis kodus seda haigust raskelt põdenud, siis Need vaimse tervise probleemid ikkagi jäävad ka pikemaks ajaks. Selline ütleme, üldine Covidiga seotud stress oli pigem nagu ajutine ajutisemat laadija läks kiiremini üle aga depressiooni ja ärevuse unehäirete sümptomid, et need, need olid siis ikkagi pikemaajaliselt selle Covidi raskusastmega seotud. Aga mis meil oli üks siiski oli üks üllatav leid ka seal. Uuringus oli see, et kui me vaatame neid inimesi, kes väga kergelt põdesid ehk siis kes kellel peaaegu üldse ei olnud mingeid sümptomeid siis nendel inimestel on jällegi vaimne tervis parem kui nendel, kes üldse pole põdenud covidit. Et see on tõesti üllatav ja seda me seletame ka sellega, et et inimestel ikkagi tõenäoliselt tekib selline teatav kergendustunne. Kui nad on selle Covidi lõpuks läbi põdenud ja see on läinud kergelt ilma ilma, siis noh, pikaaegse isolatsioonita ja ilma raskete sümptomiteta. Ja et see ikkagi on, nagu on mõnevõrra nagu niukene kergendus inimestele. Kui me nüüd võrdleme teisi inimesi, kes veel ei ole covidit põdenud, siis nemad võivad ikkagi veel olla natuke mures, et ei tea, millal see nüüd mind tabab ja kui raskelt see mind tabab, kas maaga kedagi kogemata nakatan? Et ilmselt see, nagu on selline üldine siukene foon kõikidel inimestel praegu, kes ei ole veel põdenud? Kuid mitte ainult covidi viirus ise, vaid ka viiruse leviku vastu kehtestatud meetmed käisid inimestel vaimse tervise peale. Eesti teadlased uurisid sedagi, nende seas Karel Kulbin. Eesti kontekstis loomulikult kaudsemalt võrdlused näitavad, et jah, need peamised vaimse tervisenäitajad ikkagi nii-öelda keskmiselt halvenesid meil elanikkonnas see konkreetne nii-öelda artikkel, mis nendel meie andmetel põhineb, see siis vaatab jah, kitsamalt kuidas siis vaba aja käitumine piirangute tingimustes depressiooni sümptomitega oli seotud, rõhutan siin, et et need depressiooni sümptomeid sellise enesekohase küsimustikuga mõõtsime ja loomulikult selle selle põhjal ei saa veenvalt väita, et inimesel vastaval siis oli selline selgelt välja kujunema depressioon või mitte, aga seal on jah, siis on on nii-öelda välja töötatud selline noh, me nimetame lõikejoon või selline punkt siis teatud skoorist alates kus kus saab siis öelda, et et sellel inimesel on, ütleme, kõrge risk siis depressioonile ja, ja neid inimesi siis selles meie umbes 1000 pealises valimiskes meile vastasid selle eriolukorra ajal 2020 siis aprilli teises pooles seal 28 protsenti, siis olid olid üle üle selle punkti nii-öelda või nende enda puhul siis saab öelda, et neil on kõrge risk siis depressioonile mis on noh, loomulikult ikkagi kõrge number võrdluses sellega, mida, mida ennem siis Eesti elanikkonnas ka tavapäraselt nagu leitud on ja nüüd, kui tulla selle vaba aja käitumise peale siis ma arvan, et ütleme, et me unustame, kuulavad ka, ma usun, päris kiiresti, eks ole, halbu asju, et et on juba uued, uued, halvad ja hullud asjad peale tulnud, aga tõesti, need piirangud olid ju tol hetkel selle eriolukorra ajal sellised. Sisuliselt tuli olla oma kodus ja õues võis ju ka käia ainult sel tingimusel liikuda kui nii-öelda kaks pluss kaks reegel, et kahekesi koos maksimaalselt ja vähemalt kahemeetrine vahe teistega mis tähendab seda, et sisuliselt suurele osale vaba aja tegevustele, mis on inimeste vaimses tervises, heaolus ikkagi olulist rolli mängivad väga, väga erinevad, siis tegevused olid, olid tõesti peatatud. Peatumatult kasvas aga kasutatud maskide mass, nii kannatas ka keskkond koroonakaitsemeetmete all, kirjeldab Anne Kahro. Seda tohutut maski uputust, mida me siin näeme, et kõik tavalised prügikastid on ka maske täis. Et tegelikult on see üsna hirmuäratav. Ja teine aspekt on veel muidugi toksilised metallid. Vanasti noh, vanasti vanasti see ongi ennem seda kahte kahe aasta takust ennem seda olid siis kõik uurisid usinasti antimikroobseid materjale, eks ole, et võidelda seal bakterite antibiootikumiresistentsusega võidelda seal pindadest haiguste levikuga üritad tihti haiglates vähemalt vanadekodudes, kata seal, pindasid hõbedaga ja nano titaani ja noh, selliste Nanodega just nimelt, aga siis oli nagu anti mikroobe ja niipea kui see koroona tuli, nii nagu võluvitsaga Needsamad osakesed muutusid, muhtusid korraga anti, anti viraalseteks ja viirusevastase ja siis hakati hoogsalt vaatama, et kuidas nad ikka viirust võiksid tappa ja inhibeerida ja ja veel usinamalt hakati seda nii teadustööd vaatama ja panema neid osakesi ka nendesse näomaskidesse sisse, eks ole ju eriti vaesemad riigid, sest nemad üritasid teha siis neid nii-öelda korduvkasutatavaid või pestavaid mask, eks ole, need iseenesest nagu odavamad ja noh, ma ei imestaks, kui ka neid haigla, haigla kitleid või võib-olla neid tehti, peseme, eks ole. Ja, ja kui neid siis pesta, siis tulevad sealt need väga paljudele veeorganismidele väga mürgised väikses kontsentratsioonis tulevad sealt välja vase joonid ja hõbeda joonid ja siis võib juhtuda selline tõesti ootamatud tagajärjed ja iseenesest on sellised uuringud, et tegelikult tuleb näiteks sellest näomaskist võib kõik sealt suhteliselt ruttu välja pestud saada. Ja kui seda tööd siis tehakse, siis unustatakse see keskkonnamõju sealt nagu ära. Mõneti võib ju seda mõista ka, eks ole. Et entusiasm läheb ju suureks ja meil on vaenlane, millega me võitleme. Aga noh, vähe sellest, et praegu me teame ju, et Ta tuli sellele koroonakriisile, tuli ruttu otsa ju energiakriis, eks ole. Noh nüüd on veel sõda ka, eks ole, selge see, et kedagi enam eriti ei huvita, kui palju neid noh, selline plastiku eraldi korjamine antud antud situatsioonis nagu ei huvita ja no seda tuleb ka maid mõista, eks ole. Sest ma küll ei kujuta ette, et lahinguväljal oleks primaarne, oleks, et kuidas nüüd prügi eraldi korjata, eks ole. Sõda ja katk, inimkonna iidsed kaaslased, isegi õietolmus on nende jälgi näha. Siit jõuamegi Siim Veski uurimistöö juurde, millest selgub, et vähemalt Neljateistkümnenda sajandi katk. Kurikuulus must surm läks vist õnneks Eestist mööda. Õietolm kajastab meie maastikku, iseloomu, kas meil on siin metsad, põllud, heinamaad ja see on talletunud järvedes ja kui me nüüd mõtleme musta surma peale või katkuepideemia peale, kus on öeldud, et umbes pool Euroopa rahvastikust suri ehk siis tolleaegne Euroopa ühiskond, mis on nagu umbes 90 protsendi ulatuses ju agraarühiskond kui pool sellest agraarühiskonnas sureb, järelikult jäävad ka põllud sööti, karjamaad nii-öelda metsastuvad. Ja tegelikult see kajastub õietolmuandmetes. Ehk siis, kui meil on järvede ümber näiteks põllud siis on seal järvedes väga palju erinevate kultuurtaimede õietolmu ja kui me seda ühel hetkel ei ole näiteks katkuepideemia tõttu, siis me võime tegelikult öelda, et inimese tegevus järvede ümber lakkas. Aga Euroopas on ju eriti keskaegses Euroopas ja võtame siis näiteks Eesti. Meil tegelikult puudub ju igasugune andmestik aastast 1000 347350? Jah, et mida meil on, jah, me teame, et meil oli Jüriöö ülestõus seda. Me teame nooremast Liivimaa riim kroonikast. Aga see riimkroonika tegelikult lõppeb enne katkuepideemiad ja see kriim kroonika tegelikult ei kajastu tavalist põllumehe elu ja selliseid sündmusi, et tegelikult meil puudub igasugune andmestik. Dokumente selle kohta on väga vähe. Ja nüüd meie siis uuring tegelikult on nagu esimene märge üldse, kas midagi juhtus või ei juhtunud? Tulemused saab jagada põhimõtteliselt. Kolm gruppi on olemas piirkonnad, mis siis tegelikult dokumentide kaudu on teada, et said kannatada ja seal ka õietolm näitab. Inimtegevus lakkas või oli väiksem, on olemas alati nagu Eesti, kus tegelikult suhteliselt mitte midagi näha ei ole. Me ei teadnud selle kohta enne midagi ja me nüüd näeme oma uurimusest, et tegelikult midagi ei juhtunud. Võib küsida, miks ja siin on nüüd kaks erinevat põhjust, üks on see, et et katk jõudis tegelikult Eestisse või Eesti aladele üsna hilja 1351 ehk umbes üks aasta enne oma kadumist. Ilmselt nii-öelda see, see katk siis jõudis siia hilja, ei jõudnud midagi teha. Teine asi on see, et et katk levis meritsi ja suurimaks pahatekitajaks oli tegelikult viljatransport. Aga kuna Euroopas siiapoole vilja ei tarnitud, vaid tegelikult hansaliit vedas siitpoolt vilja ja kaupa tegelikult Euroopasse, siis võib olla ka seetõttu on see nii-öelda Eesti selline pääsemine katkust ilmne, eks ju. Ilmseks süüdlaseks katku nakkuse levitamisel on peetud rotte. Kuid kas õigusega võib-olla pigem mitte, arvab Eve Rannamäe olles uurinud keskaja rotte? Ma ise ei ole katk uurinud, aga katk on alati selline teema, mis köidab meie meel ja need suured pandeemia, mis on maailmas toimunud pikkade sajandite taga juba on inimühiskonnale olnud ju väga traagilised ja rott, et seesama kodurott on olnud selle loo peategelane väga pikka aega ja eks see on üks põhjus, miks Rotteni vägan vihatud ja põlatud aga viimased uurimused uurimused on rohkem öelnud seda, et tegelikult sellel rotil ei olnud nii suur roll sellel katku levikutel ja katku pandeemiatel. Ja selleks üheks nii-öelda tõestuseks või argumendiks ongi seesama, et kui justin Jaanuse katku puhang kuuendal sajandil tekkis ja katk siin euroopas paar sajandit ringi möllas siis oli seesama aeg, kus meil ei ole rottidest väga tõendusmaterjali, nii et kui ei ole rotte, aga on katk, et kuidas siis need rotid ikkagi neid katkubakterit levitasid ja, ja ka muud uurimised uurimistööd on näidanud, et, et pigem ei olnud rottidel nii suur roll, vaid oli ikkagi inimeselt inimesele ja pigem siis kirpude ja täide kanda oli see Jerzyinjabestisega katku pater. Nüüd on rotid siis sellest süüst puhtaks. Eks nad päris puhtad ei ole, aga jah, puhtamaks. Aga puurime pilgu nüüd veelgi kaugemale minevikku ja näeme, kuidas inimesed saabuvad Euroopat asustama mitme suure lainena järellainetust võime tunda veel tänase Eesti inimeste geenides. Annab teada Mait Metspalu. Kaasaja inimeste kui ka siis vana DNA uuringud, eks ole, näitasid et Euroopa asustamine on laias laastus toimunud sellise neljalainega, eks ole, et on, esimene laine, on kütid, korilased siis teine laine on, algab umbes 10000 aastat tagasi, eks ole, siis Lähis-Idast on põlluharijate laine mis toob uusi inimesi kõvasti Euroopasse. Ja siis kolmas on, eks ole, varasel pronksiaja ajal toimunud stepirahvaste väga massiivne ränne siis lääne poole mida meie teame siis nöörkeraamika või veealandusest nöörkeraamika, kultuuriaeg ja ja siin Kirde-Euroopas on lisaks sellele veel siis rauaaegne ränne, mis toob suhteliselt vähesel määral sellist Siberi-laadset geneetilist komponenti. Seda vanade populatsioonide siis nagu panus tänastesse ei ole enne. Vaadatud tuleb ka sellest, et, et geenivaramu andmestik on noh, see on, meie nii-öelda oli meile suureks eeliseks. Kui me räägime, et mis, mis me veel seal leidsime, siis siis noh, nagu Eesti kontekstis on võib-olla huvitav või noh, tähendab kindlasti on huvitav ka see, et noh, me oleme varasemalt näinud, eks on näidanud, et Eesti sees on väga tugev või noh, selles mõttes väga tugevad, väga hästi nähtav ta nii-öelda sõltub kui kaugelt vaata kui tugev see on, aga et me näeme siis eestisisest, geneetilist varieeruvust, eks, et me näeme, et Lõuna-Eesti järeldub, eristub väga selgelt siis ülejäänud Eestist ja ja tegelikult ka muudes piirkonnas, näiteks Kirde-Eesti ka eks ole, eristub ülejäänud Eestist ja me näeme, et seda, et et need nendes neljas komponendis on samasugune, siis geograafiline varieeruvus Eestis, et see, see lõuna-Lõuna-Eesti eristumine ongi peamiselt siis see küttide korilaste panuseta, et lõunaeestlaste hulgas võinud küttide-korilastena panus suurem kui Põhja-Eestis. Samas Siberi komponent, mida, mida on suhteliselt vähe küll. Et tema on jällegi üleesindatud just Kirde-Eestis ja see on noh, käib siis sama jalga ka soomlaste kasarnasusega. Et soomlastel on seda Siberi komponenti rohkem, et see stepikomponent ja põlluõigete komponent on siis nagu ühtlasema jaotusega. Kuulasime tähelepanuväärseid väljavõtteid tänavustest laborisaadetest. Kõnelesid Heidi Soosalu, Mihkel Pajusalu, Tõnis Eelmäe, Rauno Gordon, Andi Hektor, annadisler Kelli Lehto, Karel Kulbin, Anne Kahro, Siim Veski, Eve Rannamäe ja Mait Metspalu. Saate toimetas Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast uue aasta esimesel päeval. Veel uuem, kahe nädala pärast uue aasta kaheksandal päeval. Head vana aasta lõppu ja kuulmiseni taas.
