Teadust kõigile loodusest ei ole pääsuga keset linn. Linnas kasvab samblik, linnas sajab vihma. Kas aga sambliku on piisavalt ja kuhu vihmavesi voolab? Eesti teadlaste osalusel on võrdlevalt uuritud linna ökosüsteeme Euroopa linnades väga mitmesuguste elusolendi rühmade kaupa. Saates on täna makroökoloog Lauri Laanisto, kes tegeleb kogu laiali ettevõtmisega ja lyhienoloog. Piret Lõhmus, kes on osalenud just samblikke uuringus. Aga ökotehnoloog? Margit Kõiv. Vainik tutvustab meile loodus, põhiseid võtteid. Linna sattunud sademevetega tegelemiseks. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Ökosüsteeme on maailma ajaloos olnud sadu miljoneid aastaid. Linnu on ehitatud alles mõned tuhanded aastad aga juba on ka ökosüsteemid osaliselt linna kolinud, mis neil muud üle jääb. Ja nüüd on rühm teadlasi tegemas või juba teinud võrdlevat uuringut Euroopa mõnede väljavalitud linnade ökosüsteemide kohta. Ja nende linnade seas on ka Eestist. Tartu laboristuudios on Lauri Laanisto Eesti maaülikoolist ja Piret Lõhmus Tartu ülikoolist, kes on selles suures uuringus kas siis rohkem või vähem osalenud ja Piret Lõhmuse osalusel on siis ka hiljuti just ajakirjas Environmental palusson ilmunud võrdlus samblike kohta Euroopa linnades kuid teema on laiem kui lai Lauri Lanist. Teema on tõepoolest lai selles mõttes, et linnade looduse uurimine on siin üks viimase aastakümne üks selliseid. Kas need olulisemaid, aga järjest olulisemaks saab uurimisvaldkond, sellepärast et aina enam on hakatud aru saama, et et loodusega kokkupuutumine, eriti just lastel on väga oluline selle jaoks, et arendada nende immuunsüsteemi. Ja kõik võimalik kud. Uuringud, mis näitavad näiteks koduaiataimede liigirikkus on pöördvõrdeliselt seotud sellega, kui palju pärast hilisemas elus on inimesel igasuguseid allergiaid ja muid autoimmuunhaigusi on, on saanud meile teatavaks, mistõttu looduse tähtsus linnades me hakkame, me oleme sellest viimasel ajal nüüd aru saanud ja see linnalooduse uurimine seni on olnud, et ütleme, hästi keskendunud tihtipeale ainult mõnele üksikule linnale hästi konkreetsele elustiku rühmale näiteks siin Marko Mägi uuris mõned aastad tagasi, kuidas Tartu hakid hakkama saavad pärast seda, kui neil need linnupeletid pandud, eks ole, selliseid hästi spetsiifiliselt kitsede rakendusuuringut. Kuid saada mingisugust paremat tervikpilti kogu kogu sellest elurikkusest ja funktsionaalsusest, mis linnades on siis projekt, et mille, mille raames artikkel avaldati, selle nimi oli Pajoments ja see kestis siin 2017 kuni 2020. Oligi siis selline projekt, kus me proovisime uurida linnaloodust väga erinevates paikades üle Euroopa. Meil oli Põhja-Euroopast alates Tartust kuni Lõuna-Euroopa nii kuni Lissaboni välja, seal olid poosnen Anther, Ben, Pariis, Zürich, veel üks väiksem linn Portugalist. Mis siis kattis ära kogu sellise klimaatilise varieeruvuse, mis Euroopas on, ja lisaks sellele me ei uurinud mitte ainult samblikke, uurisime taimi, puittaimi, rohttaimi, putukaid, baktereid ja viirusi ja tegime ka kodanikuteaduse projekti maasikatega, nii et see oli selles mõttes väga laia hõlmaline projekti. See idee just oligi selles, et saada aimu erinevate elustikurühmade mitmekesisusest ja funktsionaalsusest väga erinevates linnades. Aga läheme siis nüüd kohe samblike juurde, sellepärast et Piret Lõhmus on just neid uurinud ja mitte ainult selle projekti raames, vaid ka palju rohkem. Kas samblikud aitavad ka lastel tervist hoida? Kindlasti tekitavad huvi, aga ma arvan, et samblikud on sellised nagu märkmepaberid seal laste ümber rääkimaks võib-olla alguses vanematele hiljem lastele, et kui sügava rinnaga võiks seal kodukohas hingata sisse-välja näiteks. Et samblikud ikkagi on kuulsad selle poolest, et nende järgi saab määrata keskkonna puhtust. Ja ja vähemalt eriti linnakeskkonnas. Kuidas see uuring siis Eestis käis, käisite mööda Tartu linna ringi ja vaatasite, milliseid samblikke leiate. Panite kirja? See oli väga tore ja eriline uuring minu jaoks, kes ma olen kogu aeg oma teadustööd ja andmeid kogunud metsast. Et Lauri sellise põneva ettepaneku tegime, haarasin sellest kohe kinni ja ma sain esimese asjana teada, et Tartus on 100 roheala kus siis valiti siis see 33 ala eri suurusega ja ma sattusin sellistesse kohtadesse, kus ma pole kunagi olnud, et see oli nagu esiteks väga põnev. Ja tõepoolest mul oli autojuht ja kirjuta, minu ülesanne oli ainult siis puudel jälgida metoodikat ja puudel siis öelda ära, mis liigitma seal tunnen, vajadusel siis ka laboris määrasin põhiliselt siis otsus. Ja see on siis rinna kõrgusel, et see metoodika vot Lauri rääkis, et hästi oluline on, et see oleks erinevatest kohtadest kogutud andmed aga veel oluline ja mis selle projekti väga tugevaks tegi, et sama metoodikat kasutati tee üle kogu selle gradiendi ja see on seene Euroopa varasemates uuringutes ka olnud kasutuses, kus siis rinna kõrgusel. Neljas põhi-ilmakaares on siis ruutpuu peal fikseeritud pind alati, kus siis kõik liigid kirja pannakse ja ja nende ohtruseni hinnatakse. Millised need põnevamad samblikukohad on Tartus, kui seda tohib välja reeta muidugi. Ikka tohib? Kui me näiteks ütleme, et mis liigirikkuselt kõige kõrgemad olid, siis see on ja see näitab, aga huvitavat trendi ka liigirikkam on, oli sellel uuringus Raadi park see, mis surnuaia kõrval jaa, jaa, selle muuseumi vahel on. Ja minu üllatuseks leidsin ma sealt ka kaitsealuse liigi ja, ja ka mitmeid selliseid, ütleme, vana metsaindikaator autoreid ja see tulenes puude vanusest ja ka raadikalmistu oli, oli tõesti oma vanade vahtrad ja pärnad ega ka eriline elupaik juba. Ja sealgi kasvas näiteks lumi, Nuis, ämblik, minu üllatuseks aga teine samavõrra liigirikas, uskuge või mitte, oli siin lemmatsi tänaval, see on siis tammelinnas. Ole väike roheala, kus oli samuti sama palju liike, aga absoluutselt teine kooslus ja minule näiteks ei õnnestu seal kinnisvara maha müüa. Sest see, mida ma nendelt liikidest nägin, et seal oli palju sellist eutrofeerumist lämmastiku ehk siis liigsus tulevat saastet. Neid armastavad liigid Need Reisel ohtra. Ja siin saame teada sedagi, et samblik ei näita oma olemasoluga mitte ainult õhu puhtust, vaid ka õhusaastet. Ja ta näitab erinevaid aastaid, näitab siis happelisse astet, mis võib, tuleb tööstusest siis liikluskoormust kõrged, kus siis lämmastikoksiidid valdavad ja tekib ka siis eutrafeerumina, seal puugorbal muutuvad ka kooslused, et puukorba PH muutub ja see mõjutab kohe, mis kohustused, sealandmisliigid, isegi liigirikkus ei pea vähenema, aga koosseis muutub. Nii et puhtalt liigirikkuse pealt me ei saagi öelda, kui hea on linnas keskkonnaseisund. Ja mis sa ikka vaatame, mis seal on, ja selle uuringus oli just ütlemata vaatasid üks asi, et nad vaatasid liigirikkust, aga nad vaatasid ka funktsionaalset mitmekesisust, see tähendab juba seda, et kas seal on siis, eks, kuiva taluvad liigid kas seal on aluselisse aastaid taluvad liigid, et erinevaid, selliseid elukäiguomadusi ja funktsioone hõlma siis meetrika kaali juures, et see on nagu selle uuringu erilisus. Kas tuli Tartust välja ka selliseid üllatavaid liike, mingeid liike, mida enne tartust pole leitud? Ma ei küsi üldse uslik, seda vist ei tulnud. Ja uusi liike ei tulnud. Las ma mõtlen. Üks liik, üks pisisamblikke, ma isegi ei sudo seda ladina keset nimedele nii-öelda tema oli küll minu jaoks üllatus, sest mina ainult teda varem metsamaastikus leidnud. Aga hiljem ma vaatasin teda, oli teistes uuringutes Tartuma parkides leitud, et tõenäoliselt ongi selline avatumaid kohustusi, soovi pisisamblik, aga, aga ma arvan ikkagi need noh, kopsusambliku minu valimisse ei tulnud, kuigi tartus. Me teame, kopsusamblik elab aga näiteks lumi, Nuisamplikuleid ja kase rohe-tilk, samblikuleid oli minu jaoks üllatus ja nemad mõlemad on kaitsealused liigid seotud pigem metsa või siis looduslähedasema kultuurmaastikuga. Kuidas Tartu muude Euroopa linnadega võrreldes silma paistab? Sambliku poolest? Ja selles uuringus paistis Tartu silmajooniste peal on ta ikka tumeroheline täpp. See täpike on tihti hästi kõrgel, just mis puudutas liigirikkust selles. Kõige suurema liigirikkusega. Ja ka funktsionaalne liigirikkus oli siin Tartus kõrge, et me olime nagu selline natuke nagu reference ala, siis milline võiks olla selline suund, milline elurikkus võiks siis linnas olla? On raske muidugi öelda, et Lõuna-Euroopas peaks olema nüüd Tartu etaloniks, eks seal on omad liigid ka. Aga et see on võimalik. Et ma nii vahel ütlen, et Tartu oli üks kõige paremaid sai kõige paremaid tulemusi nii-öelda kõikides elustiku kategooriates, mida me uurisime. Tartupargid olid kõige liigirikkamad enam-vähem, et mõned Pariisi pargid välja arvata puude ja muude taimede osas, samuti ka Olitne Tartu pargid kõige varjulisema või ütleme, seal oli kõige rohkem biomassi, mis, mis tegelikult on see, mis annab hästi palju sellist. Noh, kuna puu on selline elusolend, mille peal valdav osa ülejäänud elustikust, kas toitub, elab siis siis ta tekitabki sellise hea vundamendi selleks, et üldse linna loodus oleks mitmekesine, nii et nii et selles mõttes tartupargid olid hästi noh, naised hästi rohelised selle selle projekti raames võrreldes nende ülejäänud parkidega, eriti näiteks võrreldes poosneniga, mis mõnes mõttes kannab meiega väga sarnast ajalugu, on suhteliselt sarnase suurusega linn, seal neid parke oli ka enam-vähem sama palju, aga aga Poolas oli liigirikkus, et kõikides valdkondades ikka oluliselt kehvemad ja õhusaaste oluliselt kõrgem. Kas bakterite ja viiruste liigirikkus oli Tartus ka kõrge? Oli küll nende bakteritega on nii, et seal me kõiki asju ei ole veel päriselt avaldanud, aga Me uurisime muuhulgas näiteks sedasorti lehe baktereid, kes on ka tundlikud just igasugusele õhusaastale. Ja need olid tõesti Tartus ütleme hästi korreleeruv mõnes mõttes selle näiteks samblike liigirikkusega samades parkides, et seal on selge seos olemas. Kas Tartu võiks siis paigutada Euroopas nende linnade valikus, siis esikohale? Ütleme, kui kõik kokku, siis tõepoolest ja tundub, et noh, üks üks osa sellest on kindlasti see, et meil ikkagi see õhusaaste on märgatavalt madalam kui teistes Euroopa linnades, kas see on siis nüüd autostumise, noh, me küll räägime, et Eestis on väga palju autosid, aga Lääne-Euroopas siiski on veel palju rohkem. Aga samas samblike töö näiteks, mis ta minu jaoks näitas, kes ma samblike hinge hingeeluga võib-olla nii spetsiifiliselt kursis ei ole eriliikidega ja nii edasi siis ikkagi kõikides linnades domineerisid valdavalt sellised, et liikluse, õhusaaste, tugeva päikesevalgusega eutrufeerunud elupaiku, no ütleme, taluvad liigid, et selles mõttes me võime küll rääkida näiteks viimase paari-kolmekümne aasta jooksul on Euroopa linnades õhusaaste kindlasti oluliselt vähenenud, sellepärast et keskkonna noh, ütleme siis kõikvõimalikud filtrid on korstandavatesta pandud ja nii edasi, aga minu meelest samblikke puhul see veel ei avaldu. Et selles mõttes on, on vaja veel oodata ja on vaja veel veel rohkem puhastada seda õhku. Ja ma tahtsin öelda just, et Tartus ei ole kunagi sambliku kõrbe täheldatud erinevat Pariisist, kus on olnud, et selles mõttes on kindlasti see edasiminek Kesk-Euroopa linnades suur asi. Ja Tartut mõjutavad kindlasti kannad ikka sellised linnaäärsed rehvi, õhuke meid ka elupaiga järjepidevuse Poolast, et riikidel on võimalik olla seal kuigi jah, neid lokaalseid tingimusi selles analüüsis nagu detailset ei kaasattudega analüüsitud. Ja samblike puhul on ka veel see, et nad kasvavad või noh, vähemalt antud juhul me uurisime neid, kes kasvavad puutüvede peal ja ja see puude liigirikkus selles uuringus selgus, et laias laastus see liigirikkus ütleme, oli nii ja naa, aga, aga peaaegu kaks kolmandikku liikidest praktiliselt kõikides linnades olid võõrliigid puittaimedest välja arvatud oli seal Antherpen, kus oli see seos vastupidi, et kaks kolmandikku olid omamaised, aga ka Tartus üle 60 protsendi liikidest olid võõramaised liigid ja praktiliselt kõikides parkides leidub näiteks hobukastanid Robiiniat ja kui kui need liigid niimoodi ühtlustuvad ruumis ära siis arvatavasti see annab ka teatud eelise mingitele konkreetsetele samblikuliikidele, kes, kes eelistavad selle konkreetse puutüvel kasvada ja need, kes on harjunud kasvama mingisugustel vähe arvukamatel, Kodumaistel liikidel siis need lihtsalt linnadest kaovad ära, sest neid liike seal ei ole. Ja teisipidi, mina, kes ma tegelen tegelikult metsa ökosüsteemide ja looduskaitsebioloogiaga, seni on linnad ikka kõik need laialehised puud, mis meil on vanad pärnad, vahtrad, saared, metsamaastikud need ju kaovad, need on väga väheks jäänud ja need on väga olulised Refookeamaid, nendele liik. Et siis vähemalt kultuurmaastikus nad oleksid ja kui nüüd need ka ära kaovad ja asendavad. Me saame siis ainult lõpuks selle nimekirjaliikideks, keda me siis oli, ju oleks võinud ju edasi olla ka enam ei ole. Et selles mõttes on ka sellised suuremad mahukamad ka elurikkus, uuringutest olulised dokumenteerimaks, mis meil on ja kas tuleb meiega kaasa? Niisugune on siis praegu seis Euroopa linnade elurikkusega, mille kohta sai tehtud üks suurem uuring. Ja täna keskendusime eelkõige samblikele Tartus ja muudes Euroopa linnades ja vestluskaaslasteks. Piret Lõhmus ja Lauri Laanisto. Sademeid on maailma ajaloos sadanud juba sadu miljoneid aastaid aga linnu on inimesed ehitanud võib-olla tuhandeid aastaid. Nüüd on need kaks nähtust saanud siis kokku ja mitte alati. See kokkusaamine ei ole kulgenud tõrgeteta sest linnades tihtipeale kipub suuremate tormide ja paduvihmade ajal tekkima üleujutusi ja uputusi. Nüüd on Eesti teadlased uurinud selliseid looduslähedasi võimalusi, kuidas liigsest sademeveest linnades looduslähedaselt vabaneda. Ja üks neid teadlasi. Margit Kõiv. Vainik on täna labori saates külas ja lähen. Põhjus on selles, et ajakirjas 14 Solutions on artikkel ilmunud teadlaste tehtud töö põhjal. Nii et looduspõhised lahendused, millised need mitte looduspõhised, siis on. Ja see on väga hea küsimus, et millised need mitte looduspõhised on mitte loodus põhistaksimises sademeveeseisukohalt nimetaksime siis tõesti nii ühisvoolsed kui ka siis eraldi sademe, kanalisatsioon ja igasuguseid siis selliseid, selliseid lahendusi, mis, mis on inimloodud ja mis on väga selline mille põhieesmärk on siis transportida tegelikult see sademevesi punktist A punkti B ja, ja tihti tihti rohkem sellega ei toimugi midagi peale selle, et et ta saab silma alt ära ja tänavalt ära. No inimene on rajanud toru ja vesi kandub siis punktist A punkti B. Ja see on siis see põhiline nii-öelda mittelooduslik. Ütleks küll jaa, sest et kui me läheme, kui me läheme edasi juba igasuguste, mis siis nende looduspõhiste lahenduste Allased, nendes säästlikud sademeveesüsteemid siis eesti keeles, et mis nende alla siis kuuluvad pole ühed head ja nagu laialdasemalt teada-tuntud näiteid, kus oleks võib-olla siis rohekatused nimetatakse ka murukatuseks oleks see, kuidas, kuidas koguneb, kogume oma vett näiteks oma krundil kas või suurtesse mahutitesse ja kasutame neid näiteks seda vett, vett, ära, aia kastmiseks. See on üks lihtsamaid lahendusi, mida, mida võiks võiks kasutada, aga muidugi seda ei saa teha, teha meie tänavapildis ja sealt tulevad siis juurde sellised natukene, natuke juba edasiarendused, kus me kasutame tegelikult sealt ära looduse isepuhastusvõimet ja, ja selle tõttu nad ongi looduspõhised lahendused. Et nende eesmärgiks on vähendada siis neid suuri suuri sademeveehulkasid mitte siis juhtida sademevesi otse otsetorru, nagu me siin rääkisime ja lasta sellel veel maasse imbuda selle tekkekohas leida siis selline lahendus, mis ka lisaks siis sellele, et vähendada seda, saadame kogus tegeleks ka sellega, et sademe vesiseks natuke puhtamaks. Et sellised lahendused on osad juba näiteks nagu ilusa nimega vihmaaiad. Et mis tegelikkuses tänavapildis näevad välja siuksed väga orgaanilised ja toredad ilusti taimestatud ja, ja pealt pealtnäha nagu võib-olla lillepeenar, telekõige sarnasemad. Aga et nad teevad ära päris suure töö. Milles nende põhimõte seisneb? Põhimõte seisneb selles, et kui me, kui me võtame mingisuguse teatud ala, kus me teame, et sademevesi koguneb ja nüüd selles tänavapildis me teame, mis on siis see kõige madalam koht, kuhu see vesi siis koguneda saaks ja selle asemel, et sinna kõige madalamasse kohta kohe rajada üks restkaev ja vesi vesi siis torustikku juhtida on palju, palju mõistlikum lahendus sealsamas tekkekohas teha üks, üks kaevik, täita see kindla kindla siis substraadiga materjaliga, paigaldada sinna väike drenaažitorustik koos ülevooluga, et vältida tõesti väga ekstreemsete sadude ajal üleujutusi ka selles süsteemis, et see vesi jõuaks sinna minna, ühendada see sademevee kanalisatsiooniga taimestada ja siis rajada sellele siis sissevoolu, sellised lahendused, kas siis need on siis selliste settekaevudega eelnevalt, et ka ka selle prügi ja kõik selline asi enne enne kätte saada, kui sinna sinna juhtida, või siis hästi-hästi tavaline ja mujal maailmas on ka see, et täiesti lihtsalt, et on sisselõige äärekivis tänava ääres ja õigest kohas õikega alget kaldenurga all saab see vesi sinna sinna sellesse niinimetatud siis madalamasse ossa, mis peenar siis ei ole nagu väike mägi, vaid pigem väike lohk maa maapinnas ja põhimõte on see, et see vesi võib sinna koguneda, see vesi võib seal natuke aega seista ja, ja sellega me tegelikult vähendame just seda, neid sademevee, vooluhulkade piike ja aitame seal all veel siis loomulikul teel siis pinnasesse minna, ilma et me samas tegeleks sellise õudse asjaga nagu näiteks põhjavee reostamisega. Et nende eesmärk oleks ka see, et see, et see vesi, mis, mis sinna juhitakse, saaks ka puhtamaks. Kas peenar ise nii-öelda siis toimib ka filtrina? Täpselt täpselt selle, selle põhimõte ongi see, et tagada hästi paljude erinevad füüsikalised ja keemilised ja bioloogilised protsessid. Et seal tulevad appi nii needsamad taimed kui ka mikroorganismid, et tagada siis korralikud puhastusprotsessid. Nii et suurem osa vett valgub siis kohalikult nii-öelda tekkekoha lähedal ja maapinda. Mispärast see õigupoolest siis parem on, kui see, et juhtida korralikult mööda korrektset torustiku vesi eemale? Üks asi kindlasti ongi see, et et võib-olla Eestis meil probleeme ei ole nüüd nii suur, sest meil tõesti linnad ei ole ka nii kolossaalselt suured. Aga mujal maailmas tekib juba täpselt see see probleeme, et pole enam varsti põhjavett, pole, pole puhast põhjavett ja, ja need kahjuks need linnastunud keskkonnad oma kõva kate pinnaga toimivad selliste selliste kohtadena, kus, kus pole enam veel võimalik maasse imbuda, muidugi mis on ka kohapeal see ehk siis kohase käitlemise üks suuri eesmärke on see, et mida lähemal sa tekkekohale veega tegeled, seda puhtam see vesi on, mida saab maasse immutada. Et kui me nüüd kujutame, et kõik linnatänavad sademevesi läbi kolistab ja siis torru aetakse, siis lõpuks meil on tegelikult palju raskem seda vett seda tohutut vee hulka puhtamaks saada. Muidugi on ka sellised looduspõhised lahendused olemas, mis ongi siis niinimetatud toru otsa lahendused ja seal tulevad appi näiteks tehismärgalad, mida kasutatakse hästi laialdaselt ka näiteks reoveepuhastuses erineva erinevate reostusallikate nagu juures. Mille poolest need siis vihmaaiast erinevad tehismärgalad? Tegelikuses tehismärgalad just erinevad selle substraadi põhja ehk siis filtermaterjal, mis seal kasutatakse, see on natuke, peab olema poorsem. Vooluhulgad on kindlasti hästi suured ja nende enda enda maht on on ikkagi kordades ja kordades suurem, et nad on sellised palju, palju intensiivsemad süsteemid, mida niiviisi niiviisi toru otsa lahendusena saab kasutada. Ja märgala kõlab ka nagu soo, et me ei ole harjunud, et linnas oleks mingi soomülgas kuskil majade vahel. Ja see tegelikkuses täpselt, et kõlab kuidagi ootamatult, aga tegelikkuses on väga-väga hea lahendus just sellistes kohtades, kus on ruumi ruumisele, sademevee maas, Simmutamisega tegeleda, muidugi märgalad on sellised, kus need on sellised siis küttle, ütleme siis kõige kõige efektiivsemad lahendused ja nende puhul tavaliselt on see, et seal nii väga immutada koha peal, kuid tegeldakse just selle vee puhastamisega ja ja toru juhib Sisvee sinna sisse ja toru juhib välja. Ja, ja siis sellest reostusest saadakse seal lahti. Hästi lihtsalt süsteemid, mida me tegelikult ka põllumajanduslikel aladel me me kasutame ja, ja isegi metsamaadel on, on settetiigid, mis toimivad ka päris hästi ja tegelikkuses neid ka linnakeskkonnas on päris ilusti ära kasutatud sademeveeprobleemi lahendamiseks, et pakkuda sellist Rekreatsioonilist väärtust lisaks sest kellele ei meeldiks sellised orgaaniliselt keskkonda asetatud veesilmad, kus, kus siis tõesti, kus on tore tore jalutamas käia ja kasvõi kasvõi natukene siis tegeleda, ma ei tea, linnuvaatlushobiga näiteks nakkushaigus, mida mina, poen. Julgemad saavad ka ujumas käia. Lubatakse kui lubatakse ja et selles mõttes, eks sademeveega ongi, et oleneb, kust see vesi tuleb ja kui need näitajad on, on suplusveele vastavad, siis, siis miks mitte, aga, aga selles mõttes päris päris nagu toredaid lahendusi on välja mõeldud. Nor Ekreatsiooniline on ka see katuseaed ja, ja kui nüüd vihmaaia eelis ja, ja võib-olla ka tehismärgala eelis on see, et ta on madala koha peal, siis katus on just üks kõrgemaid kohti linnas. Ja, ja seal on tegelikult just see, et katuseaedade ja, ja siis rohekatuste eelis on just see, et sa tegeled, mitte mitte isegi sademevee äravooluga, ehk siis nagu kogub juba kogunenud kuskile pinnale veega vaid sa tegeled otse otse vihma ja lumega siis otseselt, mis siis sinna sellele katusele langev ja need süsteemid, et kas või vaadates siis, mis me siis selle ülevaateartiklis nägime on ühed selles selles võtmes paremini parim, paremini uuritud, et väga lihtne on rohekatuste puhul teada, palju, palju vihma sinna langes ja palju-palju sealt siis torudest siis alla linnatänavale lõpuks tagasi jõudis või siis sademevee kanalisatsiooni ja ja seetõttu nemad on ühed Ühed parimad uuritud just just selles vaatevinklis, et palju siis sellised looduspõhised lahendused suudavad vähendada siis. Neid sademevee koguseid, mis võib olla just, ongi selles mõttes hästi huvitav. Nendel Blootus põhistele lahendustel on see, et tänapäeval hästi populaarne sõna on ökosüsteemi teenused. Ehk siis selliste looduspõhistes lahendustes A ja O on see, et lisaks sellistele näiteks kas või sademevee käitlemise puhastamise funktsioonidele, tegelikult nad peavad tooma ka nii majanduslikku kasu, sotsiaalset kasu, kui, siis täpselt seda keskkonnakasu. Ja ja üks suur suur asi, näiteks nende sama rohekatuste puhul on ka siis bioloogilise mitmekesisuse suurendamine ja selle hoidmine meie linnakeskkonnas. Muidugi rohekatustel on lisaks igasuguseid positiivseid omadusi sellele samale majale kaitstes seda katusepinda, isegi pakkudes isolatsioonikihti sellel katus katusele, siis näiteks on ära näidatud, et et nad vähendavad ka selle kuumasaarte efekti tänu sellele sellisele niiskele, siis niiskele katusele ja taimestikule, mis seal peal kasvab, nii et neid. Neid positiivseid aspekte on hästi palju. Miks tasuks ka ka rohekatuste peale mõelda? Samas roherohekatus ilmselt ei, ei juhi sademevett rohkem maasse kui tavaline katus, kust ka vihmaveetoru mööda võib see vesi alla voolata. Ja maasse täpselt ei juhi, aga tänu sellele siis sellele pinnasekihile, mis sinna katusele on siis pandud ja tänu sellele taimestikule, mis seal toimub, on see, et toimub Ni aurustunegoigoiga taimede poolne siis transpiratsiooni, ehk ehk siis me saame sellest veest niimoodi lahti. Et see vesi ei jõuakski üldse üldse sealt katuselt alla ja selles selles nad on üpris efektiivsed. No milliseid loodus põhiseid, sademeveelahendusi on Eestis juba kasutusele võetud maailma kontekstis? Võib-olla nagu kõige lihtsamad näited, mida võib-olla esialgu inimesed ei tulegi, selle peale ongi erinevad kraavi lahendused. Sest kui ei ole kraav isoleeritud kuidagi mingisuguse vett mitte läbilaskva pinnaga, siis tegelikkuses erinevad kraavid niinimetatud Nõvad, igasugused natuke madalamad taimestatud alad, kus lubatakse veel maasse imbuda, on juba, on juba samm edasi sellele, et, et vältida siis sellist kõvaga tega pinnast pinnastest rääkides näiteks võib-olla tänavapildis hästi, hakkab inimestele juba silma sellised kärglahendused parkimisplatsidel, kus, kus ka vesi saab näiteks autode alt maasse imbuda. Hästi huvitavad on, mida siin ka kolleegid maaülikoolist katsetavad, Viimsis on, on erinevad Puursed, pinnased, poorsed, asfaldit ja nii edasi, mille puhul, et siis esise ära vaadata, et kuidas need siis toimivad siin külma kliimatingimustes? Nii et näeb välja nagu asfalt, aga tegelikult on poorne ja laseb vett läbi. Ja just käisingi konverentsil joonis ja seal oli just kas üle 15 aasta vana oli juba selline parkimisplats, kus, kus selliseid materjali kasutada jutud ja ja toimis veel täitsa hästi, peame tõdema, et seal on kindlasti palju soojem kliima, aga aga päris päris hästi-hästi toimib. Nüüd selles artiklis, mida me siin jutuajamise alguses mainisime, on siis püütud hinnata erinevate lahenduste looduspõhiste lahenduste tõhusust ja efektiivsust. Jah, mis tulemused siis õnnestus saada? Mis tulemused õnnestus saada, on see, et nagu ma mainisin kõigepealt, et hästi oluline on üle maailma, on, on jõutud arusaamale, et sademevesi on millegi asi, millega tuleb tegeleda see nii selle, selle hulkade kui ka reostusega, et vältida täpselt nagu siin enne ka mainisite üleujutuste ohtu ja nii edasi. Aga mida me nägime, on see, et tegelikkuses on kõvasti vaja juurde ka teaduspõhist informatsiooni, seda informatsiooni mille põhjal siis kasvõi linnaplaneerijad ja, ja, ja otsustajad siis omavalitsustes saaksid teha teadus, põhjuseid, otsuseid, et mida meie nägime, oli, et Me võtsime siis kokku üle maailma informatsiooni selle kohta, et kui me võtame erinevaid looduspõhised lahendused, alustades täpselt sealt kasvõi nendest rohekatustest vihmaaedadest, erinevatest puhver ja filterribadest, Nõvadest, poorsetest, pinnastest ja, ja tehismärgaladest, et siis vaadates nende v siis kinnipidamise või vee eemaldamise võimet, siis need tulemused erinevates kliimatingimustes tulid väga, väga erinevad. Et see efektiivsus, varieerus väga-väga laialdaselt ja osadel süsteemidel on see, et teada-tuntud toimivad lahendused. Aga kui vaatad, et kas on ka seal taga numbreid, mida, mida mida vaadata, siis tegelikult tuleb välja, et väga raske on teha üldistusi ja väga raske on öelda ühtseid soovitusi. Et jahe, et et ma arvan, et seal ongi see, et mis määra nägime just see puuduolev informatsioon ja mõnikord on just vaja see hästi välja tuua, selleks et et põhjendada aga ka sellealane teadustöö ja põhjendada seda, miks, miks meil on vaja seda seda edasi uurida ja miks see on oluline teema. Aga tuleb siis välja, et väga lihtne ei ole määratleda seda, et kui tõhusad need süsteemid on. Võib-olla mõnikord ei jäägi muud üle, kui lihtsalt süsteem valmis ehitada ja siis vaadata. Täpselt ja sepp täpselt, mis oli nagu meie selle artikli üks üks ka üleskutse või, või, või mis on seal eesmärk, on just see et kui vähegi selliseid süsteeme rajada, siis tegelikkuses võiks kohe teha seda koostöös teadlastega ja rajada vastavalt siis seirevahendid lisada seadmed, lisada, et, et saada seda informatsiooni juurde, sest muidu täpselt, et et me teame, toimivad, sest need sest lõppkokkuvõttes suures pildis nüüd saadame v hulgad vähenevad, me saame selle selle veemaasse imbuda tehtud, aga, aga kui me hakkame seda niinimetatud siis fondi uunima või, või koha kohapealseks kasutuseks nagu välja välja töötama hästi toimivaid lahendusi, siis, siis on vaja rohkem rohkem informatsiooni. Ja neid saime siis loodetavasti palju teadlikumaks kui enne sellest, kuidas sademevesi juhtida looduslähedaselt ja ja mu vestluskaaslaseks. Margit Kõiv, Vainik Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor. Tänases saates oli juttu samblikest ja sademeveest linnades. Juttu ajasid Lauri Laanisto, Piret Lõhmus, Margit Kõiv, Vainik ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
