Sööda varumine küll veel käib, aga aeg on  siis nii kaugel, et kombainid on heinaseemnes  ja otsapidi viljastaga. Kas see tähendab siis ka seda, et muret meil enam kuiva  heina pärast ei olegi kuuri uksed kinni ja  ja ootame südame rahuga talve või. No kuuri uksed peaks muidugi kinni olema,  kuid ei teeks sugugi paha, kui me ikka iga nädal korra  käivitasime ventilaatorit ja käiksime pärast eda käivitamist  üle heina virna, sest nii kui see õhk tuleb läbi  selle heina virnast, siis temaga kohe näitab meile,  kas heinavirn soojeneb ja kuidas on siis hein ära kuivatatud. Kuivast heinast läbi tulev õhk on meeldiva lõhnaga  ja ei ole ka temperatuuri kõrgemat tunda. Aga nii kui on soojemad kohad sees, siis tuleb läbi  kopitanud lõhn ja kohe ka on soojem õhk. No tuletõrjemehed ütlevad, et tihti läheb heinaküün põlema  isesüttimise teel. Mida see tähendab? Isesüttimine on muidugi võimalik, sest temperatuur  heinavirnas võib üldse tõusta taimerakkude hingamise tõttu  siis mikroorganismide elutegevuse tagajärjel  ja edaspidi juba keemiliste oksütatseerimisprotsesside tagajärjel. Kuid need kõik nõuavad siis õhuhapnikku,  selleks peab õhuhapnik juurde pääsema ja soojus kogunema,  kuid need kaks on nüüd vastandlikku protsessi  siis see õhu ise soojenemine või see soojuse kogunemine  ja teiselt poolt siis jälle õhuhapniku juurdepääs. Ja sellega on ta võrdlemisi harva esineb,  et, et kaks nädal parameetrid läheksid optimumis kokku. Aga tavaliselt esineb ikka see, et teine rikneb ennem ära  ja ise süttimist on harvaesine. Aga selleks, et ta rikneks peab, siis olema ikka silm  heinaküünil peal. Selleks ise jah, et ta riknemise vältimise kõige parem  korralik ventileerimine see tagab ära igasuguse. On ka on ka teisi vahendeid ja täna me tahamegi teile  näidata siin ühte maaväljasuse instituudi  erikonstrueerimisbüroo automaatika osakonnas tehtud distantstermomeetrit,  mida saab siis kasutada. Heinaküünidega mitme teiste hoidlate Siin distants jälgimiseks, mida see distantstermomeeter  siis võimaldab? See distantstermomeeter võimaldab mõõta temperatuuri 20. eripunktis. Andurid on meil paigutatud enne eelnevalt mõõdetavasse  keskkonda ja seal nendel anduritel on siis eripikkusega  juhtmed järgi 10-st kuni 40 meetrini vastavalt tarbija  soovile see riist rodeeritakse eri piirkondadele 50 100  või siis 150 kraadi. Täpsus on tal pluss-miinus poolteist kraadi. Kogemused näitavad, et majandid on üsna huvitatud sellest. See on meil juba paar aastat tagasi välja töötatud riist  ja on ka tootmisel ja tootmise on neid valmistatud juba  ka nii üle paarisaja. Üks võimalus on siis kasutada neid heinaküünides,  aga millised on veel need kasutamis? Jah, tõesti, põhiliselt on ta küll mõeldud kartuli  suurkuhjade jaoks, aga see ei tähenda seda,  et teda mujal kasutada või praegu kõige kiirem töö oli heinatöö. Siis teda võib loomulikult igasugustest muudes puistainetes  tarvitada nagu näiteks teraviljas jõusöödas. Samuti näiteks kas või õunahoidlas. Et see saak, mis tänavu tõotab tulla, saaks ilusti  säilitatud linnast.
