Me jõudsime praegu mööda Pärnu jõge paadi sõiduga paika,  mida kutsutakse Tindi saarteks, sellepärast et siia tuleb  igal kevadel Meri tint kudema ja et täpsemalt aru saada,  kuidas kaladel läheb, teevad Tartu Ülikooli Eesti  mereinstituudi teadlased siin seiretöös. Ja teil on siin sellised väiksed mõrrakesed sees oma  viis-kuus tükki. Mida te vaatate siin iga kevad, siis. No me hindamegi umbes niisugusel viiel-kuuel nädalal  siis meri indi koelmutele saabumise sellist massilisust  võiks öelda, et üks on, et kui palju teda loomulikult tuleb,  et et see on üks selline indikaator, et,  et hinnata, kui palju ühe selle mõra kohta meritinti on. Teine asi on loomulikult vaadata, milline on  selle meritindi pikkus ja vanus, koosseis,  et, et see on ka üks selline indikaator,  mis annab märku siis, et kui heas või halvas seisus see  meritindi populatsiooni meil parasjagu on,  et kas me peaksime nagu kuidagi piirama selle majandamist  või on meil kõik väga hästi ja saame lubada kaluritele,  siis järgnevatel aastatel veel veel korralikke meritindi  saata ja, ja muretsema ei pea. Veel möödunud sajandi üheksakümnendatel oli Pärnu meritindi  populatsioon raskustes, sest kala püüti otse koelmult jõel. Kutselise püügi keelamine võimaldas kalavarul taastuda  ning kalurite tindisaagid kasvasid madalseisuaegselt paarilt  tonnilt lausa 500 kuni 900 tonnini aastas. Viimastel aastatel on aga tindi kudealal sekkunud mängu uus  ja meisterlik kalastaja kormoran. Kormoranid, ma olen neid ka näinud, aga mitte kunagi sellise massiga. Millal teie siin oma töid tehes kevadeti neid nägema hakkasite? See võis olla võib-olla viis-kuus aastat tagasi,  kui, kui hakkasid need kolooniad siia moodustuma  ja tulema ja ja aasta-aastalt on nende arvukus siin  suurenenud ja, ja olukord nii-öelda nende silme läbi nagu paranenud,  et kala silme läbi jälle viletsamaks muutunud,  et et tegemist on sellise madala veepiirkonnaga,  kus siis tõesti hästi palju kalu koondub. Eeskätt siis meritint, aga ka vimb ja siin on veel lõhe  ja siia noor ärke, kes esimesed eluaastad  siis jões veedavad nende jaoks see lind on muidugi nüüd  reaalne oht ja, ja, ja võimalus hukkuda siis ärasöömise läbi on,  on päris suur, sellepärast et noh, see, see pommitamine siin  nendel kalade sünnimajas lindude poolt siis on päris päris intensiivne. Kas on selliseid andmeid ka, et öelda, kui palju üks  kormoran siis ühes päevas kala ära sööb? Ja ikka on, selliseid töid on päris hulga  ja see, see kogus varieerub siis ühe kormorani kohta  300-st 500 grammi ni, et nii et kui me võtame niisugune 400 grammi,  mis üks kormoran siin ära võib süüa ja kui neid kormorane on  siin kuskil 3000 isendit ja nad toituvad siin 50 päeva. Mis see niisugune meritindi ja, ja vimma ränne siin  jõelõigul kestavad ja, ja me nüüd eelnevatelt aastatelt  oleme näinud, et kui kaua seda kormorani siin niiöelda  niisuguses suures massis peal on siis see kogus Mis siis lindude poolt ära süüakse, ulatuda seal kuskil 60 tonnini,  samas linnud tahavad ju ka süüa, mis sellest  nii väga halba on, et kormoran peabki kala sööma? Sellest ei olegi mitte midagi halba, kui see kõik toimuks  nagu näiteks kalade toitumis või talvitumisaladel aga kuna  tegemist on siis kudeva kalaga, siis see number,  mis ma siin eelnevalt mainisin, mis noh,  ligikaudselt siis kala siit välja võetakse see 60 tonni,  selle võib nagu julgelt kurutada kahe või kolme  või veel suurema numbriga, kuna järglaskond jääb sellel  kalal andmata, kes on väga palju vaeva näinud,  et siia jõelõigule suurest merest jõuda. Mida siis soovitada, kas siin on midagi inimestel ette võtta,  kas tuleks midagi ette võtta? Mingisugune tegevus kindlasti peab nagu järgnema sellele,  sest lind enam ei loobu. Ilmselt kui kala siit jõelõigust kadunud on. Mis probleemi Pärnu kalurid näevad selles,  et on kogunenud suur mass, kormorane, kes ihaldab seda kala,  mida tahate ju teie ka. Ja loomulikult me mõlemad oleme sellest kalast seal huvitatud,  aga meie soov on, et kala saaks ennem saada järglasi  ja siis võiksid ka ka linnud saada oma. Tegelikult me saatsime kirja keskkonnaametile,  vahepeal tõesti on olukord eskaleerunud ja me soovisime  kiiret lahendust juba algavaks kevadeks,  kui Meri tuleb oma koelmu alale kudema ja,  ja keskkonnaamet on nüüd meile väljastanud loa nende  heidutamiseks kude alal. Te saite siis loa nende lindude sealt ära peletamiseks. Kuidas seda nüüd teha tohib? Seal oli kirjas, et nende heidutamiseks me võime  siis tekitada heli ja peletada neid laseritega,  et meie järgmine samm nüüd ongi leida need vahendid  ja leida need inimesed, et kes siis ööpäevaringselt seal  seda heidutamist saaksid teostada. Üks kaks, kolm, neli. Viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, 10 üks kaks kolm,  neli, kuus seitse kaheksa. An ette, et see võib päris palju tuska tekitada küll. Nüüd on siin ikka. Tõesti tuhandeid. Kiire pilk ütleb, et umbes 5000 lindu võiks siin küll praegu  olla nii nii kaldal kui ka puulatvades kokku. Oled sa kunagi varem Eestis nii palju korraga koos kormarana näinud? Ei ole. Mina olen neid pigem mere randadel selliste väikeste  puntidena näinud, et sellises koguses esimest korda Pole  vist põhjust küsida, mis neid siia kokku toob,  ikka toit vist, või pesitsemine. No siin praegu tõenäoliselt ikkagi on nad toidujahil,  et kui vaadata, mis siin jõe peal toimub,  istutakse puulatvades ja siis õigel hetkel tullakse siia jõe  peale ju siin jões ikka on midagi, mis neid siia praegu tõmbab. Kas kormoranide probleem on mujal ka esinenud? On, et see on üle euroopaline probleem, kormorini arvukus on  väga kiiresti tõusnud viimaste kümnendite jooksul. Ja, ja Taanis tegeletakse sellega näiteks päris riiklikul  tasemel nende ohjamisega ja õlitatakse nende mune ja,  ja nad on päris kenasti isegi arukuse kontrolli alla saanud siin. Meil lähiriikides ma ei tea, et sellega väga süsteemselt tegeldakse. Et noh, mingi lahendus leida, siis tuleb ikkagi teatud  tegevusplaan kokku leppida ja noh, selge on see,  et ega kellegi huvi ja ka kalurite ja ka meie huvi,  keskkonnaministeeriumi huvi kõige vähem oleks see,  et kormol on nii-öelda maa pealt minema pühkida,  et seda huvi kindlasti ei ole. Ja meie huvi on see arvukus saada nii-öelda kontrolli alla,  sest täna ta on ütleme, läbi aastate ainult  ja päris suures ja järsus kasvus olnud vähemalt Eestis ja,  ja ka Soomes ja me oleme siis nii-öelda kormorani eksportiv  riik siis oma naabermaades. Et isegi kui nemad seal tegelevad, siis et noh,  me nii öelda toidame seda populatsiooni siin. Kormoranide seas on see koht väga populaarne,  siin saab korralikult kõhu täis. Mis järgnevad aastad toovad, on see stiihia,  mis siin ühel hetkel aset leiab? Sellele küsimusele saab vastata mitut moodi,  me võime vastata seda, mis kaladega hakkab toimuma,  noh kalu kindlasti süüakse suurel hulgal ära. Teine küsimus on see, et kuidas kohalikud inimesed sellele reageerivad,  tõenäoliselt ei vaata sellele väga hea pilguga kormoranid  ise muidugi vaatavad kindlasti sellele väga hea pilgu,  et nii kaua kui siin kala on ja kõhu saab kerge vaevaga täis,  nii kaua nad kindlasti siin on, me võiksime ühest küljest öelda,  et küll loodus saab hakkama selle kõigega,  kui kala saab otsa, lähevad need kormoranid  ka minema. Aga kui samal hetkel ikkagi kohalikud elanikud  siin ütlevad, et, et me tahaks ka siin tegelikult elada,  vot siin on nüüd vaja need asjad kuidagi klappima omavahel saada,  et kormoran üldiselt on selline lind, kes kui ikkagi väga vaja,  siis ta suudab päris suure koguse kala ära süüa. Ja kui see kala juhtub olema ka majanduslikult oluline,  vaat siis on mõttekoht, kuidas panna sotsiaalne keskkond,  majanduskeskkond ja looduskeskkond omavahel tasakaalus koos olema. Halvemal juhul lõpeb see suure kormorani sõjaga,  kus inimesed, tavainimesed, kalurid ja siis looduskaitsjad  omavahel kemplevad laua taga. Aga halvemal juhul siin hakatakse omakohut mõistma. Kui nüüd inimene siin sekkub, et kormoranide arvukust  vähendada siis mis riske see võib endas kätkeda? Kõige suurem risk on see, et, et see probleem paikneb  lihtsalt uude kohta ümber. Me ühest kohast ajama nad ära, aga me peame sellega uuesti  tegelema hakkama. Me peaksime tegelikult teada saama, et milles see põhjus on,  et neid nii palju on see, et siin jões on kevadel palju tinti,  see ei ole, ma arvan, see põhipõhjus, miks neid kormorane  nii palju siin on, me peame vaatama, midagi on siin  keskkonnas muutunud viimaste aastakümnete jooksul,  mis on lubanud selle kormorani nii metsikult sigida. Aga kus see täpselt see probleem on, et seda mina küll  praegu ei oska öelda.
