Ma olen täna Kabli linnujaamas, kus on 50 aasta jooksul  rõngastatud üle poole miljoni linnu ja praegu tehakse kevadloendust. Puupardid kolm. Sinikaelasid veel 30. Binokli peab, peab otsima. Nii. Kormoran seitse. Rohukoskel üks. Nii hõbe, kajakas üks. Allhaigur kaks. Rohukoskel üks isane, üks emane. Jääkoskel üks isa, üks emane. Kabli linnutornis on praegu töine aeg, sest käimas on kogu  kevadhooaja kestev linnuloendus, mida tehakse iga viie aasta tagant. Kevad tuli ka siin ootamatult. Esimene soe öö oli nagu vastu viiendat aprilli  ja ukse ukse lahti tegin hommikul pimedas,  siis issand jumal, kõik hoov oli linnulaulu täis  ja hoopis midagi muud, kui oli varem, et tuli lausa  rekordeid juba tuli, meil oli pea 100 tuhandene päev,  et 100 tuhandese peaaegu 100 tuhandene päev,  et tuhandeid tuvisid peaaegu 50000 hane,  kümneid tuhandeid vinte, et see oli tohutu kõike siit. Joonest läbi lähevad kõik te üritajate siis üles anda. Jah, nii palju kui näeb, aga noh kõik ei näe,  et tohututes kõrgustes rändab lindu, öösiti läheb väga palju,  et see, mida näeme, see pane selle, paneme kirja. Kui tõsiselt hästi peab üks linnumees siin kablis neid linde teadma. Ma ei, kui ta saab, saab siin töötada. Harjutamist. See on tuhandeid tunde vaja, et. Jah, ei, sadade tundide ga ei see ei ole veel mingi kogemus,  et tuhandeid tunde. Linavästriku parv, mul läheb veel aega. Kabli linnujaama töö sai alguse juba 1969. aastal  ehk õige pea tähistatakse 50 aastat püsivat tegutsemist. Operatsioon Baltika jätkub. Nii nimetatakse rahvusvahelist rändlindude rõngastamise programmi,  millest Eesti teadlased nüüd teist aastat osa võtavad. Selleks ehitati Kabi randa mõrvataoline püünis. Juba üle 6000 rändaja on sel sügisel Henn Vilbaste  ja tema abiliste kätes vahepeatuse teinud. Seni teadmata rändesaladuste väljaselgitamiseks õnnelikku reisi. Kabli linnujaama omapära on see, et asub peaaegu  põhja-lõunasuunalisel rannikualal niinimetatud rändepudelikaelal. See on tegelikult rände juhtjoon ja väga paljudele just metsaliikidele. Linnud jõuavad siia rannikule, ohoo, meri on ees,  tõke on ees ja siis vaatavad nad tuule suunda. Kui on ilmata kehvad, võivad ka peatuda ja siin Metsas toituda ja siis vastavalt sellele,  kas nad siis stardivad siit üle üle Läänemere  või ilm kehvem on navigatsioonitingimused on kehvemad,  siis lähevad lõuna poole või vahel ka põhja poole. Mööda puurinnet rohkem sellisel varahommikul  ja isegi vahel ka päevasel ajal. Siin võib näha selliste liikide. Liikumist, mida suured. Käsiraamatud ütlevad, et on täielikult paigalinnud nagu  sootihane või tutttihane või puukoristaja  või handka. Tegelikult kõik nad liiguvad ja me siin mõne aasta oleme  sadu tutttiheid ja, ja tootehaseid märgistanud,  et see on, see on selline asi, et kablis on nagu võimalik  näha seda nähtamatut rännet. Kabli linnujaam on Eesti keskkonnaseire programmi üks  väärtuslikumaid punkte. Linde loetakse headeks indikaatorliikideks,  kes annavad kiiret ja odavat informatsiooni  keskkonnaseisundi muutuste kohta. Kui me nüüd seda seiret siin 50 aastat oleme teinud saame  mõndagi teada, mis on toimunud nii. Rändealadel kui ka, kui ka mis on toimunud  siis nende sigimiselupaikadega Näiteks on kablis märgistatud rasvatihaste taasleidude  põhjal kindlaks tehtud, et rasvatihased on aegade jooksul  muutunud paiksemaks see tähendab Lääne-Euroopas talvituva  asurkonna osakaal on märgatavalt vähenenud  ning vastupidi. Talveks Eestisse jääv asurkond on kasvanud. Väga üldistatult või kokkuvõetult. Võib selle 50 aastase perioodi puhul öelda,  et väga-väga oluliselt on kukkunud siis kaugrändurite arvukus,  et see on enam kui poole võrra. Kaugrändurid on need liigid, kes lähevad talvituma teispoole saharat. Aastaid sama metoodikaga tehtud linnupüük on tekitanud  väärtuslikud andmeread. Kaugrändurite nagu lehe ja põõsalindude kõrval näitavad  numbrid ka osarändurite nagu rästaste ja vintlaste  ning lühirändurite, tihaste ja pöialpoiste arvukuse vähenemist. Meil on siis näiteks okasmetsade värvulised värvulised,  kes pesitsevad okasmetsades, nende arvukus on ju kukkunud  kõvasti siin selle 50 aastase vaatlusperioodi jooksul  ja Mitte midagi muud kui elupaigakadu siin terves selles  Kirde-Euroopa rajoonis. Kell on praegu seitse hommikul ja linnumehed ütlevad,  et just hommik on parim linnuloendamise aeg. Nemad toimetavad seal tornis juba päikesetõusust alates. Mul on ka binokel kaasas ja lähen linde loendama. See on selline loendajate päevik, siis siin on väga  keerulised nimetused. Siin on jah, teaduslikud lühendid iga tavalisemast liikidest  aprillis maikuu jaoks on oma ankeet ja et siis,  kui väga kiireks läheb, siis on mugavam kohe kirja panna,  et siin on teaduslikus süstemaatilises järjekorras. Liigi nimed, et kohe Kus urvalind siin on, mis rea peal ja? Okei, kaarel. Kaelus tuvi üheksa. Metstilder üks. Metsvint viis lõunasse. Oakalind kakspunkt. Kas sa oskad öelda, mitu lindu kokku, te olete sel kevadel loendanud? Eile hilisõhtul sai vaadatud jah, see on umbes 360000 360000,  see tähendab seda, et igal päeval ikkagi kümneid tuhandeid  ja keskmiselt, mis ta teeb siis? Jah, üle 10000 vist ja. No eks see hoog nüüd läheb maha ka, et see keskmine tuleb  alla varsti, aga. Aga tegelikult oleks natuke rohkem oodanud,  aga värvulisi on vähe see aasta, et eelmine suvi kõik vist  mäletavad seda ei olnudki, et valged klaarid said oktoobris  valmis ja nii edasi, et siis ega linnupoeg ei olnudki,  et noori linde on ilmselt vähe ja keda kõige rohkem  siis näinud olete. On hane on ikkagi jah, 135000 on praegu summa. Mis siis sisaldab nii rabahane kui suurlaukhane. Ja no metsvinti on Võib-olla? Teab, võib-olla 100000 kanti, aga vähe on olnud. Aga üldiselt linnumees on rahul? Jah, suurt lindu on ilusat lindu on palju olnud.
