Kurb tõdeda, et prügi loodusesse vedamine pole Eestist mitte  kuskile kadunud. Vedelevad rämpsuhunnikud ja prügimäed on Eestis tõsine probleem. Inimesed on võtnud vaevaks sulle pika maa metsa sisse  ja siis tassida siia igasugust prügi kokku. Kui Eestis on suur osa luhaheinast rullidesse kõdunema  jäetud siis piiri taga on selle väärtusest aru saadud  looduslikud materjalid taas au sisse. Tegelikult see osa ongi hea, ei. Maailm upub prügisse, kuid vahel võib jääda mulje,  et see on ainult arengumaade ja rahvarohkete riikide mure. Samas teatatakse Eestis avastatud prügistamiskohtadest  peaaegu iga päev ning riigile on teada viis suuremat  ebaseaduslikku prügilat, mille likvideerimisega tuleb  tegeleda võimalikult ruttu, et hoida ära reostuse leke. Üks suuremaid ebaseaduslikke prügilaid asub Tallinna servas Männikul. Mitmesugune rämps vedeleb siin juba aastaid  ja kõik see on napilt 100 meetri kaugusel Raku järve,  st mis peaks olema hädakorral Tallinna varu veehoidla. See häbiplekk on siin pea paarkümmend aastat  ja tekkis ühe jutumärkides kavala ärimehe töö tulemusena  kes siis siia ladustas. Ehitusjäätmeid lubas toona siis keskkonnaametile,  inspektsioonile ja kõigile avaliku sektori esindajatele,  et kohe-kohe ta sellega lõpuks likvideerib. Aga tegelikkuses läks pankrotti kustutus äriregistrist  ja loomulikult toonane keskkonnainspektsioon alustas menetlust,  aga kuna ettevõtetena polnud ju sellist keha polnud,  siis lõppkokkuvõttes trahv tehti, aga seda välja enam ei  makstud ja sundmenetlust äraviimist midagi teha ei saanud. Nii et täna me oleme siis olukorras, kus kõik on siin  riigimaal ja see on riigi ülesanne see ära koristada  ja põhimõtteliselt seda ettevõtet enam ei eksisteeri. Kes selle eest peaks vastutama? Märtsi alguses viis keskkonnaameti tellitud jäätmekäitleja  männiku ebaseaduslikult prügilast ära kõige ohtlikumad jäätmed. Üle 100 värvi ja lakitünni. Teil õnnestus siit siis likvideerida ohtlikud jäätmed,  aga endiselt on siin ikkagi võib öelda korralik prügimägi  ja siin on siis puitu terve igasugusel kujul  ja mis siin tegema peaks sellega, et kuhu selline materjal  tegelikult peaks jõudma? Ja tegelikult need sellised puidujäätmed jõuavadki üldjuhul  jäätmekäitleja juurde, kes siis vaatab nendele otsa,  töötlemata puidu, paneb eraldi töötlemata puidust tehakse  haaketese lähebki üldjuhul katlamajadesse. Kui nüüd uurida, siin on isegi üks vana vedru voodi visatud  siia otsa. Mis sorti jääde see on ja kuidas inimene,  kui tal näiteks oma vana tugitool või diivan enam ei sobi,  tahaks tast lahti saada, mis peaks tegema? Ja et tegemist on suurjäätmetega, mille kogumist  ja korra korraldab omavalitsus. Tihtipeale on omavalitsuses võimalik ära anda jäätmejaamas  vana diivan, aga on ka täiesti mugavamaid lahendusi,  kus saab helistada jälle omavalitsuse poolt korraldatud,  saab helistada, jäätmevedajale kokku leppida  ja diivan viiakse täiesti tasuta ära jäätmejaamades. Tihtipeale peab selle eest ka maksma, nii et sellega tuleks  alati arvestada, kui otsustajate vanast diivanist lahti saada. Millist tüüpi ebaseaduslikku prügistamist Eestis ette tuleb? Kindlasti tasuks vahet teha, et on sellised suured objektid,  kus me näiteks täna oleme silikatsiidi ja veel neli juhtumit  üle Eesti. Et nende puhul on tegemist siis sellise olukorraga,  kus ettevõte on endale siis kas pool illegaalset  või illegaalset jäätmeid kokku kogunud elanikelt  ja jätnud need hunnikud koristamata. Teine olukord on siis see, et kus eraisikud ise viivad  prügistavad siis metsaaluseid või või jõeäärseid  või selline tavaline väike prügistamine,  et need on oma olemuselt päris erinevad. No siin paistab silma kohe juba sellist tuttavat kraami,  millest on palju räägitud eterniit sellisel kujul. Kas meil on seda kuskile anda kindlasti ju. Ja. Eterniit peab kindlasti jõudma prügilasse  ja sellisel kujul, nagu nagu praegu siin on,  ongi kõige ohtlikum, ehk siis see purunenud asbest on siin  ilusti näha ja see siin hõljub ringi hingame sisse,  praegu väga ohtlik see kindlasti tuleb, peab jõudma prügilasse,  see ladestatakse, kaetakse kohe kattematerjaliga  ja omavalitsused seda jäätmejaamades koguvad. Teatud juhtudel saab seda anda tasuta. Kui korraldatakse näiteks kogumisringe või  siis on sellised päevad, et kogutaksegi suures koguses  asbesti Mida siis inimestele südamele panna, et nende tekkinud  jäätmed satuksid õigesse kohta ja saaksid  ka õigesti käideldud? Ja kui täna me räägime siin peaasjalikult ehitusjäätmetest  ja suurjääme, siis kõige õigem koht elanikul on jäätmejaam  ja sa võid olla päris kindel, et jäätmejaamast jõuavad nad  õigesse kohta ja jäätmekäitleja püüab leida nendele õige  õige lahenduse, kas ringlusena ringlusepõletusse  või siis ladestusse. Kui nüüd ehitusjäätmete puhul tellida, otsida ise jäätmekäitleja,  siis kindlasti panen südamele, et et kui tellida,  siis härra, telli kõige odavamalt ja kui maksad,  siis kindlasti küsi arve, et oleks hiljem võimalik  ka tõendada, et sinu, sinu jäätmed jõudsid õigesse kohta. Millal silikatsiidi ebaseaduslik prügimägi? Kaob sel hetkel, kui riik selleks raha leiab  ja see on poliitiline otsus, nii et kõigil neil,  kes nüüd äsja on valitud Riigikokku, uuel valitsusel on  võimalik siin tulla appi ja käed külge panna  ja see lõplikult ära likvideerida ja sellele konkreetsele  kaasusele joone alla tõmmata. Kas sellise käitumise eest oleme me riigina inimestena  kuidagi nüüd kaitstud, paremini? Ja peab ütlema, et esimesest jaanuarist aastast 2021 On üks  oluline muutus, et sellistel juhtudel peab olema ettevõtetel  tagatis tagatisraha, mis tähendab siis seda,  et kui ettevõte peaks minema pankrotti või oma tegevuse lõpetama,  siis on riigil võimalik seda raha, mis on  siis tagatise olemas kasutada just selliste jäätmehunnikute  ja laga likvideerimiseks. Nii et saame küll öelda, et viimase paari aasta jooksul  sellist drastilist koledat näidet, kus meil on ümberringi  20000 tonni ehitusjäätmeid, tegelikult enam tekkinud ei ole. Kurb tõdeda, et prügi loodusesse vedamine pole Eestist mitte  kuskile kadunud. Häiriv on näha, et kevadel, kui lumi on sulanud metsa alt  torkab silma sinna kokku veetud rämps. Inimesed on võtnud vaevaks tulla pika maa metsa sisse  ja siis tassida siia igasugust prügi kokku. See on riigimets, mida riigimetsa majandamiskeskus üldse  teha saab. Selliste prügihunnikute. Meie teatame sellest keskkonnaametit. Keskkonnaamet teeb oma menetlustoimingud. Konkreetselt selle hunniku hunniku puhul neid hetkel tehakse  ja peale seda, kui süüdlane tuvastatakse,  koristab süüdlane selle ära ja kui süüdlast ei tuvastata,  siis on see maaomaniku kohustus. Ja kuna RMK on siin siis maaomaniku rollis,  siis meie selle koristame. Siia ja ikka tegelikult toodud igasugust rämpsu,  et on vanad jalanõud siia visatud, siis on siin ilmselgelt  ehituses remondiks üles jäänud prahti. See on penoplasti tükid seal kaugel on mingisugune voolik. Praktiliselt kõike, mida pähe tuleb. Miks seda siia tuuakse, kes need on, on teil aimu ka? Ei ole, seda aimu ei oska, ei oska, ei oska küll arvata,  kes neid siia toob. Et näotu, ta on igal juhul jah, et ega põhiline,  mida tuuakse, ongi ju ehituspraht. Eterniit on viimasel ajal tõsine nuhtlus. Me oleme praegu Raplamaal, kui tõsine mure on siin selliste  ebaseaduslikke prügimahapanekutega. Ma arvan, et see mure on tõsine, nagu masendav on see,  et probleem nagu suureneb, et ma tegin väikse statistika  viimase seitsme aasta kohta, et 61 kohta oleme koristanud. Kui nüüd vaadata aastaid 2016 kuni 2020 Siis on keskmiselt olnud seitse koristamist aastas. Kui nüüd vaadata 2021 2022 siis on 14 koristamist aastas. Kas ebaseadusliku prügistamise juhtumeid on pigem juurde  tulnud või vähemaks jäänud? Kui me vaatame paarikümne aasta taha, siis kindlasti võib öelda,  et, et see tendents on vähenemise suunas siiski viimased 10  aasta jooksul, on nüüd need juhtumid, mis keskkonnaameti  lauale on jõudnud, et pigem pigem on stabiilne. Mis on muutunud, on need jäätmete olemus,  põhiteema on ikkagi ehitus, praht. Tänasel päeval, kui varasemalt leidis metsa alt  ka rohkem olmeprügi On päris selge, et prügi ei peaks niimoodi looduses vedelema. Jäätmete koht on ikka jäätmejaamas. Kas Rapla inimesed ja Raplamaa inimesed kasutavad usinasti  Rapla jäätmejaama teenuseid? Ja ma usun küll sellepärast, et näete, juba jäätmete kogus  tuleb välja, et kui 10 aastat tagasi me kogusime aastas  kuskil 250 260 tonni jäätmele, mis läks edasi lõppkäitlejale  siis möödunud aasta me kogusime saatsime edasi  lõppkäitlejale 2000 502600 tonni et see näitabki seda,  et tegelikult on elanikud ja kohalikud ettevõtjad on nagu  aru saanud, et selline koht nagu jäätmejaam on Raplas olemas,  on täiesti teadlikud ja meil on ka toonud jäätmeid tulnud  Harjumaalt Järvamaalt, et igalt poolt, et meil nagu selles  mõttes piirangut ei ole, kas ta nüüd Raplamaa inimene  või Rapla valla inimene või ettevõtte, et noh,  näha on, et, et on nagu omaks võetud ja ja aru saada,  selline koht on olemas ja alati me püüame ka,  nagu, kui on probleemid, et püüame nagu vastu tulla,  et noh, anda nõu, kui me ise aidata ei suuda,  siis me suudame anda nõu, et kus kohta minna,  kus kohast on võimalik abi saada. Kui tegelikult on olemas jäätmejaam ja inimesed saavad siia  ära tuua asjad, mis on siis ülejäänud ja võib-olla juba  prügiks nimetatavad siis miks on ikka nii,  et me võime leida ka prügistamiskohti loodusest? No ma ise kardan rohkem nagu seda, et see nagu on puhtalt  kinni inimese mõtteviisis et kui ta tahab oma lastele  lastelastele jätta sellise pärandi maha,  siis, siis on, ma ei tea, siis inimene on silma vaatama  peeglist et ega ju tegelikult kui olla aus,  siis ütleme, ehitus, meie vastuvõtu hind on ehitusanud,  segaprahil on 16 senti kilogramm. Tähendab, olge head inimesed, ütelge, mis see piir,  mis toote saate poest kätte 16 sendi eest,  ühe kilogrammi? Ma, aga mina sellist toodet ei tea. Ja, ja noh, tõesti see mõttes nagu, no kui niimoodi hakata mõtlema,  jäätmekäitlus ei ole kallis. Aga kui sa tekitada omale rohkem jäätmeid tarbida rohkem,  siis muidugi ta läheb kallimaks ja, ja tasuta nagu ei ole  võimalik nagu mitte ühtegi asja teha. Igale jäätmele peab olema oma koht ning loodetavasti on  ebaseaduslikud prügilad ja prügihunnikud juba õige varsti ajalugu. Meie rannikualadel vohavad täna pillirooväljad  ja meie luhad on võssa kasvamas, sest maakasutus on muutunud  ja fossiilsed tehistooted. On need taastuvad, biomaterjalid välja tõrjunud. Nüüd on ressursipuuduses ja keskkonnasäästule suunduv maailm  neid materjale taas väärtustama hakanud. Varakevad on roovarumise tippaeg, sest mererannik on veel  külmunud ja nii saavad spetsiaalsed laiade ratastega  kombainid kasvõi mere peal roogu niita, kahludesse köita  ja lattu kuivama viia. Edasine on käsitöö, sest traditsioonilistele rookatustele  läheb vaid parim tooraine. Kuid see pole täna enam pilliroo ainus kasutusviis. Saaremaal sutu lahe ääres asub tehas, mis väärindab juba  mitmendat aastat kohaliku pilliroogu. Selleks, et murda ühekordsete toidunõude nõiaring. Kristo le ja tõsta see Tõsta ta lihtsalt üles, nii teen. Ma panen siia sirgelt lõppu. Nii. Ja ole hea kilotiga ära jah. Nüüd on siis kõrred võite pikkuse just et masina jaoks õiges  pikkuses ja siit siis meister võtab, et võtab välja need katkisemad,  need need lähevad nagu siis otse jahvatamisse,  aga et sirgemad, siis lähevad edasi. Millega suu sutu teeb illirooniakõrsi neljandat aastat  ja siinsamas suu li roveskis. Kus see mõte tuli seda tegema hakata üldse maakodu ääres pilliroogu,  vaat kõrskõrrena, nagu ta kõige kõrgem kõrs on,  kasvades tuli see mõte, et, et lõikame sõlmekohtade vahelt  ja teeme joogikõrred. Põhjamaa bambusena võttes on ta täna ka ennast tõestanud  ja pillirookõrred on kenasti vastu võetud,  turul ka. Ja siia te olete teinud siis joogikorra tootmisliini,  jah, joogikõrre tootmisliini, et teades,  kui palju plastkõrsi toodetakse ja kasutatakse maailmas,  siis me nägime algusest peale, et tuleb seda toota,  mahtu nii-öelda suures koguses käsitsi seda ei jõua  ja kõige lihtsam on automatiseerida ja, ja täna ongi  väljakutse on olnudki, et, et masinal ei sobi kõrge kõverus  ja teistpidi masinale ei sobi, sest sõlmekohad on erinevad,  et need on olnud Need väljakutsed, mida selle masina puhul  on tulnud lahendada, et masin sellest ka aru saaks,  et tegu on väga loodusliku ja väga Väga eriilmelise kõrrega kõrred on lühikeseks lõigatud,  mis edasi saab? Edasi võtab meisternad siit maha, tuleb eemaldada lehed,  mis on veel külge jäänud ja sellised masina poolt  siis mittetuvastatud sõlmekohad, nii-öelda valed kõrred,  need siis elimineeritakse ja tuleb siis seest puhastamine,  meister seest tuleb puhastada ja, ja et ikkagi siit pärast  vedelik läbi. Just ja, ja siit saab. Puhutakse puhub, puhub. Hästi peenikese soodaga puhub ta lihtsalt,  siis need siis läbi. Ma saan aru, et kõik roog ikkagi kasu Totusse ju ei lähe, et nii palju selliseid erisusi on  selle roo puhul. Mis te selle rooga teete, mis ei lähe, tase? Täna, teades, kui palju jääki kogub me kogumegi teda täna  kokku ja aasta lõpuks tahame tulla turule pillirostkaardiga  millele saab siis antenni sisse panna ja kasutada seda  siis ukse läbipääsu muu kaardiga. Ja lõpuks jõuda pangakaardini. No kui keeruline tehnoloogia see on, see on nagu nagu plast  peaaegu siis pilliroo, plast. Ja ja ta peabki olema ju last. Meenutama, sest me asendada soovime plastikut ja,  ja lihtsalt meie kasutame taimseid sideaineid,  lisaks siis selle pilliroo meie enda tootmise jäägi ja,  ja põhi põhiline, miks kaart ongi see, et kaart peab vastu  pidama ju päriselus paar-kolm aastat ja ei pea ta olema  igavene ja seda on kõige otstarbekam asendada taimse taimsel  baasil pärit materjaliga, et see nii-öelda  siis pärast oleks ka lagundatav. Milline on selle materjali potentsiaal üldse,  mida üldse võiks sellest? Sellest saab tegelikult me oleme katsevalamise teinud,  surve valu masinates toimib samamoodi see materjal väga  hästi topsid. Täna täna mina ise peale pangakaardi näen näiteks kosmeetikatooted,  kosmeetika, pakendid, topsid, et asendada need looduslikuga. Nii et samas kui seda pilliroogu on meil looduses väga palju ja,  ja, ja üle see, see vohab seal, siis on mõistlik seda ikkagi väärindada. Ja ja, ja täna täna ongi, et kui pillirookõrtel on täna meil  eesmärk viis miljonit kõrt ära toota, siis kõik see muu,  mis üle jääb, siis kaartide puhul. Täna ta lähebki siis kaartideks ja võib olla  siis ja muudeks valatavateks toodeteks, et mina ise näen  ka suurt potentsiaali ja selle. Poole pürgima, et lisaks kõrtele tekiks siis nii-öelda  ringmajanduslik väljund pillirookõrrele,  eestimaisele, pillirookõrrele. Ka seisma jäänud luhaheinal on palju kasutusvõimalusi. Näiteks on Lihula linn ainulaadne Eestis  selle poolest, et siinne katlamaja kasutab kütteks. Matsalu luhtade heina tulemusena on siinne toasoe odavam  ja keskkonnasõbralikum kui kusagil mujal Eestis. Kütame siis heina ehk väärindame heina, mis nidetakse sealt  siis luhast, et ta siis ainult ei jääks kuskile metsa äärde  tol ajal, kui me seda tegime 15 aastat tagasi,  ei olnud sellele nagu teisi veerendajad ja leidsime  siis võimalus, et võtame sealt siis soojuse välja  ja tuha anname põllumeeste tagasi otsisimegi võimalust,  et millega siis hakkama hakkama saada. Et saaks siis raha jääks nagu kohaliku valda  ja kohalikud vallamehed saaks tööd. Ja siis oli teada, et Taanis on selline tehnoloogia olemas,  kus talunikud siis kasvatavad vilja ja viljastasaavad põhu  ja põhu kütavad siis ära, saavad omale sooja. See ongi nüüd see luha heim, mida te kütate. Et kui erinev see siin on, mida teil siis tarnijatelt tuleb? Vat ongi ju, näete, siin on palju silgust liblelist sees,  eks ole, ja kõrrelis on vahe vahel, eks ole,  näed kõrred nagu nagu pilliroogimood, et see,  mis looduses kasvab, see tulebki või siis näeb ta siin olid  need selline angervaks. Kohe jämedamad, ongi puhas, kohe selline. Ja ta krõbiseb ja koliseb, kui ta sinna läheb,  näete, purusta käinud seal, aga mis see ideaal olen,  oleks, mis, mis teil vaja on üldse? No võiks olla isegi selline. Ta on ikkagi ju tahke süsinik ja põleb ja  ja tuhk tuleb samamoodi temast. See on nüüd siis katel, mis selle heina ära kütab. Jah, mis teeb siis selle sellest heinast soojuse. Siin toimub põlemine. Kui lihtne see siis on see protsess No midagi keerulist ei ole, sisse viiakse hein ja,  ja tuli on seal sees ja suits läheb kortlast välja ja,  ja suitsutorudest käib suits läbi ja ümberringi on vesi  ehk läbi katla lähevad torud, kus käib see kuum suits läbi  ja annab üle oma soojuse selle teele. Palju inimesi sellest luhaainast siin sooja saab. No ma ütleksin, meil on kuskil 25 hoonet on suuri hooned,  näiteks kultuurimajad, koolimajad on ka väiksemaid,  selliseid korteriühistuid. Ja ma saan aru, et see soe on odavam kui mujal Eestis. Jaa, meil on 68 eurot megavatt ja meie nagu riigi käest  toetust ja küsime, jäime alla 80 piiri. Lihtsalt, et peaks seda heina ka tulevikus jätkuma,  et see asi nii odav püsiks, eks ju. Noh, olekski, et see on kestnud 15 aastat,  see edulugu. Aga kui kauaks ta veel jätkub, ei oskagi öelda. Kui Eestis on suur osa luhaheinast rullidesse kõdunema jäetud,  siis piiri taga on selle väärtusest aru saadud  ja praeguseks on luhahein arvestatav ekspordiartikkel. Rullid on siin seisnud pikalt, kui hea väärtusega see nüüd  söödaks on. Tõsiasi on see, et kui ta oleks olnud vähemalt katte all,  nii nagu ta seal kuhjas on, eks ole, või  siis veel parem oleks olnud kuskil laos,  siis oleks ta puhastud kuld olnud iseenesest eks ole. Aga, aga see must huumor seisnebki selles,  et praegu umbes nii palju selline ribasid ümberringi on,  on hukas, sest siin on nagu hallituseent juba näha,  peal, eks ole, ja värvi muuta. Jutus on aga kui siit võtta pakki, sest. Heina välja siis siis rohelist veel. Tegelikult on jumala ilusus, noh ei saa öelda,  et puhas kuld, aga tegelikult on roheline rohelist karvaein,  mida on igati võimalik müüa. Ja noh, selles mõttes, et kui seda üldist taimede koosseisu  siin vaadata, siis noh, siin ongi suure tõenäosusega  sisuline Kuus-seitse protsenti isegi proteini sees,  ehk siis tegelikult see osasid ongi hea,  ei mida on võimalik loomale sööta? Golden Feels ongi viinud kokku kaugete maade nõudluse  ja Eestis ülejääva materjali. Nende Rakveres asuvast tehasest jõuab meie lehmade ära  põlatud hein kaugele Lähis-Idasse ja Aasiasse,  kus on kohalikust söödast vajaka. Lähiaastatel plaanitakse rajada tehas ka Lääne-Eestisse. Kellele täpselt see hein ikkagi lõpuks läheb,  kes seda sööma hakkab? Siinkohal on ilus paslik teha üks nali, et,  et siiamaani kui meist on artikleid kirjutatud,  siis on tihtilugu üks suur suur kaamera või kaameli pilt  ikka taustale pandud, eks ole. Mõned kaamelid on kindlasti meie heina saanud,  ka siitkandist läinud, heina aga, aga põhikliendid,  kui me räägime materjalist, mis siis näiteks Lutserni  kasvatatakse põllu peal, eks ole, et see läheb ikkagi piimakarjale,  mis on hästi kõrge söödaväärtusega materjal  siis lihaveistele, kitsedele lähebki heina päris palju  ja kui me räägime sellisest väga hea kvaliteediga heinast,  näiteks timuti heinast, mida ka kultuurrohumaal kasvatatakse,  see läheb tihtilugu hobustele. Miks on ikkagi mõistlik siit vedada sinna kaugele,  et mis see kasu ikkagi on? No ütleme niimoodi, et kui võtta kas või looduskaitseline seisukoht,  tegelikult on vaja luhtasid hooldada, eks ole,  ja materjal tuleb kokku koguda. Ja, ja kui me materjali kokkukogume, siis tekib küsimus,  et, et kes see klient siin kohalik siis on,  eks ole. Ja, ja, ja kui me praegu vaatame ümberringi,  mis siin toimub, siis kliente on selgelt vajaka. Millegipärast on need suured heinamäed erinevates  metsaservades siin olemas, eks ole. Et ma julgen arvata, et see ongi see meie eestlastena kasu,  et me saame oma pilti siin paremaks ja mõistlikumaks,  et ei teki seda hunnikuid heina metsa serva,  sest see üks asi on seal hein, aga seal ka tegelikult on  selle rulli tegemiseks tehtud ka võrk või nöör,  mis sinna. Eestis on hästi palju kasutamata ressurssi,  mida tegelikult on võimalik rakendada mõistlikul  ja jätkusuutlikul kombel tegelikult töösse,  mis on ka märkimisväärne punkt, kogu selle,  selle mõttekäigu juures on see, et et kui me üldse vaatame  Eestimaa siis äärealasid, eks ole, mis on kuskil riigipiiri  lähistel või mere ääres, eks ole, siis siis tihtilugu on see,  et noh, et kui palju seal on millegagi võimalik tegeleda  ja kui siin on selline hulk rohumaad ja seda potentsiaali peidus,  siis kohaliku kogukonna tegemiseks toimetamiseks on väga  mõistlik see rakendada. See idee
