Hei, ilusat aprilli algust, Innova alustab kohe. Täna saates lahkame kala. Uudistame, mida tehakse illustratsiooni ringis? See on minu joonistus kass Kio ja ta on maffiaboss. Ja soovitame raamatut lugemiseks. Tõru käis silma õpikojas kalade töötoas,  kus vaadati ka kalade sisse. Saame teada, mida kõike on kalases peidus. Nüüd mul on kõigepealt teile alustuseks üks mõistatus,  et tavaliselt on niimoodi, et kui me kala nuusutame,  siis ta lõhnab nagu kala, eks kalal on oma kala lõhn. Aga nüüd ma annan teile sellise. See on värskelt püütud kala. Nuusutage ta, me, tema lõhn meenutab ühe köögivilja lõhna. Ja kui sa ära arvad, ära veel ütle pärast,  siis proovime, vaatame, kes ära arvab. Nii, mis köögivilja moodi ta on? Kurk nii, meil on üks kala, kellel on. Selline lõhn tõesti nagu kurgil ja see kala ise kannab nime,  mis sarnaneb ühele sõnale. Et see sõna on üks vedelik, millega sai vanasti kirjutada,  saab praegu ka tint, just see on meritint. Et meritint lõhnab siis kurgi järele, et tindime,  tundsime ära, aga meil on kaks sellist kala,  keda palju püütakse, on kilu ja räim. Et kas sa oskad nendel kahel kalal vahet teha. Mis kala siis sul siin on? Ma ei tea, aga ma hakkan kohe uurima. Mis kalad teil siin kandiku peal on? See siin on kilu ja see siin on räim siin. Aga mille järgi te need ära tunnete? Kõhu kõhu järgi. Kui sa räime kõhtu, siis on see sile ja kui kilu oma on nagu torkav. Tõmmata seljauime lahti ja siin on veel kõhu alluimed  ja rinnauimed. Sa saad vaadata, millised need on, et kõigepealt vaata,  millised uimed üldse kalal olemas on. Mida te siin uurite? Uurime ta uimesid ja saba ja mis tal küljes on erinevaid. Erinevaid uimi. Nii, aga siin, meil on lahkamiseks üks parajalt suur räim,  et vaatame, mis selle räime sees on, et kui me köögis  räimest toitu valmistame, siis me lõikame tavaliselt kala  lihtsalt kõhu alt lahti, sirgelt, aga kala tunnis. Me teeme natukene teistmoodi, et proovime nüüd kääridega  teha siia ristküliku kujulise lõike, nii et me lõikame siit. Külje jooneni lõikame mööda seda külge edasi  ja siit esimese uime juurest tuleme alla,  nii et me saame selle naha ja viha lahti. Ma olen varem kilu puhastanud, aga oota,  kuidas ma selle üldse lõikan? Ei oska? Lükkasid siis, et sa lõikab nagu, mitte kogu kala katki pooleks,  vaid lükkab siit naha alt sisse. Kas see kala on isane või emane kala, mis sa arvad? Ma ei, ma ei oska öelda, aga ma võin huupi arvata,  et see on isane kala, näiteks. Pakkusid täiesti täpselt sellepärast, et emastel kaladel on  selline kalamari, millest siis tulevad maimud. Et isastel kaladel on selline heleniisk. Nii ja siin. Sa näed, selle nisa küljes on selline hõbedane nahk. Nii ja nüüd sa võid nad siia kõrvale niimoodi laiali laotada. Natuke imelik on seda kala lahti lõigata,  aga samas on ka huvitav teada saada, mis kala sees on ja. Kala sees on siis näha selgroog, et kalal kalad on  selgroogsed täpselt samamoodi nagu meie ja,  ja siit turutavad välja siis. Kalaluud, et need on nagu siis meie põhimõtteliselt nagu  meie roided, kuna kala peab ujudes hästi painduma,  siis tal on hästi pikk ja, ja painduv siis selgroog. Need on nüüd. Kala lõpused ja nende abil siis kala hingata,  võid tegelikult nendest punastest veel natukene kinni võtta,  tegelikult neid on seal mitu sellist lõpuse kaart  ja kui kala vees ujub, siis ta kogu aeg neelab vett suuga  ja siit lõpuste vahelt tuleb siis vesi välja,  et nende abil siis kala saabki vees hingata. Kas sa tead, kuidas kalade vanust teada saab? Kaladel tekivad aastaringid soomustele, nii nagu puudel on  aasta ringid ja kui me tahame teada, mitme aasta vanune kala  on siis tuleb lihtsalt võtta kala soomus ära puhastada  ja seda siis mikroskoobi all uurida. Et nende aasta ringide järgi saab päris täpselt teada,  kui vana kalaga tegemist on. Aga kui me oleme selle kala nüüd niimoodi lahti lõiganud,  kas selle saab ikka ära süüa? Ja tegelikult ei ole ju vahet, kuidas me oleme  selle kala lahti lõiganud. Me saame selle pannile panna, ära praadida  ja sellest tuleb mõnus siis selline räimesuu täis. Kala süües me tavaliselt ei mõtle, mis nende sees on,  aga täna sain ma nende kohta palju rohkem teada. Nüüd lähme illustratsiooni ringi, kus noored kunstnikud  tutvustavad oma loodud tegelasi. Täna tulin ma illustratsiooni ringi uudistama  mida siin ringis tehakse illustratsiooniringis me tegeleme  raamatu illustratsioonikunstiga, ehk siis me teeme selliseid pilte,  mis mingit moodi raamatutega seostuvaid või lugudega kokku käivad. Aga see tähendab seda, et me teeme tegelikult päris  erinevaid asju, et me joonistame. Me maalime, me ehitame, me kleebime, lõikame  mida iganes selles mõttes, et, et noh, et lastel peab olema  huvitav illustratsioone teha ja vaatajatel peab olema  huvitav vaadata, et me püüame hästi mitmekülgselt seda  illustratsiooni teha, mis siin ringis täna toimub. Täna meil on selline tagurpidi illustreerimise ülesanne,  kui tavaliselt hakkab üks raamatupilt niimoodi peale  kirjanik kirjutab jutu ja siis joonistab illustraator  sellele pildid, siis me teeme täna vastupidi,  ehk siis meie ringi illustratsi Ja loovkirjutamise ringi lapsed hakkavad nendele hiljem  mõtlema välja seda lugu, mida nad siis räägivad omavahel  ehk seda dialoogi tekitama nende tegelaste vahel. Ja selleks, et need tegelased meil hästi põnevad tuleks,  nendel oleks huvitav seda lugu kirjutada,  et selleks me tegime siis niimoodi, et ühte tegelast  joonistab kokku neli last, et üks joonistab pea üks  joonistab keha, üks joonistab jalad sinna edasi. See on minu joonistus, kas ja ta on mahti  ja boss. Ja ta on selle poolest huvitav tegelane,  et ta elab Jaapanis, aga ta elab niisuguses linnas,  kus on kombeks, et pükse pükstes on hästi palju auku. Et ma tegin selle pildi sellepärast, et noh,  ma tahtsin nagu midagi naljakat ja siis ma mõtlesin,  et see pea just sobiks nagu hästi, et see on nagu see on  nagu ma olen kuulnud, et selline meestel on nagu selline  pats ja siis ma mõtlesin, et ma teeks ka talle sellise mõned arvavad,  et eriti ilus on see, kui siin aga selline joon tõmmata. Ja siis nagu noh, nagu sellised natuke nagu sissepoolsed põsed,  eks, ja siis ma tahtsin talle nagu eriti neid kulmusid  ka selliseks nagu noh, Ma tahtsin, et see näeks nagu veider  välja ja ilmselt on siis noh, ma arvan, et ta on umbes  mingisugune lihtsalt mingi veider inimene nagu näiteks mingi  mehe peaga nagu näiteks koolipoiss Tegase, kelle nimi on proua Karm. Ta on mingi pool inimene, pool robort ja ta oli mingi  matemaatika planeedist, et ta oskab väga hästi matemaatikat. See on ta on nimetu, aga ta, ta on kontoritöötaja Talle väga,  väga maitsvad võililled. Ta ei tee eriti midagi peale töötamise. Ja söömise? Kui oluline on see, et kunstnikul oleks äratuntav käekiri? Mulle tundub, et see on hästi oluline, sellepärast et et kui  kunstnikud oleks kõik ühtemoodi, siis oleks hirmus igav. Mulle tundub, et jah, et kunstnikud ikkagi päris palju  pingutavadki selle nimel, et seda oma äratuntavat käekirja luua. Selles mõttes kõik need erinevad ülesanded,  näiteks, mida me teeme ka illustratsiooniringis on hästi  olulised just selleks, et, et kunstnik tunneks ära,  et millise tehnikaga näiteks on tal kõige toredam neid oma  raamatutegelasi joonistada või milline tehnika sobib  mingisuguse jutu jaoks või, või millised karakterid sobivad  mingisuguse jutu juurde. Mis vahet on raamatu kujundaja ja illustraatori töö? Jah, raamatu kujundaja on selline illustraatori hea sõber. Et raamatukujundaja paneb kokku tekstid,  paigutab nad ilusti raamatulehtedele, nii et lugejal oleks  hea seda lugeda. Ja illustraator siis illustraator enamasti teeb pilte,  et sageli illustratsiooni see teksti. Paigutamise koht ja natukene ta mõtleb ka kujunduse peale. Mõtleb selle peale ka, et näiteks millise kuju  või suurusega pildid lähevad kuskile raamatusse,  aga jah, kujundaja paneb siis selle raamatu sealt edasi kokku,  kui illustraator on oma töö teinud. Kas lapsed on nõudlikum publik kui täiskasvanud? Äkki isegi on või noh, mõnes mõttes on kindlasti  ka täiskasvanud nõudlik publik, aga lapsed selles mõttes ma arvan,  et lapsed võib-olla uurivad pilte kauem ja põhjalikumalt  ja eriti väiksed lapsed, kes võib-olla veel lugeda ei oska. Aga tegelikult ma õudselt loodan, et ka suuremad lapsed  vaatavad pilte kaua ja põhjalikult ja et kuidagi,  et see pildi, lugemise ja pildi vaatamise rõõm ära ei kaoks. Sellega, et et kui ma oskan juba hästi lugeda,  siis sellest hoolimata ju pildid on ikka toredad. Ja lõpetuseks tutvustab Ida-Liisa sellist raamatut,  mis talle väga meeldis. Anti Saare raamatust õudne lugu lugeda saab ühe isa  huvitavat tegu. Isa oma kaksik kuist, Tiidust teedust. Nõuab maksimumi ja näha tahab kõrget tulemust. Isa kohe murest murtud. Kui pojad pooleaastaselt ei kõnni ega räägi arsti saa tuju paremaks,  ei tee pojad kõndima või rääkima ei peagi veel. Koolis indeks olgu ainult viied, nõuab poegadele meisa iga  vaba hetk olgu sisustatud huviga trennidega isa jaoks pole  liigne ka poegi akna taga piiluda. Et huviringides ei viiliks nad. Ja ikka oleks kõiges kõige paremad. Siis pojad saavad suureks ja isast lahku,  viib neid tee. Tiit jätkab isa vaimus ning isa õpetustest. Lugu peab. Peab teistest paremaks ta end. Tal tähtis on, et oleks kõik vaid kõige-kõige parem. See on üks neist kaksikuist. Teed valib hoopis teise suuna. Olla täpselt Eesti keskmine on tema soov. Tema lapsed silma paista küll ei tohi. Isegi kui oleks eeldus neil. Täpsemalt saab lugeda Anti Saare raamatust õudne lugu  illustreeris seda Vivianna Maria Stanislavka. Aitäh vaatamast, ongi tänane Nova saade läbi. Kohtume teiega juba homme 16 30 ja 18 30  ja ärge unustage meid ka Instagramist otsida üles  noortesaade Nova nime all. Kui mõni asi jäi arusaamatuks, leiate meid iga kell  jupiterist ja lasteekraani lehelt ülesse. Tšau.
