Et ennustada ilma tuleb meil näiteks vaadata,  kas suits tõuseb korstnast otse või kas pääsukesed lendavad  kõrgelt või madalalt. Kui pingsalt ma aga praegu ka seda korstent ei põrnitseks? Suitsu ei tõuse sellest siiski üldse ja ühtegi pääsukest ei  ole ka kusagil näha. Pole ka imestada, pääsukesed lendavad meilt minema juba  pärtli päeva ja ussi-Maarja päevapaiku, seega augusti lõpus,  septembri alguses. Kui silmade aga loomalaudas suitsupääsukesi veel  ka mihkli päeva paika. Seega üle-ülehomme ennustab see väga pikka  ja kaunist sügist. Vaadake laudas ringi. Kas näete pääsukesi? Kui teil lauta juhuslikult ei ole, siis vaadake televiisorit,  siit näete neid nüüd kindlasti. Oleme harjunud sellega, et suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Tegelikult on ta rahvuslinnu staatuses ka Austrias  ning paljud Euroopa rahvad on pidanud pääsukest õnne toovaks  linnuks nimetades teda koguni jumala kanakeses. Levinud arvamuse järgi hoiab suitsupääsukese pesa  välguhoonest eemal. Samas pesa lõhkumine võib majja jällegi suure õnnetuse tuua. Loomalaut on see koht, kus meie rahvuslind suitsupääsuke on  armastanud elada juba aastasadu. Ja sel aastal valiti ta aasta linnuks. Uurime, kuidas käib meie rahvuslinnu tiim. Suitsupääsuke on olnud inimkaaslev liik juba väga-väga pikka  aega ja tegelikult sellised loomapidamisega seotud kohad,  nagu näiteks laudad on olnud nende üks meelispaik. Nii see on kõigepealt ilmselt see putukate rikkus,  mis koduloomade pidamisega põllumajandusloomade pidamisega  nagu seotud on, see meelitab need pääsukesed ligi  ja siingi üks laut on selline, kus on siis veel peetakse  sigu kõrval on siis ka lihaveiste suurem. Hoone, et see siis annabki sellise hea keskkonna selleks,  et oleks putukaid ja, ja kui on putukad ja soov on pesitseda,  siis selline laut, kus siis pääsukesed ennast hästi tunnevad  ja mis on oluline, et neil on ka siis iga Igapäevane sissepääs. Siis ööpäev läbi või vähemalt ütleme valgel ajal olemas,  et see siis annab. Sellise võib-olla nende vajalike tingimuste koguse. Neli viis, kuus, seitse, kaheksa, üks 10. 11. 12 kõik klapib, tagumises laudaruumis on 12 põrsast  ja kokku on selles laudas 12 pääsukese pesa. Nii et tohutu küllus. Millised pääsukesed täpsemalt siin elavad? No suitsupääsukene, ütleme meie rahvuslind,  tema nimi on ju tulnud saksa keelest saksa otsetõlge ja,  ja, ja võibolla see on siis päris sellest ajast,  kui veel pääsuke kuskil selliste silma korsten Ta. Rehielamutes võib-olla pesitses paksu tossuse tänapäeval  võib-olla ja üks eesti rahvapärane nimi suitsupääsukesel  ongi ju laudapääsuke ja ja, ja tema tunnebki jah,  selle järgi ära, et temale eelkõige meeldib  siis hoonetes ja eelkõige lautades pesitseda  ja hoonetesse sisse siis oma poolkausias pesa ehitada,  seal on siis ühelt poolt see, et ta on, võib olla  väliväliste ka vaenlaste eest paremini kaitstud,  võib olla kui näiteks räästa või ka kaldapääsukese pesa,  aga teiselt poolt On uuritud ka seda, et tegelikult laudas,  kui on selline pool suletud laut ja kui seal ikkagi on  loomad ja sõnnik, et siis ka tegelikult see mikrokliima on  seal soodsam. Mõnevõrra. Aprillist oktoobrini meil pesitsev suitsupääsuke suudab  edukal aastal tuua ilmale kolm kurna. Igas neist on neli kuni viis muna. Koorunud poegi toidavad vanemad kuni 600 korda päevas  ja see tähendab märkimisväärset kogust putukaid. Kolmenädalaselt on noored pääsud valmis ise tiibu sirutama  ja lähevad vastu kuni viie aasta pikkusele elutsüklile. Kuigi 100 kuni 200000 Eestis pesitsevat paari võib tunduda suur arv on pääsukeste  olukord siiski kehvenemas. Sestap uurivadki ornitoloogid tänavu nii Häädemeeste  seirealal kui ka mujal Eestis lindude olukorda. Vana karjalaut on hea näide sellest, miks arvukus on alla läinud. Kuigi need hooned on olemas füüsiliselt,  siis, Pääsukeste jaoks üks oluline selline kvaliteedielement. On ära kadunud, see on siis need sõnnikuhunnikud. Ja ja loomadega seotud putukad, kes, kes  nii loomade Kui selle sõnniku peal elavad ja, ja nendel Ilma loomapidamiseta hoonetel on nad siis laudad  või mõned muud seal tavaliselt siis on toitu oluliselt vähem ja,  ja selle tõttu siis ka pääsukestel selline pesitsuskoht enam  nii atraktiivne ei ole. Kunagisest põllumajanduslikust hiilgusest on järgi jäänud  vaid varemed. Nendega on läinud ka pääsukesed, aga vähemalt õunad on jäänud. Ja väga head. Suve lõpuks on noorlinnud sarnaselt õuntele küpsenud  ning siis kogunetakse suurtesse parvedesse. Pesa asemel aga käiakse ööbimas hoopis roostikes. See komme pani muistseid inimesi arvama,  et pääsukesed talvituvad veekogude põhjamudas. Tegelikult tuleb neil sügiskülmade tulekul ette võtta retk Aafrikasse. Ja tiibade alla jääb siis ei rohkem ega vähem kui 10000 kilomeetrit. Sellisel rännakul võib hukkuda isegi 70 protsenti lindudest  sest ohte teekonnal Meil siin kõik oleks väga hästi, et siis Tema pikal rändeteel nii Aafrikasse kui tagasi on  siis ikkagi palju selliseid. Kohti, kus võivad teda erinevad ohud varitseda ja,  ja need nii inimtegevusega kui ka siis keskkonna  ja sealhulgas kliimamuutustega seotud tegurid on  ka päris tähtsad. Et. Võib-olla pool sellest pääsukeste käekoos sõltub sellest,  kuidas ta tal siin pesitsusaladel läheb ja kui hästi tema  järglaskond saab üles kasvatatud, aga mitte sugugi vähem  oluline on siis see, mis toimub nii rändeteedel. Euroopas ja, ja, ja, ja Vahemere piirkonnas,  aga siis ka veel enam, mis toimub talvitusaladel  ja teel sinna ja tagasi. Ülihea lendajana tuntud räästapääsuke on suitsupääsukesest  pisut väiksem. Erinevalt suguvennast elab ta ka linnades  ja armastab teha savist või mudast pesa räästa alla. Väga halva ilma korral võib räästa pääsuke jääda tardumus unne. See tähendab, et tema kehatemperatuur ja ainevahetuse  aeglustuvad vältimaks surnuks nälgimise ohtu. Erinevad siis suitsupääsu. Sest ta tõesti ehitab sellise keraja pesa,  millel on siis ainult väikene lennuava ja kuna tema  siis pesitseb väljas nii-öelda vabaõhukäes,  eks ta siis ilmselt ka tolle tõttu. Oma pesakambri paremini nii-öelda kinni müürib ja,  ja, ja see aitab tal siis paremini välisoludega hakkama saada. Nende välimuse järgi vahetegemine ei ole  ka väga raske. Võib-olla suitsupääsukesel hakkab kõigepealt silma,  siis selline pikk ja, ja selline hargikujuline,  sa. Saba räästapääsukese saba on oluliselt lühem,  selline. Natuke nagu kalasaba, meenutab niisugune kerge väljalõige. Ja teine asi, et siis suitsupääsukesel on kurgu all on  selline punakaspruun poolkaar mis on siis tumetarandiga  piiratud ja räästapääsukesel ei ole seal mitte midagi  siis peale valgete sulgeda. Sarnaselt suitsupääsukesele on ka räästapääsukest kummitamas  arvukuse langus. Probleemid on enamasti samad, mida võiks linnulaulu armastav  ja häid putukakütte eelistab inimene ette võtta,  et pääsukesed tema lähiümbruses pesitseda saaks. Lääne-Euroopas on siis kus on nagu nende pääsukeste kaitsele ja,  ja, ja sellises Linna ja urbaanses keskkonnas on need probleemid olnud juba aastaid. Et seal on siis ka tuldud sellisele järeldusele,  et eriti Saksamaal, et siis kasutatakse selliseid tehis  tehispesi mida siis pannakse nendele lindudele ülesse,  siin on siis räästapääsukese tehispes on meil Mõned sellised tehispesad pandi tänavu üles  ka Eestis. Kas linnud võtsid need omaks? Suitsupääsukestel pandud pesades üks võeti ilusti kasutusele,  teise võttis tegelikult siis kärbsene kasutusele,  nii et lindudele võib öelda, need pesad on hästi meeldinud. Räästapääsukestele me panime siis üles ühte pesitsuspaika  kahese tehispesa, seal lähedal oli looduslikud pesad olemas,  aga see tehispesa jäi siis kasutamata ja meil endal on nagu kahtlus,  et võib-olla need ei mahu siit füüsiliselt sisse  või on see nende jaoks ka ebamugavalt kitsas. Selleks sügiseks on traadid tühjad ja pääsukesed läinud. Mis muud, kui turvalist lendu neile Aafrikasse. Rändlindude järgi on hõlbus määrata ilmakaari. Kui lindude nokad on suunatud lõunasse osutavad nende sabad  põhja ja vastupidi. Juurde tuleb vaid kalendri järgi vaadata,  kas parasjagu on kevad või sügis. Kui meil kalendrit käepärast pole, siis vaatame seda,  mis looduses parasjagu toimub. Kui siin või seal käib parasjagu seaduslik vähipüük,  on tegemist augustikuuga ja kui see pole niisama vähipüük,  vaid lausa teaduspüük on tegemist ka zooloogiga. Kelle nimeks on Margo Hurt? Sellest ei ole palju aega möödas, kui meie vanavanemate  jaoks oli suveöine vähipüük heinateo vältimatuks osaks. Nüüdseks on sellest alles vaid mälestus. On siis meie ainukese vähiliigi jõevähi arvukuse langemise  põhjuseks vähikatk, reostunud veekogud või kaduvad elupaigad? Uurime spetsialistid. Selleks, et küsimusele vastust saada, viib Margo Hurt juba  94.-st aastast läbi igasuviseid vähkide seirepüüke. Seekord kutsus ta meid kaasa orava valda kõvera järvele. Palju neid vähimõrdasid kokku, on siis? 40 vähimõrda on siin kokku panema, siis kõik paneme sisse. Ja söödaks on tavaline särg, söödaks on särg või? Või nurg või latikas või selline karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Meie pole küll heinateol, aga vähimõrrad saavad  sellegipoolest kõvera järve lastud. Jõevähk eelistab elupaigana kõvema põhjaga veekogusid,  kus öise eluviisiga loomale päevasel ajal piisavalt  varjepaikasid on. Sestap kulgevad mõrralinnid just järve kaldaid mööda  ja södastatud püünised jäävad vette terveks ööks. Hommikune udu on järvepeeglilt just jõudnud hajuma hakata. Kui ootusärevuses mõrdasid kontrollima, läheme. Päike tõuseb, mis nad hakkavad nüüd vaikselt välja ronida,  sealt. Oli selle suure puu all vist esimene. Puu. Esimene käes üks pisike. Emane, kui vana nii suur vähk on? Vähil üldiselt vanust määrata. Praktiliselt ei ole, ei ole võimalik, aga saab nagu hinnata  silma järgi arvestades vähipikkust, et aga selline pähkliks  olla nüüd elanud kuskil kolm suve. Siin on kaks tükki sees kaks vähki. Aga küllalt väiksed. Kui suur see vähkede alammõõt on? Vähialammõõt nüüd harrastuspüüdjale on 11 sentimeetrit. Ehk siis 110 millimeetrit ja siis seda mõõdetakse siit vähi  otsa orgist kuni. Laka lõpuni. Noh, see nüüd on enam-vähem täpselt mõõduline  vähkharrastuspüüdja jaoks, et sellise võib  siis harrastuspüüdja Lääne-Euroopas jõevähk kõikvõimalike austide  ja humaaridega võistelda ei suuda. Eestis on aga tegemist väärt delikatessiga. Parimaks vähipüügi kantsiks on loomulikult Saaremaa. Kui palju Eestis üldse harrastajate poolt vähki püütakse teadsaga? Selle kohta on iga aasta jah kokkuvõtted tehtud,  et need harrastuspüüdjad peavad esitama andmed,  palju nad siis. Neid mõõdulisi vähki välja püüdsid ja ja  ka palju siis alamõõdulisi tagasi tõstsid,  et. See arv on siin. Eelmisel aastal oli kuskil üle 10000 lähipüüti veel. Siin on üks suuremaid, see nüüd või kaks kaks suuremat. Muidu need on jah, harrastuspüüdele on nad mõõdusid,  sa. See on kuskil 11 pool sentimeetrit, räägiti,  et vanasti olid hästi suured vähid, et nii suur et see on  tund sellest, et vähke mõõdeti siis. Sõra välja sirutatuna sõraotsest kuni laka lõpuni,  siis tõesti on seesama 15 sentimeetrine vähk võib-olla  tõesti 25. No Margo, räägi, võime saagiga rahule jääda. Ma usun küll, et võime rahule jääda. Arvestades seda varasemat infot järve kohta,  siis hinnangul tundub, et et olukord On isegi pisut paranenud või vähemalt samal tasemel. Et hea meel on, et vähk on järves endiselt olemas ja. Ja, ja nüüd täpsemad tulemused selguvad siis,  kui me kui me need vähid ka siis ära mõõdame  ja kaalume, siis saavad rõõmsalt vette tagasi minna. Emane 103. 31, sellele võib panna sõrg taastuvenergia. Kuhu neil need sõrad siis kaovad? Sõrad kaovad siis võitluses. Teiste vähkidega või siis ka vaenlaste ga,  et vähil on päris palju looduslikke vaenlasi. Näiteks mink või sarmast, teinekord ei saagi vähki päris kätte,  saavad sõrast kinni ja siis tõmbavad selle sõra otsast ära. Isana. 109 45. Vaatan, et sa hoiad suhteliselt vabalt seda suurt vähki  peost siin igatepidi, et siis natuke hirmus ei ole. Aga ta sellest praegu see suure sõnaga kinni ei võta,  kõvasti. No võtab ikka, kui, kui nüüd teda niimoodi ärritada,  ärritada või proovida siia näppu, siia sa vahele panna ta  üldiselt on need suuremad vähid sellised uimasemad,  et. Õnneks vähid üksteisele verd välja ei näpista,  selle asemel tuleb võidelda mitmesuguste haigustega kurikuulsaim,  neist aastaid laastamis tööd teinud vähikatk. Ameerika päritolu seenhaigus toodi Euroopasse 19. sajandil. Probleeme tekitab ta aga tänapäevani. Lisaks vähikatkule on Ameerika päritolu ka vastne võõrliik  signaalvähk et kirjeldada signaal vähi leidmise saagad siin Eestis. Signaalvähk toodi siis Euroopasse 60.-te aastate lõpul,  aga vähikatk oli juba enne signaal vähki meil siin Euroopas olemas. Signaalvähk toodi siis eesmärgiga, et saada  siis jõevähi sarnane vähk, kes siis oleks katkukindel  ja seda ta siis ka on. Aga kurb lugu on see, et see signaalvähk ise katku üldjuhul  ei haigestu, aga samas kannab seda ohtlikku haigust edasi. Looduskaitseseadus ütleb, et signaalvähki ogapõskset vähki  ja kitsasõralist vähki Eesti vetesse sisse tuua ei tohi. Kindel on ka see, et omal jõul signaalvähk siia meile ei jõudnud. Nii et aitäh sulle, kallis kaasmaalase, et nuhtluse meie  vetesse tõid. Need signaalvähid tulid välja täiesti tavalise Jõevähi  populatsiooni seisundi uuringu käigus, et Harjumaalt sai  signaalvähi kätte minu kolleeg Mati Kivistik  ja siis eelmine aasta tuli see signaalvähk Saaremaal,  siis minu Mõraliini viimasesse mõrda, et kui seda viimast mõrda poleks olnud,  võib-olla praegu Saaremaa signaalvähist,  me ei teakski midagi. Selleks, et signaalvähi saaga jõevähi jaoks õnnelikult lõppeks,  ei tohi võõrliiki edasi levitada ja sellele saavad kaasa  aidata kõik. Eestis on õnneks tervelt 250 veekogu, kus jõevähk  looduslikult elab. Hoiame seda nii. No vot, Margo, see oli minu elu esimene vähipüük  ja võiks öelda, et täitsa tulemusrikas. Jah, tulemusrikas on juba see, kui kui järves on vähk olemas,  siis. Siis tuleb juba sellestki rõõmu tunda. Aga laseme neil head teed minna, siis? Meie loodushoidlikkus avaldub paljudes pisemates  ja suuremates asjades selles, et see me ei lõhu linnuvesi ei  murra tarbeta metsas oksi, ei tambi nimme puruks ei  sirmikuid ega sitaseeni. Laseme vette tagasi alamõõdulised ja ka lausa mõõdulised  kalad ning jõevähid. Ka osooni tehes üritame me olla hoidlikud  ja seepärast laseme nüüd tagasi eetrisse Sveni  ja randeli, kes üheskoos sõuavad Peipsilt Narva jõkke  ja näitavad meile, mida ise seal näevad. Pole midagi mõnusamat, kui alustada uut suvepäeva ujumisega. Loomulikult eriti veel, kui selline tore jahedaveeline  rabajärv on kohe Peipsi külje all. Just ei tahaks siit välja tulla enam. Kes sinna Peipsi sinivetikatesse ikka tahab ronida. Kuul aga peab ikka minema, uus päev hakkab  ja paat ootad ja. Rabajärve ja Peipsi veesoojuse vahe erineb nagu öö  ja päev. Ka on kohati merena tunduv Peipsi sel hommikul  roheka moega. Vees hõljub lugematu arv imepisikesi pallikesi  mis lähemal vaatlusel osutuvad vetikateks. Asi selge soojus on pannud järve õitsema. Viimastel päevadel oleme ennast tabanud mitmeid kordi  rääkimas Peipsi järvest kui merest. Ja tõepoolest, Peipsi järvel on mitmeid merega sarnaseid  hüdroloogilisi iseärasusi ja üks nendest on seiseide nähtus. Ehk siis olukord, kus püsivate tuulte puhul on järve ühes  otsas vesi näiteks meetri jagu kõrgem kui teises  ja veepind oleks nagu ühes suunas kaldu. Ja niimoodi olemegi meie viimased kolm päeva aerutanud  selle Peipsi järve kõrgema veeserva peal. Merele sarnaselt on ka Peipsi ilm üsna muutlik. Oleme just katsetamas kaasa võetud purje,  mis veab paati kerge tuule abil edasi. Ühtäkki aga tõuseb tuul käredaks pakiks ja peame  mõistlikumaks randa pöörduda. Ükskõik kuhu sa ka tegelikult ei vaataks,  siinsamas Peipsi ranna peal. Surnud ahvenad on igal pool vaatavad vastu  ja miks see nii on? Evenad ja kiisad ja täpselt samamoodi nagu meil eelmine  aastaga oli. Ja eks see põhjus on ka tegelikult sama ju,  et ääretult soe suvi on. Vesi on kalda piirkonnas 30 kraadi ja see temperatuur  põhjustab ajutisi lokaalseid hapnikupuuduse piirkondasid ja,  ja kahjuks need kalad niimoodi ära lämbuvad  ja kõrge kuumuse kätte surevad. Õnneks mõne aja pärast tuul vaibub ning saame järvele tagasi pöörduda,  et sõuda end järgmisesse kohta. Oleme oma retkega lõpuks ometi välja jõudnud. VaskNarva, see on koht, kus Peipsi järv läheb üle Narva jõeks. Vasknarvas väiseme peamisi vaatamisväärsusi,  nunna kloostrit ning kunagise linnuse varemeid. Siis võtame suuna Narva jõele. Huvitav on jälgida, kuidas loodus Peipsi  ja Narva jõe ühinemiskohast muutuma hakkab. Pikad liivarannad kaovad ja Eesti poolel kõrgub mets. Seevastu jõe Venemaa kallas on üsna kõrge  ja selle taga imdub suursuguseid maastikke. Jaama külakandis võib vee peal rändaja imetleda. Narva jões truugasid ehk vanajõgesid. Ajapikku on jõgi kulgenud praegusesse sängi  ja jätnud alles veesopid, kus navigeerimiseks tuleb appi  võtta kaart. Kogenud teelist rõõmustavad kõiksugu tegelased,  keda me oma teekonnal kohtame. Olgu selleks kasvõi selline ilus roheline ussike  kes otsib oma teed ja kohta looduses. Mööda Narva jõge liueldes aitab meile kaasa Eesti suurima  veehulgaga jõe kiire vool. Tark aparaat GPS näitab, et ilma sõudmata kannab vool paati  edasi tervelt neli kilomeetrit tunnis. Aerujõudu lisades aga tõuseb liikumiskiirus märgatavalt  ja nõnda saabume peagi järgmisesse sihtpunkti. On matka viies päev ja me oleme jõudnud sellisesse kohta  nagu karaoli. Tegemist on ilmselt mingisuguse kuningakülaga nimest võiks  järeldada küll, sellepärast et vene keel siinkandis siiski  valdav keel on. Ja kuna saime Strugade peal päris suure vihmaosaliseks,  siis otsustasime ennast looduse vastu kaitsta  ja riietada ennast vihmakindlate kuubede sisse. Öömajani on veel 10 kilomeetrit aerutada. Lähme siis. Korodenka küla all on jõgi muutunud juba päris laiaks  ja Venemaa poolel paistavad uhked majad. Kuna teekonnal hakkab mõlemal kaldal silma palju kalamehi,  siis uurin, kuivõrd kalarikka jõega tegemist on. Päris kutselisi kalureid siin peal ei ole. Enamus on ikka need asjaarmastajad. Siin on auahven, harjus, angerjas, latikas,  särg, nurg, lutsu on. Lembitu kinnitusel on ka Narva jõel kalameestel sama mure,  mis mujal Eestis. Nimelt on seal mõne viimase aasta kestel kevadeti  massiliselt kanda kinnitanud kormoranid. Ja need linnud armastavad kalale hästi pihta panna. Kuidas iseloomustas aga Lembit sealkandis olevat poruni ürgmetsa? Paruni ürgmets on ikka. Tõesti ürgne. Eriti on seal tammi palju kõva lehtpuud on saar,  vaher, tamm, pärnamets on seal üks, nelja hektriline ala  täitsa olemas. Ja väga iidsed pärnad. Oma viimase matkaöö veedamegi ürgmetsa turvalises rüpes. Järgmisel hommikul vaatame selle põhjalikult üle  ja siis siirdume edasi juba Narva poole. Sellest aga juba järgmises saates. Üle üleeilset kalendri sügise algust pole Maarjamaal õieti  miskiks peetud. Mis sa ikka tähistab sellest, et jälle pikem kui päev. Küll aga on au sees olnud üle-ülehomne mihklipäev,  mil tõmmati suvistele tegemistele joon alla  ning löödi patta. Lammas. Kana või kukk? On peetud eriti vägeva väega loomaks, sest tema laulab. Tetas eemale ka vana kurja enda ning seetõttu on teda pandud  ka kirikutornide otsa. Mihkli päeva sobib kukesupp nagu valatult kuid paraku ei  leia me kukke ei selverist ega ka turult aina kana. Ja kanad ja kanad. Kuid aitama maailmale nendega eest. Kolm osooni.
