Päikesele ilmus ootamatult auk, mis on maast 20 korda suurem. Kas sealt paiskuv laine toob vaid virmalisi  või hävitab lähipäevil mobiililevi ja satelliidid. Küsime teadlaselt. Kuigi juba esmaspäeval koguneb uus riigikogu,  istub kolmikliit alles võimukõneluste laua taga. Kes või mis olukorra nüüd nii pingeliseks ajas  ja millal jagatakse ministriportfelli? Küsime Riina Sikutilt. Foto puhvis Balanceaga jopet kandvast paavstist lõi rahva pahviks. Paraku oli selle autor tehisintellekt, mida paavst  tegelikult kannab, räägib Evelyn Kaldoja. Tere õhtust on kolmapäev, viies aprill ja ringvaade on otse-eetris,  mis oli kuu aega tagasi. Valimised täpselt kuu aega tagasi, viiendal märtsil olid valimised,  aga koalitsiooni läbirääkimised ikka kestavad. Minister Riina Sikkut on meie poole teel Tallinna,  liiklus nõuab oma. Seal on väga tihe liolek. Praegu me loodame, et ta ikka õige pea jõuab  ja me saame temaga rääkida. Hea uudis on see, et lõpuks ometi elame siis suurlinnas,  meil on korralikud ummikud. Ega siia ei ole nii lihtne saabuda, aga üks külaline on juba  vähemalt kohal. Kuna maa peal on olukord siis hulluks läinud,  siis keerame pilgud hoopis taevasse. Sellel nädalal tuli siis teade selle. Kohta, et päikesel on augud, see ei ole muidugi midagi ebatavalist,  neid on seal ikka olnud ja täheldatud, aga viimased augud,  mida siis seal nähti, on ülimalt suured,  nii suuri auke kunagi olnud ei ole ja ähvardatakse sellega,  et see võib meie satelliidi ja sidesüsteemi välja viia. Kas on mingisuguseid ilminguid selle kohta,  et kuskil on tõesti mõned satelliidid tänu sellele alla kukkunud,  trajektoorilt kõrvale kaldunud või, või side on kuskil  seisma jäänud? No varem on päikesetormid sidet häirinud raadiosidet  ja satelleti sidet ja mõned satelliidion pidanud vahepeal  välja lülitama, et hiljem jälle tööle hakkaks. Aga praegused päikeseaugud või isegi öeldakse krooniaugud. Ei ole midagi väga uut, et kuigi see on väga suur,  siis sellist auku tegelikult me palja silmaga ei näe. No pildid me seda praegu näeme, et see suur must ala seal  siis all see on, no väikese mastaabiga võttes me näeme tõesti,  et ta on ülimalt suur Ja see on tohutult suur ja seda tüüpi, selliseid krooniauke  ei ole ka nii suuri varem nähtud, aga tavaliselt seda tüüpi  krooniaukudega ei kaasta väga tugevad päikesetormid,  mis võiks siis maa peal tekitada geomagnetilisi torme  ja mis meie sidesüsteemi võiks, võiks välja viia. Et ja need tegelikult on erinevad asjad,  kui päikeseplekid. Et päikseplekki me näeme palja silmaga või vaatame,  kui läbi teleskoju vaatame, siis näeme, saame päikese plekid  üle lugeda, aga need augud on nüüd ultraviolett ja,  ja röntgen kiirguses, et kui sellise kaameraga vaadata,  siis näeb neid neid krooniauke. Mis asi see auk siis on, mis seal augu sisemuses õigupoolest toimub? Selles kohas on päiksemagnetväli teistmoodi,  et päiksemagnetväli on selline, et ta ei lase päiksest  footoneid välja, hoiab neid seal kinni ja tihtilugu see  magnetväli siis on rohkem rohkem nagu kosmosele avatud  ja sealt võib välja paiskuda siis osakesi päikseosakesi rohkem,  et ta võib oluliselt suurendada päikesetuult. Nii et ühelt poolt hoiab nagu footoneid kinni,  valgus ei tule sealt nii palju, aga teiselt poolt on oht,  et, et see, noh ta ei ole nii täpselt ega regulaarselt teada,  et millal sealt midagi tulla võib. Aga sellega võib kaasneda rohkem päikesetuult. Miks need augud üldse tekivad? Ei tea, päikest uuritakse ja simuleeritakse,  arvutis, vaadatakse nii täpselt kui saab. Keegi seal käinud ei ole, et seda seda materjali täpselt  ja sisemust uurida. Ta on niivõrd suur ja ta niivõrd keeruline. Ma saan aru, et virmalised on ka üks sellesama päikeseaukude  poolt põhjustatud Jah, virmalised on päikesetorm. Kui tekib, siis paiskub maa suunas laetud osakesi seesama  päiksetuul suuremas koguses ja need tulevad maa ümber  hakkavad siin väga palju muutma. Atmosfääris kõrgemal olevaid kihte maa magnetväli saab  muudetud sellest väga palju atmosfääri kõrgemad osad  paisuvad ja ja siis hakkab neid laetud osakesi tulema  siis rohkem pooluste lähedal atmosfääri sisse  ja sealt sealt siis on virmalihtsalt näha nii. No me oleme ka üsna pooluse lähedal, ma saan aru,  et Eestis virmalisi aeg-ajalt nähtakse, kas see samane suur päikeseauk,  mis praegu seal päikeseloojangu Praegusel ajal ka virmalisi, kas me täna õhtul võiksime minna,  kui pimedaks väljas läheb virmalisi nautima? Täna õhtu kohta ei oska öelda, praegu on ilm pilves,  nii et seetõttu ei pruugi väga midagi näha olla. Aga need suured krooni augud siis jah, varasematel nädalatel tekitasid,  tekitasid mõningaid mõningaid virmalisi ja neid oli näha. Peaksime olema kuidagi ärevil ka, et need päikeseaugud on  tekkinud selline imelik kiir, kus siiani jõuab  või mitte imelik, tavapärane, aga palju suuremas koguses,  see mõjutab kuidagi inimese heaolu ja tervist  ja ma ei tea elu planeedil maa. Ta võib mõjutada, et. Ei ei ole nagu varem täheldatud selliseid asju,  et, et need päikseplekid või siis krooniaugud võiksid  nii suuri tormi päikesetorme põhjustada. Et nad tuleksid lausa inimese naha kallale. Aga, aga sidesüsteeme võivad rivist välja viia küll  ja väga palju selliseid suuremõõtmelisi süsteeme nagu energiasüsteemid,  kus on hästi pikad kaablid, hästi pikad juhtmed,  elektriliinid ja, ja väga -väga tugev. Selline nähtus oli 1800 keskpaigas, kui,  kui oli pikk telegraafi liin ja see läks täiesti rivist välja,  mitu nädalat olid särisesid otsad ja, ja telegraafi  sõlmpunktid läksid põlema. Me täna isegi vaatasime, viskasime pilgu peale satelliitidele,  mis siis siinsamas ümber maakera igatpidi tiirlevad  ja ausalt öeldes niimoodi igavas elus ei kujuta ette,  kui selle pildi, selle pildi nagu pilk peale visata,  siis ja sellele lähemale nagu suumida, siis see on nagu  metsik need kõik, need pisikesed triibud,  mida te näete, Need, kõik igatpidi risti-rästi,  need on kõik, ma saan aru, et satelliitide. Piksatelliidi trajektoorid ja orbiidid, sellised et kuskil  8000 ringis töötavaid satelliite ja sama  ja mingisugune mitu 1000 veel vanu, surnud satelliit,  et kõik risti-rästi segamini lendavad. No see on see, seda nimetatakse mingil hetkel kosmoseprügiks,  kuidas, kas inimene on nii tark, et ta suudab neid nüüd  üksteisest nagu mööda juhtida või kui, kui seesama  päikesetuul nüüd ühte satelliiti see mõjutab,  et ta satub kuskile mingitele trajektooridele ette  ja need satelliidid hakkavad sealt tasapisi,  ma ei tea, allakama. Ja me suudame neid mingil määral juhtida,  et me ei tea nende asukohta väga täpselt,  et, et kõik see, see probleem on selles,  et, et me ei tea nende objektide asukohta väga täpselt. Me teame nende asukoha pilve mingi mitmekümne meetri raadiuses. Aga see, et kas mõni teisele väga täpselt pihta juhtub,  vot seda seda nii täpselt ette ennustada ei saa. Et nii, et nende juhtimine käib, et seda tõenäosust vähendada,  et nad omavahel kokku põrkaks. Aga väga täpselt see ei ole teada ja seal võib õnnetusi juhtuda. Tähendab siis seda, et kosmos on nagu internet vahepeal sai  väga täis, et kas kosmos võib ühel hetkel selles mõttes täis saada,  et me lihtsalt ei mahu neid enam sinna saatma. Jaa, võibki. Ja me oleme päris mures, sellepärast et USA on,  on vastu võtnud ühe sellise seaduse, et me ei  või sinna liiga palju uusi satelliite saata. Me peame viie aasta pärast, kui satelliidi missioon on läbi  need satelliit ise alla tooma, et selline selline reegel  selleks tehnoloogia on praegu olemas. Need tehnoloogiad on täiesti olemas. Konks on ka selles, et see satelliit peab ise töötama veel  sel hetkel, kui ta missioon on läbi näiteks kümneaastase  missiooniga satelliit siis ta peab veel olema täisfunktsionaalne,  et ta saaks oma raketimootori tööle panna  ja tuua ennast alla atmosfääri. Siis muidugi me sealt katki teeme, siis jääb seda prügi veel  rohkem sinna jah. See see prügi, kui üks satelliit teisega kokku põrkab,  siis on tuhandeid tükke, mis ringi lendavad  ja ohustavad teisi 1000 korda rohkem. Tegelikult üks veel huvitav kosmoseuudis tuli eile,  kui NASA teatas siis oma kuumissiooni astronautide nimed,  neli tükki neid on ja kolm tükki on varem  siis kuupeal käinud, vabandust, mitte kuupeal käinud,  kosmoses käinud ja üks on siis uus, et. Mis tarvis nad lähevad, nad ei lähe ju, see toimub küll juba  2024. aastal ehk siis järgmisel aastal, aga kuu peal nad  siis veel ei maandu, vaid teevad siis nagu tiiru. Ma saan aru ümber kuu, et miks neil seda tarvis on. See on mitmeetapiline programm ja praegu on vaja  siis katsetada kõiki neid süsteeme, mis sinna kuu peale  minekuks on vajalikud. Siit eelmine aasta toimus suure SLS raketi esimene katsetus,  kus inimesi sees ei olnud. Ta tegi ka ümber kuu tiiru ja siis vaadati,  et kõik süsteemid toimivad. Et me võime järgmine kord siin inimesed peale panna. Aga et ka laskuda kuu pinnale, et see tehnoloogia veel ei  ole valmis, et selleks oodatakse järgmise suure raketi valmimist,  mis viib siis inimesed ka kuupinnale. Nii et see on veel aasta hiljem sellest. Mis mõttes ei ole valmis inimesed käinud mitu korda kuul,  et mis seal siis nüüd, mis seal siis vahepeal muutunud on? Tuleb teha uus, parem, turvalisem, suurem. Mida loodetakse kuult leida, õigupoolest ma kõigepealt küsin  nii et millal loodetakse siis tõesti selle uue raketiga kuu  pinnale astuda ja noh, tõenäoliselt otseülekandes saame  siis vaadata seda, kuidas inimene taas mööda kuud kõnnib. Et kui järgmine kuu missioon on siis 2024 järgmise aasta  lõpus siis ja see on siis see ümber kuu lendamine  ja nüüd ülejärgmine missioon, siis Artemis kolm,  kus ka lasku laskutakse kuupinnale, see peaks olema 2025  lõpus ehk siis sellest üsna lähiajal lähiajal  ja paari aasta pärast, et sellest järgmisest lennust aasta hiljem. Mida nad loodavad siis sealt leida, miks nad sinna kuupinnal lähevad,  mis see kõige suurem eesmärk on sinna inimene taas saata. Kaugem eesmärk, millest Nasa on rääkinud,  milleks Nasa seda teeb, et on see, et, et minna kuule selleks,  et ka sinna jääda. Ja need järgmised kuule laskumise missioonid on sellised,  et vaadata, kas seal kuul saab luua püsivaid baase. Nad on praegu välja valinud koha kuu lõunapoolsel  või praegu mitu alternatiivset kohta, et täpset kohta pole  veel uudises välja toodud. Ja laskudes lõunapoolusele on seal kuskil pimedates  kraatrites jääd, sellist jääd, mis ei ole kunagi  päiksevalgust näinud, pole, pole ära sulanud  ega aurustunud. Et sinna jää sisse saab teha. Pesa saab teha jaama, seda jääd, jääd saab kasutada,  et teha vett ja õhku endale. Ja et minna minnagi, siis vaatama, kas seal saab püsivalt  baase luua. Väga huvitav, igatahes me kavatseme siis seda tihedalt jälgida,  kui see sinnamaani jõuab, aga suur aitäh täna meile tulemast. Hannes Hermaküla võttis kirve sae ja Silver Sepa ühes  ning läks metsa, et teha 100 aasta vanuse traditsiooni järgi  valmis puusuusad. Kui see pilt natuke segaseks jääb, siis minu käes on kaks suusakeppi. Ja Silver sinul. Sul on paar suuski. See on meie ja see on teie. Toome stuudiosse laua täie väga erivärvi linnumune,  et saaksite nädalavahetusel eeskuju võtta. Melchiori filmitriloogia rahvusvahelise menu valguses küsib  tänane pealtnägija, kes on üldse Eesti edukaimad  filmitegijad ja mis on edu mõõdupuu. Kuidas Märten Metsaviir, Marko Matvere ja teised Eesti  näitlejad Apteeker Melchioris järsku sujuvalt saksa keeles räägivad,  viib asjaosaliste sõnul Eesti filmi suurema vaatajaskonnani  kui kunagi enne. Deutsche Telekom selle. Juttude järgi 40 miljonit. On vähemalt see ja kui me paneme nüüd Amazoni  ka sinna otsa, noh, me võime rääkida ikkagi Saksamaa katvusest,  peaaegu 80 protsenti kodudest võiksid potentsiaalselt valida  ühel hetkel, et vaataks Eestis toodetud Melchiorit metsaviiru,  kes räägib küll saksa keeles aga ajab Eesti asja mingis mõttes. Riina Sikkut meil nüüd siin stuudios, tere tulemast. No tõepoolest, nagu me saadet alustasime,  täpselt kuu aega tagasi toimusid valimised  ja nüüd ligi kuu aega on sees tulevased koalitsioonipartnerid,  istunud ümber laua, reformid, Eesti 200,  sotsiaaldemokraadid kõik läbi arutanud, kõik on kogu aeg  õnnelike nägudega olnud, kuni siis see lõpuponnistus on käes  ja ma saan aru, et suunurgad juba hakkavad veidi  ka nagu alla kiskuma, sest nüüd on nagu kõige tõsisemaks läinud. Ja noh, praegu on väga raske faas, et, et ühelt poolt ongi  olnud väga huvitavad väga sisulised arutelud  ja on terve rida asju, noh, kas kaitsepoliitika,  välismaa poliitika noh, mitmed justiitsküsimused,  kus, kus ühisosa on väga suur samas nii nagu nüüd viimased  uudised ka meedias arusaadavalt eelarveraam on väga kitsas Ehk et hoiupõrsas on tühi nagu üks tava pealkiri juba kuskil  portaalis oli jah. Ja et kuna ei ole neid valusaid otsuseid,  noh, viimased valitsused pole aastaid teinud,  nüüd tuleb neid tegema hakata ja see kokkulepe on väga raske,  nii et, et praegu ka esimehed ja jätkavad arutelusid. Et kuna aeg tiksub Laupäevaks peaks olema see kokkulepe ikkagi nüüd sõlmitud,  et oleks võimalik see valitsus moodustada. No pühad on isegi ka nagu vahel, kas te pühi seal,  peate vahel või muudkui aeg arutati ja võtate,  vaatate, kust maha saab võtta? Plaanisime pidada enam, ma ei ole nii kindel,  et neid pühi pidada saab, aga, aga noh, tulebki tõesti see  laupäevane tähtaeg on meil kõigil ees ja tuleb see pingutus  ära teha. Millest siis sotsid tahavad pihta hakata,  kust sotsid kärpida tahavad? No tegelikult vaidlused ei ole üldse kärbetes,  aga pigem see, et tõepoolest aastaid ei ole püsitulud  püsikulusid katnud, nüüd nüüd tuleb leida viis asjade  tasakaalustamiseks ja sotsiaaldemokraatide jaoks. Ja aga sotsiaaldemokraatide jaoks on kõige tähtsam see  jaotuslik mõju, et, et kahtlemata tuleb muutusi teha,  aga see ei saa tulla nõrgemate arvelt kehvemini toime  tulevate inimeste arvelt. Maamaksuvabastuse. Kaotamisest on juttu olnud, see nüüd on juba kindlalt sees  või see on ka veel arutelu all. No vot, ma nüüd ei tea, kas, kas see kõlab hästi või,  või täiesti kohutavalt, absoluutselt kõik maksumuudatused,  nii erandite kaotamine, määrade tõus kui uute maksude  kehtestamine on olnud laual kõige üle arutatakse,  tulevad ei, aga kokkulepet ei ole. Et, et väga palju neid kombinatsioone, mida moodustada saab,  on, on erinevaid, seal on tegelikult ka väärtuspõhised valikud,  et, et kui täiendavaid tulusid vaja on, et  mis need mõistlikumad valikud oleks või,  või milline, milline on kompromissettepanek,  aga kuna kokkulepet ei ole, siis tõesti ei saa ühegi maksu  osas öelda, et vot see nüüd. No vot see tuleks ära teha. Kui ärev see olukord seal laua taga on, on juba vihaseid  välja puhisemisi toast ja niimoodi rahunemis nurka minemisi või,  või te ikkagi nagu suudate veel ühist osa leida,  seal näha? No eesmärk valijatelt saadud mandaat on tugev  ja praeguses julgeolekuolukorras me kõik tunneme seda vastutust. Et see ootused, kokkulepe tuleks, on ju olemas. Samas praegu on väga keeruline siia Ja tõesti, täitsa ärevaks läheb, jah. Kõik delegatsioonid arutasid omavahel, noh  siis tulin otse sealt sotsiaaldemokraatide arutelult  ja ja nüüd läbirääkijad läksid nüüd ruumi täpselt kell seitse,  nii nagu algas ringvaade Missioon eile kestis ligi kaheni öösel ja võrreldes eilsega  noh edasiminek t ei ole toimunud, aga, aga veel natuke aega on. Nii selge maksumaksude ja kärbete osas me praegu vastuseid  ei saa. Kas me ministeeriumite osas saame aru,  kas tuleb edasi? On 15 ministeeriumi nii nagu oli ja mis siis nüüd muutub kliimaministeeriumist,  ma olen kuulnud, et see nüüd nagu tuleb ja  keskkonnaministeerium nagu läheb. Nii ei ole jah. Et, et tegelikult tõesti me endise lepime kokku sisu,  siis ministeeriumide arvu ja siis hakkame neid portfelle  omavahel jagama, aga, aga see arusaam, et meil on vaja rohe  leppe küsimuses noh, ühelt poolt nii ühiskonda kaasa võtta,  aga ka sisulisi muudatusi teha ja õiguslik raam luua ja,  ja see nõuab väga selget poliitilist juhtimist. Nii et on vaja ministrit, kes, kes vastutab kliimapoliitika eest. Et põhimõtteliselt sisulises mõttes, selle,  see kliimaministeerium on tulekul, mis ta nimeks saab,  see, seda te ei hakka ütlema, jah. Ja mis seal portfellis täpselt sees on, millised teemad? Ja ta tuleb siis nagu lisaks, et meil saab olema rohkem  ministeeriumi või siis Rohkem ma praegu, seda ma tahaks öelda, et rohkem  ministeeriumi kindlasti olema ei saa. Nüüd küsimus on, et, et milline, kas praegustest  ministritest keegi hakkab ka kliimapoliitika eest selgemini vastutama. Või siis on portfelle vähem, aga, aga see on arutelu küsimus  pärast seda, kui sisuteemadest on kokkulepe saadud. Ei, te mõtlete, et läheb isegi vähemaks,  siis see on ju veel vähem, mida jagada. Ma saan aru, et Lauri Hussar siin ütles,  et, et ministrite portfellide jaotus saab olema  proportsionaalne siis häälte tulemuste või kuidagi niimoodi,  et siis, mis see siis võiks olla, umbes seitse,  neli, neli või. No ka kahtlemata sotsiaaldemokraatide eelistusi oleks  jätkata sellise noh, viis-viis-viis võrdse jaotusega,  aga, aga me saame aru, et see on ka läbirääkimiste küsimus. Aga seda ei ole ka kokku lepitud. Pühad tulevad, väga huvitavad mitte ainult läbirääkijatele,  vaid ka kõigile teistele inimestele, et tõesti ni  nii maksuteemade kokkulepe portfellide jaotusministrid,  et noh, et kui me saame kokkuleppele, siis see on mingi järgmise,  ma ei tea, kolme ööpäeva küsimus, kui see kõik selgeks saab. Ei, aga ikkagi veel see ei olnud ikkagi siis nüüd kokku  lepitud juba, et see läheb proportsionaalne jaotus vaid,  et see on ka veel laua peal ministrite kohad  ja ei ole seda ka allkirja noh, nii-öelda allkirjas. Järjel seda loogikat me ei ole muutnud sisu,  teemad, siis portfellide arv, siis nende jagamine  ja teiste ametikohtade jagamine, et niimoodi me liigume,  aga, aga praegu on väga raske hetk. No riigikogu juhatust hakatakse samamoodi esmaspäeval valima,  sest uus riigikogu ju koguneb kes siis saab riigikogu  juhatusse ja kes ei saa tulevasest koalitsioonist,  kaks nagu saab, kes kõrvale jääb? Jah, aga need ametikohad, nad tulevad kõik korraga,  ministrid. Spiiker või esimees, aseesimees riigikogu juhatuses jah. Et väga kahju, et ma ei saa tulla uudistega,  et, et ma tegelikult elan kaasa, ma tahaks telefoni juurde vaadata,  mis nüüd juba läbirääkimistel, kas on edasiminekut toimunud,  kas või kas pinged on kasvanud, et aga ei saa ei ühegi maksu  või mõne kulu või ametikoha osas uudiseid ei ole  ja ma saan aru, et see tundub kummaline,  aga me tegelikult ei, ei hoia, meil ei ole mingit kokkulepet,  et lihtsalt lepime kokku, aga välja kellelegi ei ütle seda kokkulepet,  päriselt veel ei ole. Suure laua taga ei ole, aga kui te lähete niimoodi jalutada  sealt õhtul minema või, või hommikupoole kohale kellegagi  satute kõrvuti käima, siis ikkagi nagu midagi ju räägite,  midagi, olete aeg, räägi, onju ja midagi te ikkagi olete arvanud,  et nii võiks ikkagi minna, eks ja, ja aga ei hakka mitte  midagi ütlema. Ma arvan, see ei aita heale läbirääkimistele. Tulemusele ka selles võib teil õigus olla. Aga lõpetuseks siiski. No ise, millise portfelli te siis esmaspäeval loodad kätte saada? Esiteks, ma loodan, et tuleb hea kokkulepe. Et praeguses julgeolekuolukorras me tõesti seda ühiskonna  ootuste a vastutust, mis meile on pandud,  tunnetame, et me saaksime kokkuleppe, mille puhul kõik koalitsioonipartnerid,  noh, natuke on kulm kortsus, et no pagan,  raskelt läks, aga, aga saavad ikkagi rahule jääda. Ja, ja nädalavahetusel saame sisustada uudised,  saame kõik pealkirjad täita nimede ja portfellidega ja,  ja siis noh, tegelikult tuleb tööga pihta. Igal juhul jõudu sellel teekonnal. Ma tean, et meie homme ringvaate saates plaanime oma  ettepaneku juba ministritele ära teha, kes võiksid need  portfellid haarata. Ma arvan, et võib-olla saate siis nagu häid mõtteid. Tasub vaadata. Aitäh täna tulemast. Ja välissõnumites näitame teile täna rekordvanuses modelli  Donald Trumpi kohtupingis ja poissi, kes elas kolm aastat telgis. Eile oli Ameerika Ühendriikides ajalooline päev. Esimest korda sai endine president ametliku kohtuliku süüdistuse. Selleks peeti Donald Trump kinni, võeti talt sõrmejäljed  ja saadeti Manhattanil kohtusaali. Teda süüdistatakse 34. äridokumentide võltsimise juhtumis,  et varjata vaikimisraha maksmist ühele pornotähele  ja ühele playboy modellile. Trump end süüdi ei tunnistanud, vaid pidas pärast pika kõne,  kuidas protsessil on poliitilised motiivid. Nüüd näitame teile ajaloolist moeajakirja,  nimelt poseerib filipiinide voogi aprillinumbri kaanel 106  aastane Aapo angoodi ehk vanim naine, kes eales kaanepildil olnud. Kehamaalingutega kaetud daam on ka ise mitmendat põlve tätoveerija. Iidset kunsti saab edasi anda vaid veresugulastele  ja nii on naine juba aastaid koolitanud oma lapselapselapsi. Kohaliku Voogi peatoimetaja sõnul esindab vanadam ideaalselt  filipiinide kultuuri eripära ja ilu. Kreeka muuseum täitus neljajalgsete sõpradega,  sest üleilmse koduta loomade päeva puhul võisid külastajad  näitusele kaasa võtta oma koerad. Nii oli Ateena moodsa kunsti muuseumisse kogunenud väikeseid  ja suuri, karvaseid ja karvutuid kunsti huvilisi. Suure poti keeva supi ja lahke südamega 59 aastane  Parestiina mees on juba 10 aastat inimestele romadani kuul  tasuta suppi jaganud. Supp on valmistatud puljongist ja rohelisest nisust  ja seda jagub kõigile soovijatele. Nii on tekkinud lausa järjekord inimestest,  kes paastu katkemist tähistavad. Palve kutset ootavad. Tuhanded eakad Šveitsi naised ühendasid jõud  ja algatasid esimese kliimajuhtumi Euroopa Inimõiguste kohtus. Nad väidavad, et samal ajal kui liustikud sulavad  rekordilise kiirusega, seab riigi tegevusetus kuumalainete  ajal ohtu nende elu. 81 aastane Bruna molinaari põeb astmat ja tema sõnul teeb  kuumus haigust veel hullemaks. Kohtumaja ees tervitas daame plakatite, lillede  ja rõõmuhõisetega sadu Green peasi toetajaid. Kolm aastat telgis elanud poiss lõpetas oma heategevusliku  väljakutse 13 aastast Maks. Usit inspireeris vähki põdenud naaber, kes talle telgi kinkis. Kui peretuttav suri, kolis poiss telki elama. Uusi õnnestus kolme aasta jooksul kokku koguda üle 800000 euro,  mis läheb nüüd kohaliku Hospitsi toetuseks. Noormehe sõnul olid need kolm parimat aastat tema elus. Peruu ja Boliivia kokad tulid kokku, et tähistada Amazonase  kööki suurte lehtedega kaunistatud puidust lauale laotati  värvide ja maitsete paraad. Et hoida elus esivanemate köögikultuuri,  on kokad juba 15 aastat kestnud uurimistöö käigus kirja  pannud üle 600 kohaliku toiduaine. Nimekirja kuuluvad näiteks küüslaugumaitseline puukoor,  nõelamata mesilaste mesi ja ussitšilli. Lõpetame armsate uudistega Inglismaalt tšesteri loomaaiast,  kus sündis kaks haruldast tiigrilast. Kuna maailmas on vähem kui 400 sumatratiigrit,  olid kutsikad väga oodatud. Ekspertide sõnul on loomalapsed Alifi raie tugevad,  terved ja mänguhimulised. See on meie Ja see on teie. Toome stuudiosse laua täie väga erivärvi linnumune,  et saaksite nädalavahetusel eeskuju võtta. Foto puhvis Balancaga jopet kandvast paavstist lõi rahva pahviks. Paraku oli selle autor tehisintellekt, mida paavst  tegelikult kannab, räägib Evelyn Kaldoja. Nädalavahetusel läheb suuremaks munade värvimiseks  ilmselgelt ja kõik vaatavad, et saaks võimalikult kirjud  ja värvilised. Aga looduses ka on täitsa selliseid kirjusid mune olemas,  puhta naturaalselt. Me palusime Joosep Sarapuult loodusmuuseumi sooloogilt,  et ta siis haaraks mõned muuseumikogudest kaasa,  näiteks mida loodus on suutnud ja vaatan minu ette on  laatunud täiesti valged munad. Ütleme, et need tuleks ikkagi saata värvimine,  kui rääkida nädalavahetuse kontekstist. Ei, ma seda kindlasti ei usu, et nad oleks kuskile vaja  värvimisse saata, see ongi võibolla selline puhas ja,  ja valge selline noh, ilus Eestimaa, Eestimaa toon,  võiks öelda. Puhas minimalism, et kui kanamuna jääb valgeks  ja värvimata, siis sa võid öelda, et see lihtsalt loodus Ja kusjuures see, see muna, mida, mida näitasite on  siis valge toonekure muna ja noh, kui sa oled ikkagi  nii võimas lind, siis sa suudad ikka nokaga sellele  ründajale ka äsada ja samas su muna võib rahulikult valge olla,  et sul ei ole vaja teda nii-öelda ära ära peita kuskile. Selle ta võib nagu uhkustada sellega, et saab ise hakkama  oma pesa poegade kaitsmisega ja selles mõttes,  aga milline endal siin noh, laua peal on üks kollektsioon,  nüüd, mis on teie enda lemmik, muna kõige lemmikum? Kõige ilusam, kõige kirevam. Mulle meeldib üks selline tavaline väga väga linnalind,  kõik inimesed teavad, on siin siis hall varese oma,  et tema on selline sinine ja natukene selline säbruline,  nagu oleks keegi pintsliga pritsinud seda värvi sinna peale  ning sinine. Vaatame seda sinist natukene lähemalt, korra ma  siis tõstan. Siit on näha niimoodi. Jah, see sinine toon siis noh, on väga palju erinevaid tegureid,  mis seda munatooni võib siis mõjutada, et siin tuleb mängu  kindlasti UV-kiirgus. Siis tuleb mängida termoregulatsioon ja samuti natukene seda  mimikrit sinna anda, et neid munad muna üles leitakse,  et kui, kui hall vares teeb pesa päris kõrgele kuskile puu otsa,  siis ta on väga hea nii-öelda avatusega nii päikese päikesekiirgusele,  sellepärast et nii kui tume ei tohi muna olla,  muidu kuumeneb üle näiteks. No ühe teised sellised sinaka toonid, munad on siin eriti väikesed,  need näevad välja nagu sellised need väiksed kõrvaklapid  praegu minu, siit vaatenurgast, et et aga vist on ikka munad  ja seal väikese tiku topsi ees. Ja see, need on need jah, et jah, väga väiksed munad,  võsaraat on selle linnu nimi ja tema on selline lind,  kes siis teeb oma pesa sellise hästi varjatud kohta sellise  kuusemetsaalusele ja, ja tema munad võivad sinised olla. Sellepärast et ta väga väga hoolitseb nende eest  ja need sinised munad muidugi. Meile inimesele võivad väga hästi välja näha,  aga samuti linnud, röövloomad, muud kiskjad,  kes seal olla võivad. Nemad võib-olla ei näe seda sinist, nii nagu üldse meie näeme,  sest ütleme näiteks, et mida näeb siis, ma ei tea,  linnud näiteks suudavad näha ultrapealt kiirgust,  et siin munakoores sees võivad olla ka mingisugused  helendavad elemendid sees. Lendab ringi ja vaatab, et näe, täiesti sellised,  nii on pallikesed jah. Kui ta teda üldse näeb, sest tõesti ma ütlen,  võsaraadi pesa on pigem väga-väga varjatud ja,  ja mune eriti näha ei olegi. Kas need on kõige väiksemad munad, mis meil siin laua peal  praegu on ka jah? Võib öelda küll, siin on, see on nüüd üks eriti huvitav kurn,  sest et siin on kolm halli kärbsenäp. Kärbsenäpi muna ja siis on veel üks selline natukene suurem,  mis üritab teha järgi seda, aga see on kägu,  käomuna. See on see vana laul, on ju kägu, munes muna  ja nii edasi. Kägu on meil üks kõige tuntumaid pesaparasiite,  nii et kägu ootas ära, kuni hall kärbsenäpi emane korra pesa  juurest minema läks ja siis tegi kiiresti oma protseduurid  ka seal ära, nii et lootes, et keegi teine kasvatab tema  pojad üles. See näeb, haub tema muna ära. Kuidas see päriselt siis ikkagi käib, et  ja siis see muna tulebki, see käopoeg tuleb sealt võõras  pesas välja ja toidetakse võõraste lindude poolt üles  ja kasvatatakse suureks. Aga miks talle kärbse näpukombeid näpi näpu? Näi kärbse näpu. Näinäpi ütles ja Miks talle kärbsenäpi kombeid siis selle käole külge ei õpetata,  kuidas tast ikka lõpuks kägu saab, kes jälle hakkab võõrasse pesasse? Seal on, tulevad puhtalt ikkagi geenid mängu,  et, et vatusest ei ole mingit kasu ja et muidugi öeldakse jah,  et inimest ja üldse organismi mõjutab geenide keskkonda,  aga siin tulevad ikkagi geenid mängu, et see käopoeg,  kes on seal üles kasvatatud, tema järgib ikkagi selliseid käoinstinkte,  mitte halli kärbsenäpi instinkte ja võib-olla juhtub isegi,  et ta isegi halli kärbsenäpi poega ei näe,  sellepärast et et käo poeg, keda siis sünnib esimesena,  ilmselt või koorub esimesena, siis ta viskab need teised  munad sealt isegi võib-olla välja, nii et jääbki ainult tema  sinna pessa. Selline terrorist, linnupoeg jah. Ja jah, kahjuks küll loodus on selline huvitav  ja tuleb ära kasutada võimalusi. Tal on veel lemmiklinde, kelle pessa käib see kägu munemas. Ja no näiteks linavästrikud on väga tavalised sellised,  kes kannatavad siis käo parasituse all. No kes meil siin veel sellised põnevamad siin on,  mis seal seal teie ees need laigulised? Seal need on siis raudkulli omad, need on samuti sellised  mikriga üle valatud nagu jah, natuke on värvi,  pritsitud siia-sinnapoole, muidu on heledad,  aga, aga siis jäävad mingisugused tumedad laigud siia ilusti peale. Tema samuti teeb kõrgele okas puu otsa oma pesa  ja sealt on muidugi röövlinnule ka päris hea saak,  kes siis on suuremad linnud, kanakull näiteks kindlasti  ontahaks kindlasti maiustada nende munadega,  siis tuleb natukene sellist mustrit sinna sisse visata,  et poleks nii lihtsasti äratuntavad, aga  mis on väga huvitavad on siis, need on siis kiivitaja munad,  kiivitaja, šokolaadist, need on nagu šokolaadist tõesti,  ja võib-olla isegi siin on nagu see piimašokolaadi  ja tumeda šokolaadi selline mõnus kombinatsioon sinna tehtud. Ja see ongi täpselt sellepärast, et kuna kiivitaja,  siis teeb pesa puhta, lihtsalt põllu peale,  kaevab võib-olla väikse lohu, viskab paar rohukõrka juurde  ja siis need neli muna enamasti sinna satuvad,  et nemad on väga ohustatud siis just kiskjate suhtes,  et, et peavad olema varjatud. Ja kui te vaatate seda kuju, siis tema ütleks,  et ma ütleks, et kõige sellisem ovaalse või teravatipulisem  ja üks hüpotees ütleb, et mida teravatipulisem muna,  seda kaugemale lendav lint on, sest näiteks kui me võtame kaku,  kes üldiselt on suhteliselt vähelendav, siis kakkude munad  on peaaegu ümmargused. No siin laua peal peaks olema vist ka krokodilli muna  ja kilpkonnamuna siin no palju valikuid enamale jäänud,  kellele pole tähelepanu pööranud, aga ma ei julge ühegi  peale osutada, mis on kilpkonna muna? No mina osutan siis siia, et siin on nagu kanamuna. Aga lihtsalt palju väiksem, see on siis krokodilli muna  ja siin peaks olema siis kaks sellist. Kilpkonnamuna, et see ümaram on siis vee,  kilpkonna, muna see ülemine ja see ülemine  ja siis see alumine peaks olema siis nii-öelda maismaa,  kilpkonna muna eesti keeles on suhteliselt sarnase nimega kilpkonnad,  aga inglise keeles on neil siis kaks erinevat mõistet  täiesti välja mõeldud ja nende huvitav fakt  või võrreldes teiste nii-öelda lindude munadega,  siis on see, et, et kui linnud enamasti hoolitsevad oma oma  poegade ja munade eest, siis kilpkonnad,  krokodillid seda väga ei viitsi teha, nemad matavad oma  munad liiva alla ja ootavad, kuni siis nad kooruvad  ja siis hakkavad iseseisvalt elama. Ja kusjuures väga huvitav on see, et, et kilpkonna munade  sugu sõltub temperatuurist, millisel temperatuuril  siis need munad parasjagu asuvad, et kui seal on näiteks üle  31 kraadi, siis on terve pesakond on emaseid  ja kui jääb sinna alla 27, siis on terve pesakond isaseid  ja siis seal vahepealsed temperatuuridel on  nii ja naa. Sellised huvitavad lood munadega, nii et kui te kipute neid  siin nädalavahetusel värvima, siis mõelge nende looduslike  elusolendite ja munast kooruvate tibude peale  ka te ise värvite mune. Ja mina eelistan sellist klassikalist sibulakooretooni,  nagu on herilase viul. Kena, aga aitäh täna tulemast. Koputad kolm korda vastu puud ja annad selle puuhingele teada,  et sul on soov ta teise ellu viia. Enne kui kirve sisse lööb. Kui Hannes Hermaküla järgmise aasta Tartu juubelimaratoniks  metsa suuski tegema läks, selgus, et isegi puu tänamisest ei piisa,  et kõik peatult kulgeks. See on nüüd jama. Ja nüüd on meil otseühendus Prantsusmaaga,  kuna kell üheksa algab seal meie kalevi jaoks väga oluline mäng. Anu Säärits on koha peal. Anu, ütle, millega seda võrrelda. Kui kõrgel tasemel, siis Eesti korvpall hetkeseisuga on,  me kõik oleme väga elevil aga mille pärast me õigupoolest  siis elevil oleme? Marko põhjust elevuseks on kõvasti, sest Eesti korvpall on  selle kõige kõvema saavutuse lävel. Kalev Cramo meeskond püüab esimese Eesti klubina jõuda  eurosarjas finaali ja selleks on vaja täna veel võidelda  kõvasti Prantsusmaa klubiga Chale. See on Euroopa karikasari, kus meeskond juba septembrist  saati on võidelnud 47 erinevat klubi, seda võitlust  alustasid ja neli meeskonda on siis veel rivistuses. Ma istun siin praegu olete klubi saalis,  see on 1987.-st aastast juba pärit saal,  päris vanakene. Siin on publikule valmis pandud kaasa õigumiseks oma  vastasvõistkonna muidugi näod ja nimed. Ja kui šalee meeskond veel välja ei ole tulnud tund  ja 20 on mänguni, siis Kalev Cramo mehed on juba vaikselt  siin sooja tegemas. Kapten Martin Dorbek just hüppas hüpitsaga. Meie meeskond on 18 eurosarja mängu juba pidanud,  tänane on siis 19. kodus seitsme punktiga,  prantslaste Chaled võideti, selline varu on kahe mängu summas,  siis pääseb edasi parim finaali. Ja euroliiga on siis Euroopa korvpalli tipuks seal meil on  ka veel kaks meest, koondislased mängivad  ja püüavad veel play-offi pääseda, aga tõepoolest,  kui sa küsisid, miks me nii eleval oleme korvpalli suhtes,  siis jah, me ei ole üheski eurosarjas finaalis mänginud küll  15 aastat tagasi nelja parema hulgas, Tartu Rocki meeskond  oli ja jäi siis ka neljandaks. Igal juhul tuleb põnev kohtumine. 5000 pealtvaatajat peaks siia saali tulema,  see on väike koht tegelikult 55000 pealtvaatajaga  või üldse elanikuga Lääne-Prantsusmaa linn üldiselt väga vaikne,  aga täna saab kõvasti lärmi olema ja mõned Eesti fännid ka. Nii et. Oleme tõesti suure suure korvpalli tulemuse ootel. Suur aitäh sulle, Anu, selle väikese ülevaate eest hoiame  siis pöialt, loodetavasti siis Eesti selle tänase mängu  võidab ja sinna ihaldatud finaali ka pääseb,  meie aga vahetame siit eemalt ja läheme hoopis. Paavsti juurde, kuna suur reede on tulemas,  nimelt ilmus siis paavst möödunud nädalal rahva ette  udupeenes palansaga jopes ja kõik imestasid. Eelmisel nädalal rõõmustas maailma väga fotopaavst  Franciscusest kandmas puhvis ja üsna pompöösset paleniga talvejopet. Aga vaid paar päeva hiljem selgus, et pilt on loodud  tehisintellekti abil ehk sellel kujutatu ei ole päris  viraalse võltsfotod on teinud 31 aastane ehitaja Pablo  Savier Chicagost. Ta ise tunnistas, et oli foto tegemise ajal  ka pisut pilves. Seejärel on analüütikud pilti ka lähemalt vaatlema hakanud. Selgub, et silmad voolavad kokku prillidega. Ristikett lõpeb äkitselt ja käsigi ei oma kontuure. No isegi pilves olemine on mõnes mõttes nagu selline  kristlik teema või katoliiklik teema, aga tänu sellele  laialt levinud fotole mõtlesime, et on paslik rääkida. Katoliikliku maailma ja paavsti rõivastest,  mida ta üldse kannab, sellepärast et tähtis nädal on  niikuinii ka käes. Suur reede on juba ju ülehomme, kuidas muide katoliiklased  suhtusid sellesse, et paavste Palansaga jopes interneti  avarustesse jõudis ja see levis üle maailma tõesti kulutulena. No ma arvan, et ma arvestades, et maailmas on 1,3 miljardit katoliiklast,  siis ilmselt suhtumisi võis olla igasuguseid  ja ma arvan, et enamik üldse ei märganud  ja kelle suhtes, kellel tekitab paavsti isik ühetisi  või teisetisi tundeid nendel inimestel, ma arvan,  et nendel on mõttes muud teemad ja küsimused. Kas sa oled ise ka katoliiklare, kuidas sulle see meeldib,  kui paavst sellises? No ma ei tea. Mul on minu meelest ju kõrvaltvaataja, mulle tundub,  et küll sobib, et kuidagi paavsti halvemaks ei tee,  kui selline seljas on ja tal väga hea käia. Selline armas tögamine minu meelest ja see sobib see  palensiaga jop sobib väga hästi tema valge sutaaniga seal  all ja Kristo pal lesiana mi meelest palensiaga minu meelest  kasutas väga palju rahvariideelemente oma loomingus  ja samuti ma arvan, et teda. Siis inspireeris ka vaimulike riietusest,  arvestades, et ta on pärit Hispaaniast, kus ikkagi kirik  tollal oli väga tugev, et ma arvan, et siin ei ole midagi  nii hullult kohatut. No hakkame siis võtma läbi paavsti rõivastus nagu sõna  otseses mõttes pea laest jala on, et mida ta kannab,  et mitte katoliiklikud inimesed teavad sellest tegelikult  vähe ja huvitav on ju teada, sest see riietus on tõesti väga kummaline,  et kummalised peakatted, need mütsid ja need kleidid,  mis seljas on, et miks need on need, ma ei tea,  kus me siis alustame, alustame siis tõesti nagu peast peale,  et mida siis paavst peas kannab? Kõige rohkem, no kleiti paast tegelikult ei kanna,  et niimoodi neid rüüsid nimetada ei saa,  et siin on, siin on näha sukelduavsti, mis on  siis selline hästi tavaline keto ja et, et see on,  see on selline hästi tavaline peakate, et pidulikemal  pidulikematel hetkedel tal on peas hoopiski mitra  mis on selline, mida kannavad ka piiskopid alla piiskopi  katoliku vaimulikud, seda siis ei kanna. Siin on nüüd näha mitrat ja siis suketoga emeriitpaavst,  netiktust tema kõrval. On sellel siis ka mingisugune selline religioosne tähendus  või miks nad sellised on, et seda ei ole väga nagu mugav kanda,  et mis eesmärgil see selline sai, ta peab ta nagu  silmapaistva või miks ta just selline on? No, see on sümbol, see on sümbol, et ütleme,  inimene saaks aru, et tegu on nüüd siis paavstiga,  antud juhul juba värvid annavad selle ära. Aga, aga ka siis seda mitrat kanda võib ainult piiskopi  auastmes inimene, see on, ütleme kui on kindral,  siis sa saad aru pagunitest, et tegu on kindraliga. Samamoodi kirikuhierarhias, et sa teed värvide järgi,  sa teed riiete järgi, sa teed vahet, kellega on tegu  ja sa tunned ära ametikandja, et nagu arst on valges kitlis  või noh, tänapäeval vist veidi vähem kasutatakse. Siis samamoodi sa tunned ära vaimuliku? Samas nende tiaradega on ka, kuidas ma saan aru,  et Tiarasid kanti, aga nüüd enam mitte, et sellega oli  ka mingist aastast, otsustati, et neid enam pähe ei panda. Mis selle mitra ja Diara vahel siis on? Tiara või siis paavsti tiara ehk triregnum on  põhimõtteliselt paasti peakate, mis läks rohkem käiku siis,  kui oli paavst ja vastu paavst Avignoni paavstluse ajal. Ühte sellist me näeme siis pildi peal, jah. Tegu on põhimõtteliselt krooniga, selle kandmise lõpetas ära  paavst Paulus. Kuues enne seda kanti oli see selliseid paavsti sümboleid,  see on vist päris ka raske peakate Paulus kuues  kes oli enne olnud Milano peapiiskop, sai  selle Milano linnalt kingituseks ja põhimõtteliselt ta otsustas,  et ta ei kanna seda enam ja tegi selle otsusega  ka väga palju head. Ehk siis ta see paavsti Diara müüdi maha  ja saadud tulu annetati heategevuseks ja minu meelest ostsid  selle ära ameeriklased, kes seda siiamaani näitavad. Lähme nüüd siis riietuse juurde, kui tava inimesele  paistavad need tõesti kleidid, siis mis nad  siis seljas on, miks neil sellised kummalised riietusesemed  seljas on, ma ei tea, kus me siis peale hakkame,  vot sellest, mida me siis näitame? Siin on tegu halbaga, et see käib alla siis järgmistele riietuskihtidele,  et see on selline kõige lihtsam alus, alus,  rüü ütleme nii. No kui ma nüüd ütlen, et ikka kleidimoodi ikkagi üsna palju  on omavahel öelda No ütleme, et igasugune selline kiriklik riietus,  et need on tavaliselt taga suur ajalugu,  sümbolid, kust ta on pärit erinevatest ajaloo etappidest,  on tekkinud sinna erinevaid elemente, on  ka kadunud erinevaid elemente, nagu seesama triRegnum on,  on ta sümboliseerib teatavat kestvust asjade juures,  ka paavsti riietusest on teatud teatud elemente,  mis aegajalt taas ilmuvad mingite pidulikel tseremooniatel  paavstist ja siis jällegi neid enam ei kasutata,  et eks see muutub ajas natukene. Mida me nüüd praegu näeme, halba käib siis niikuinii kõige  alla ja see, mis siin peal on, see on nagu sutaan,  nagu ma aru saan, jah. See on alba sutaani alla, minu teada alba ei käi,  et, et see on lihtsalt lihtsalt sutaan, et Sutaanid on  ka siis tavaliselt tavaliste preestritel,  need on need pikad, sellised nagu ma ei oska öelda  mantlikitli moodi pikad rüüd, mida tume paavstil on. See valge tavalisel preestril on see tume tänapäeval  võib-olla tavapärasem on see, et preester,  et ta teda tunneb ära tema kraest, mis on  siis vaimuliku krae. Et ja ta tavaliselt kannab lihtsalt tumedat tumedatest  tumedast särgist tumedatest pükstest koosnevat rüüdad,  aga noh, see on nagu sõjaväelastega, et mõni kannab. Mõni eelistab kanda mõnda tüüpi vormi, mõni käib ainult  välivormis ringi, et see natukene sõltub  ka sellisest omapäraset, inimese oma eelistustest. No lähme nüüd nende värvide juurde, ma saan aru,  et ka värvidel on olnud tähendus valge värv,  mida me siin palju oleme näinud, see on siis ainult paavsti  pärusmaa ja keegi teine ei tohi kanda. Sellistel riietel jah, Sutaanil ja jah, see on paavsti pärusmaa,  aga valge on ka teisipidi liturgiline värv,  et vaimulikud tseremooniatel kannavad ka valget,  see on nüüd, kui nüüd ülestõusmispühad algavad,  siis näeb, näeb valges vaimulik, et see on liturgiline värv,  mis tähis sellist rõõmu ja pidulikku ja ülestõusmist. Ma saan aru, et seal on ka, me nägime siin,  meil oli siin üks pilt valitud ka Monaco vist kuningliku perekonnaga,  et kus paavst kandis valget ja kandis kas  siis vürst ja sinna ja mis see tähendab,  ma saan aru, et, See on nüüd teine asi mängus, see on valge privileeg,  mis on minu meelest praegusel hetkel kas seitsmel  või kaheksandal kaheksal katoliikliku valitsejanal näiteks  ka Belgia kuningannal, Hispaania kuninganna  ja mitmed vürstid katoliiklike riikide siis vürstinnad  võivad seda kanda paavsti juuresolekul, ülejäänud naised  peaksid kandma siis tumedat mantiljat ja tumedaid riideid,  aga praegune paavst ei ole selles suhtes väga nõudlik olnud. Näiteks Angela Merkel on siin tema juures käinud täiesti  katmata peaga ja minu meelest ka Kersti Kaljulaid,  kui ta paavstiga kohtus ei, ei katnud pead. Isegi katoliku vavasti juures peab olema pea kaetud. See on selline vana tava, mida minu meelest Franciscuse ajal  ei ole väga nõutud, aga üldiselt, kui vaatate näiteks Eesti  suursaadikute pilte, kui nad on käinud volikirju üle andmas,  siis tavaliselt suursaadikud või siis nendega abikaasa  ja tütred on kandnud siis tumedat mantilja  ja tumedaid riideid. Lähme värvide juurde veel edasi punane, mis punase värvi  tähendus on, kui valgest me siin räägime. Kui, kui minna näiteks, no siin on kardinalide punane  kardinalid kannavad punast, aga näiteks kui minna argipäeval  mitte argipäeval, vaid siis suvalisel päeval katoliku  kirikusse näha, et preester kannab punast,  siis see tähendab tavaliselt märtri mälestuspäeva. Et ja siis selle tule selle tõttu kantakse punast,  aga see, see punane ei, see on nüüd kardinalit,  nii. Siin on, siin on juba näha violetset. Nii. Sellel on ka erinev. Violetseid on ka erinevaid selles suhtes,  et tume violetne tähendab sellist leina ka paastuaja värv on  see väga paljudes piiskopkondades on asendunud must  tänapäeval tumeda tumelilla ga kui sellise kannatuste  ja kurbuse värvina. Roheline ka veel üks selline väga aktiivne värv. Roheline on üsna selline argipäeva värv,  et kui ei ole midagi spetsiifilist tähistada,  siis on preester tavaliselt rohelises ja see tähendab seal  on positiivne sõnum, see tähendab kevadet ümber sündi mitte  ümbersündi mist, uuesti sündi, ümber sündi siiski ei ole. Kristluses. Nii et praegu on praegusel ajal Võib rohelist ka vabalt kanda. Praegu on pastuaeg veel nii, et peaks olema violetne. Mis siis nüüd eeloleval? Pühade ajal tuleb suur reede Jeesuse ristilöömine,  mis värv siis peaks seljas olema? Suur reede, punane. Ja siis ja siis ütleme pühapäevast saadik peaks olema juba valge. Roosa värv on ka, aga me roosast enam vist rääkida ei jõua  või roosa on väga harva seljas ka. Roosa on kaks päeva aastas, see on siis advendiaja kolmas  pühapäev ja paastuaja neljas pühapäev ja see  siis sümboliseerib seda, et ka suure kannatuse  ja ootuse ajal on siiski väike rõõmukübe  ja lootus ja ootus. Sellesama väikse rõõmu kübeme lootuse ja ootused,  me selle intervjuu lõpetamegi täna, nii et suur aitäh täna tulemast. No kuigi mõnede jaoks veel möödunud hooaja suusahooaeg kestab,  siis jälle usinamad valmistuvad uueks suusahooajaks nagu  Hannes Hermaküla. Järgmises loos läheb ta metsa endale ise suuski tegema. Talverüüga kaetud Lõuna-Eesti loodus ootas neid,  kes alustasid Tartu kesklinnas. Anti vabariigi esimese suusamaratoni lähe Tartu Otepää Kääriku. Esimesel Tartu maratonil sõideti 55 kilomeetrine teekond  läbi mõistagi puusuuskadel. Vapramad on traditsiooni elus hoidnud ka vahepealsetel aastatel. Kuid järgmisel aastal toimuva 50. Tartu maratoni jaoks  minnakse juurte juurde tagasi. No igasuguseid imelikke ideid on selleks,  et Tartu maraton läbi sõita, küll on hüppesuuskadega sõidetud,  küll on slalli suuskadega. Mina olen näinud ühte ilma jalgadeta suusatajat,  ma saan aru, et sinu idee nüüd oli see, et teha suusk  nii nagu vanad eestlased tegid ja siis minna sellega Tartu  maratoni sõitma. Jah, võib nii öelda küll, et mul on üks suur unistus,  on olnud kogu aeg, et teha endale ise puusuusad,  nii nagu vanasti tehti. Hullumeelsena näiva ideega tuli kaasa pärimusmuusik Silver Sepp,  kes suusatamises on alles algaja. Tuleb välja, et sul ei olegi suuski või. Selliseid isiklikke kui kuigi on lapsest pärast,  sa saad kuskilt pööningut suusad ja tunned isiklikult,  aga kes kasvavad välja nendest, aga vot oma ikkagi täismeheks,  saad sul oma isiklikke suuski? Ma olen vaata mänginud suuski ja otsinud  ka siit siitkandist saanud kõige paremad,  sellised, mis nagu kõlavad väga hästi ja nagu muusikaks,  aga nüüd prooviks tõesti panna siit suusad jalga sellest metsast. Ja pärimusmuusika kohus on ka omale kannel teha  või Hiiu kannel, et et minu jaoks on see ikkagi oma pilli  tegemine ehk oma suusapilli tegemine ka. Kaks asja korraga. Ega ma siin sportlaseks ei hakka, ma olen muusik. Nii et sina oledki agiteerinud hunniku inimesi selleks,  et minna ise tehtud puu suusaga Tartu maratoni sõitma,  see on ju piin. No siuke suusaga Tartu maratoni sõita, see on,  kuidas sa emotsionaalselt endale ise seda sisendad,  et ma arvan, et ühtepidi eneseületus on seda võrra pärast  suurem hea tunne õhtul saunas, kui selle läbi oled teinud. Ega midagi saed, kirved ja puutööga rohkem kursis mehed  kaasa ja metsa, et proovida järele, mismoodi 100 aastat  tagasi suuski tehti. Otsida tuleb võimalikult sirget ja väheste okstega. Huvitav minu arust on siin puid härjad võtta ükskõik millist,  aga aga miskipärast me läheme edasi, sul pole õiget silma torganud,  nagu ma aru saan või? Siin paistab üks. Päris hea kandidaat. Kuusest ärme seekord kuusest tee, kuigi ka kuusk teatud  omaduste poolest kuuldavasti oli väga hea suusapuu. Aga see on, tundub piisavalt sirge tüvega allpool osa oksi  tal väga ei ole piisava läbimõõduga ka, et siit võiks saada  ühest palgist. Niisugune neli paari ka aja poolest on hetkel jah,  suusapuu langetamiseks vanade meistri niite sõnade järgi  igati sobilik aeg, et kõige vastupidavamad  ja painduvamad suusad pididki tulema niisugusest  kevadepoolsest talvest. Et ka suvel võis langetada, et need olid kulumisele vastupidavamad,  aga ei olnud nii. Niisiis mängivad nii-öelda ja painduvad asjad. Ma saan aru, et me oleme Silver ikka tulemustele orienteeritud,  et meil, meil meil on vaja mängijaid ja lasta  ja väga kiireid suuski. Enne suusapuu langetamist tuleb see ära mõõta,  et sellest ikka neli paari suuski saaks siis  selle ümbrus puhtaks teha ja määrata ära kukkumissuund. Ning siis üks vanade eestlaste tähtis kombetalitus. No taustus metsa vastu ja puuhingede vastu on ikkagi oleks tore,  kui ikkagi suhtleb puuga alguses ja pärast  ka ja siis üks nii-öelda kommetest oli ikkagi see,  et, et koputad kolm korda vastu puud ja annad  selle puuhingele teada, et sul on soov ta nii-öelda väärindada,  teise ellu viia. Enne kui kirve sisse lööd. See kõik klassikalised pillid on ju? No pole saepillide peale üldse läinud, et. Ja raud on teil väga terav, on küll hämmastavalt terav. Nüüd pisut saagimist ja tööd kirvega. Oi saab juba, saab sõita. Veel natuke saagimist ja tagant tõukamist  ning juba ta langeb. Nii mis meil järgmine etapp nüüd on, puu on maas. Laseme ta palkideks, et kui vanasti suusa pikkus võeti  kehakaalu järgi, et 80 kilosel oli kaks,  40. Ja, ja Viljandis ma tean, Johannes kovit tegi veel pikemaid,  kuni kolmeseid lasti, aga me läheme natuke tänapäevase  pikkuse peale. Teeme standard, meeste suusk, kaks, seitse,  kaks, 10. Teeme meie kaks 10 natukene ülekatet siin palgil  kuivamisel otsad, äkki lõhenevad, et kahe poole sealt kuskil  palgitsid saeme ja, ja lasime rada ka ära. Nüüd selgub ka, et valitud sai sümboolse vanusega puu. Kas see on iga sellega tuleb ikkagi. Mingi kolm-neli aastat on alguses ilma, aga ikkagi 40 40 50  no ütleme, et ta võib- olla, ava täpselt selline  maratonivanune puu. Kui nüüd võtame, et joonistame, et siit on väga hea,  et kus see puu on kergelt ovaalne, et see pool jääb suusapõhjaks,  et siis see aasta ring nii-öelda on suusapõhjaga võimalikult paralleelselt,  et kui me nüüd teeme, et siit on umbes see suusk,  et meil ei jookse ükski aastaring siit risti läbi suusa  läbilõike et siis ei löö see suusk pärast  nii öelda, ei lähe katki, ei löö lahti see puu,  sealt see puidusüü. Ma ütlen, et see, kes saab selle suusa ja  selle suusa saab, ma arvan, väga hea toormaterjali,  igatahes. Enne lõhestamist tuleb puu esmalt ära koorida,  kuid siis selgub, et kõik oligi senini liiga lihtsalt läinud. See on nüüd jama, see on jama. Seda sai lugeda ka väga palju nendest vanadest,  tegelikult artiklitest, mis oli, et ega see esimese korraga  ei pruugi sugugi saada seda õiget Ja, ja et need selle käsitöö puhul on alati see 30 40 50  protsenti on nii-öelda selle materjal, läheb, Tuleb välja, et puu oleks lõhenenud, viltu  ja suusapuuks ei sobi ega muud kui teine katse teise palgijupiga. Tuleb välja, et teine jupp, teine palk ei sobi. Alguses lubas, et jookseb ilusti, see lõhestus,  aga nüüd hakkas kiiva kiskuma. Kolmanda aga läheb õnneks, vaja vaid palk puukiiludega  pooleks ajada. Ja vastu ei tohi kunagi lõhestada, et ma hakkan,  tulen siitpoolt vastu, et siis võib-olla see Soome  ja Eesti vaheline tunnel. Tulevased suusad õlale ning minek, enne kui nendega edasi  töötama saab hakata, peavad palgijupid mitu kuud kuivama. Aitüma metsake. Tüma kui see pilt natuke segaseks jääb, siis minu käes on  kaks suusakeppi ja Silver sinul. Sul on paar suuski. Ja olemas, nüüd ongi sinu suusad, jah, kolm kuud,  siis tuleb õues kuivatada ja siis min tuppa saab külalisi  kutsuda juba suus. Siis lihvime seda asja, oi nii üle, see materjal jääb  siis sinuga koju. Ülejäänud läheb. Mujale kohtume sügisel, siis kohtume sügisel. Ja nüüd sõna siis aktuaalsele kaamerale,  Priit, ma vaatasin, sa vaatasid nii suure huviga,  et sul ei oleks ka midagi selle vastu, et puusuuskadega  Tartu maraton läbi teha. Tere õhtust, tänan, ei. Suusatamine ja mina ei käi kokku. Aga uudistest, meie hoiame jätkuvalt silma peal  koalitsiooniläbirääkimistel ja päev-päevalt lähevad sõnumid  minoorsemaks eelkõige sõnumid riigi rahalise seisu osas. Asi ei ole mitte hull, vaid palju hullem. Ja seda põnevam ongi näha, millisele või  siis kahe millisele kokkuleppele laupäevaks jõutakse,  sest siis peaks koalitsioonileping allkirjas saama. Võtame päeva kokku nagu alati kell üheksa. Meie oma saate lõpetuseks, aga räägime allikaatoriuudistest,  no ma ei tea, mida te teeksite, kui allikaator teile tänaval  vastu juhtub Eestis Eestis vähe tõenäosust? Kõik inimesed teeksid samamoodi, nad eemalduksid väga kiiresti,  aga tead, kuidas tal eemalduda ja teisele poole,  kui alligaator ja tuleb siksakis minna. Sest ta ei jõua ennast, ei ole alligaatoritega nii. Aga see konkreetne alligaator on siis see paplat,  Tampabei politseinikud otsustasid seda allikaatori kinni  pidada ja kõigepealt viskasid nad talle köielõugade vahele  ja siis tagantpoolt niimoodi üritasid rünnata. Aga kuna see allikaatori lõualuud toimivad kuidagi niimoodi,  et tal on väga lihtne Nad on ühtepidi väga nõrgad ja teistpidi väga tugevad,  et ei suuda jõuliselt oma suud pärani ajada,  küll aga suudab väga jõuliselt oma suu kinni panna,  nii et selline ohtlik moment, et on alligaatorite lõugade vahel,  aga õnneks politsei seda täpselt teadis nagu lõuad kinni,  nabiti ta kinni ja loodetavasti lasta siis looduses jälle  kuskil laia. Puudub, aga meie tänaseks lõpetame, vaadake nüüd  pealtnägijat ja homme siis jälle ringvaade.
