Uue andmekogu abil soovitakse teada saada,
kus ja kui palju ning milliseid antibiootikume farmides kasutatakse.
Saadud info põhjal on võimalik teha järeldusi
ning anda loomaarstidele soovitusi raviskeemi koostamiseks,
ütles põllumajandus ja toiduameti juhtivspetsialist Annely veeta. Me teame müügiandmeid, kuid me ei tea, kus neid kasutatakse.
Milliste haiguste raviks neid kasutatakse,
kus võivad olla need probleemid, me ei tea ka seda,
millistes põllumajandusettevõtetes neid antibiootikume
kasutatakse rohkem või vähem.
Ja nüüd siis nende andmed kogumine, võimaldabki,
siis näha siis probleemkohti ja siis näha ka meetmeid,
kuidas oleks võimalik seda kasutamist vähendada. Veterinaarid kasutavad erinevaid andmekogusid,
kuhu märgitakse farmiloomade antibiootikumi ravi.
Loomaarstide arvates hoiaks aega kokku andmebaaside ühtlustamine,
kui peaks ühte ja sama infot mitmesse andmekogusse salvestama,
tõdes Eesti loomaarstide liidu juht Madis Levits. Me ei tea, mis hetkel ja mis kujul see tegelikult toimima
hakkab ja kõige sellega kõige suurem mure tegelikult on,
et arendaja ei ole tegelikult arvestanud neid andmevorme,
mis meil juba tänasel päeval on kasutusel.
See tähendab loomaarstidel tõenäoliselt tuleb arvestataval
kogusel lisatööd teha. Viimastel aastatel on farmid järjest rohkem investeerinud
karja tervisesse ja seetõttu on ka vähenenud vajadus
põllumajandusloomi antibiootikumidega ravida,
tõdes maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse
instituudi kaasprofessor Piret Kalmus. Antibiootikumide kasutamine Eestis tegelikult on viimase
viie aasta jooksul põllumajandusloomade ravis langustrendis
ja meil on selle üle väga hea meel ja me arvame,
et see langustrend ka jätkub.
Me oleme Euroopas antibiootikumide kasutamise mõistes kuskil
keskmiste hulgas, meist vähem kasutavad loomakasvatuses
antibiootikume Põhjamaad, aga meist rohkem kasutavad näiteks
Lõuna-Euroopa riigid. Loomaarstid peavad esitama käesoleva aasta esimese poole
andmed põllumajandus ja toiduametile, viiendaks juuliks.
