Inimestel võib tekkida küsimus, kas minu korralikult prügi  sorteerimisest on ikka mingit kasu. Eestlaste kokku kogutud. Piima ja mahlapakkidest tehakse Rootsis erilisi ehitusplaate. Kuskil on siin meie piima ja joogioodisildid ka. Fotoretk varakevade võlu märkamiseks. Siin on kihtid, värvid. Päikeseloojangutel kostab salust talvikese kevade kuulutamist. Inimestel võib tekkida küsimus, kas minu korralikust prügi  sorteerimisest on ikka mingit kasu ja materjalid jõuavad  prügimäe ja põletuse asemel ümbertöötlusesse. Pakenditega tegelevad organisatsioonid otsivad pidevalt  paremaid lahendusi ringlusse võtuks ja täna jälgime ühte edulugu. Kust need jäätmed pärit on? Need jäätmed, siin on pakendiringluse  segapakendikonteinerites plastmetall joogikartong  ja mida siis siit välja korjatakse, mis on hea materjal kõik  ringlusse võetav materjal, et näiteks kartong,  papp, eks ole siis joogikartong. Plastid erinevad, mida saab ringlusse võtta,  salati salatikarbid, joogitopsid ja, ja ka kilekotid  siis värvitu ja värviline. Ja ma saan aru, et see joogikartong on nüüd täna see meie peategelane,  see on täna meie peategelane, jah, kuna see joogikartong on  siin erinevatel aegadel võib olla natuke liiga palju ülevood  saanud ja noh, täna me saame öelda, et seda on umbes kaks  aastat juba keskkonnateenused siin välja sorteerinud  ja ringluse suunatud, et siis soov ongi siis näidata Eesti inimestele,  et et see ikkagi reaalselt ka ringluse läheb. Milles see joogikartong tetrapakk üldse koosneb,  mis materjal, see on? 70 protsenti umbes on paber, et see on selline hea tugeva  kiuga paber, mida näiteks paberitehased väga tahavad aga  seal sees on ka siis alumiiniumid ja lisaks on siin plasti ka,  ehk siis kolmest eri materjalist, kus te siiamaani olete  siis neid püüdnud saada, mis sellega on siis ära tehtud. Seni on ta läinud Soome või Poola paberitehasesse  siis ja seal siis leotatakse maha see papikiht  ja tsentrifikeerita võiks teda siis välja sellest massist ja,  ja ka see alumiiniumist, see plast on läinud täna põletusse. Aga see ei ole siis nii-öelda täiuslik variant,  siis, eks ju. No kindlasti mitte, eks meie eesmärk on ikka  sajaprotsendiliselt asju ringluse suunata. Eestlaste poolt kokku kogutud joogikartongid alustavad nüüd  reisi Rootsi tehasesse, kus neile antakse uus elu. Eesti joogikartongid on jõudnud nüüd Rootsi tehasesse,  kus neid hakatakse kohe kohe töötlema, aga lisaks Eesti  pakendi ele tuuakse siia pakendeid ka Saksamaalt  ja Norrast. Ja pange tähele, Eesti pakendid on tegelikult palju puhtamad  kui teistest maadest toodud, sellepärast et neid  sorteeritakse välja segaolmejäätmetest. Kui meil tulevad nad pakendikonteineritest. On see lõpp-produkt, mis teil tootmisest välja tuleb? Kui puhas see pakend peab olema, mida sealt  siis ära sorteeritakse, et mida, nagu inimene peab sellega tegema,  et see ikkagi kindlasti ringlusse läheks? Ja et see on väga, väga hea küsimus, seda väga palju küsitakse. Kui puhas peab ikkagi pakend olema, aga võib olla selline  üks üks lause, mis siis võiks, võiks kõik hõlmata,  on see, et pakend peab olema tühi ja ta ei tohi määrida  teisi pakendeid. Et noh, näiteks kui sa piima, piima ära jood tetrapakist siis,  siis see on juba piisavalt puhas ka. Aga näiteks keefiri puhul törts vett sinna sisse panna  ja läbi raputada, et see, see oleks ideaalne juba. Ma saan aru, et, Te ei taha piirduda ainult joogikartongiga  selle tehase puhul. Kuna Euroopast tulnud ühe korra plasti direktiiv kohustab  siis joogitopse siis vähendama siis selleks on tegelikult  see tehas ka väga, väga hea võimalus, et kõik Hesburgeri  McDonaldsi topsid saaksid seal ringlusse võtta,  kui neid eraldi koguma hakatakse. Ma saan aru, et tegelikult tahetakse ühekordsed pakendid  kuidagi korduskasutusega asendada, see vähendab  ka kuidagi siis seda keskonna. Ja eks mõlemad on head asjad ja, ja mõlemad peaksid koostöös  koostöös ka toimima, et, et ühe korra ühe korra pakend peaks  ikkagi kindlasti ringlusse jõudma, see on,  see on number üks, kuna kuna seda on ikkagi noh,  valdav enamus, eks ole, aga korduskasutus kindlasti toimiks  väga hästi üritustel, et vähendada siis seda meeletut prügi,  mis seal tekib, eks ole, ja noh, igale poole see  korduskasutus kindlasti laiene, sest tema pakendi  ringluskorpioni seal 50 kuni 100, et ta,  et ta siis keskkonnakasu omaks, eks ole. Aga kus ta üle on, et siis kindlasti korduskasutuspakend on oluline. Ehk siis ma saan aru, et tulevikus see ühe korra pakend,  mida suudetakse kokku korjata, läheb samamoodi sinna tehasesse,  ümbertöötlusesse. Ja et selle vastuvõtuga siis keskkonnateenused alustas juba,  et aga, aga ta peaks kindlasti olema liigiti liigiti. Kuidas need plaadid siis kokku käivad, et kas seal on vaja  mingisugust lisaliimi ja Mool. Mis saab sellest lõhnast, mis tuleb nende pakenditega kaasa? Kas teil on piisavalt toormaterjali, et seda tootmist siin  pidevalt jätkata? Mis on see keskkonnamõju, mida te oma toodetega  siis maailmale teete? Kuna meil seda pakendit ja neid materjale ju tuleb ikka  väga-väga palju turule võiks neid lahendusi veel rohkem olla,  võiski olla paljud ehitusplaadid hoopis pakenditest tehtud. Miks mitte, et noh, oluline see, et ringmajandus toimiks ja,  ja noh, see on kõige tähtsam, eks ole. Et aastaks 2030. Näeb siis Euroopa direktiivid ka ette seda,  et, et kõik pakend peab olema ringlussevõtu. Ehk siis eks neid väljundeid kindlasti, mida millestki teha saab,  hakkab üsna-üsna nagu ohustalt ka juurde tulema tänu sellele. Ja üks üks võimalus on teha sellest samast pakendist sama pakend,  eks ole. Aga kui neid võimalusi pole, et, et siis mingi muu asi,  mis, mis väärtuslik ja vajalik on mille jaoks muidu loodus  ressursse samamoodi kasutatakse, siis see on täitsa igati  okei asi ja, ja loodetavasti neid igasuguseid võimalusi  tuleb juurde. Aga see algab ju ikkagi kõik inimesest. Absoluutselt et mitte midagi toimuks, kui,  kui meie kodus ei sorteeriks, et see on. See on kõige alus, et, et ma loodan väga,  et Eestisse liigiti kogumine saab ikkagi sellise korraliku  hoo sisse. Et me ei jää näiteks Põhjamaade ringlussevõtu  sihtarvudest maha. Eks neid võimalusi tuleb ka järjest lähemale kodudele. Avalik konteinervõrgustik on tugevasti laienenud viimaste  aastatega ja, ja tegelikult täna ka omavalitsuse,  et ju hangivad siis oma piirkonna elanikele juba pakendite  kogumist kodule lähedal ka ehk siis mugavused tulevad,  tulevad ka juurde. Need ongi joogikartongidest ja ühekordsetest joogitopsidest  tehtud ehitusplaadid ja peab tunnistama,  et need näevad väga head välja ja iga plaat on siin kordumatu. Kuskil on siin meie piima ja joogijoodisildid ka,  nii et kui me ei suuda elada pakenditeta,  siis tasub need kokku koguda ja suunata need ringlusesse  ning anda neile pikk elu näiteks ehitusmaterjalida. Me oleme fotograaf Ingmar Muusikusega tulnud Kesk-Eesti loodusesse,  et vaadata ja leida varakevade ilminguid. Mul oli lai nurk ees, mul jäi seda keskkonda võib-olla  rohkem peale. Siin on sellist kollast värvi ja ja ja rohelist värvi ja. See on tore, et see uus elu sünnib vana peal,  et. Jah, puutüve peal on tärganud uued kuused. Lumesulavesi ja selline veekogudelt jää ära sulamine on  kindel märk kevade tulekust. Aga mis on sinu jaoks sellised esimesed kevade ilmingud? Needsamad, mis meil siin ümber on taustal,  et kui lumi sulab, siis sellistes soo või rabaservades on  see on see hästi toredad värvid, tekivad,  mida ju talvel väga vähe on, et on selline kollakas,  isegi punakas vesi jää peal. Et see on, see on üks üks selline tore värvielamus  ja tavaliselt sätin ka ennast sellistele metsa jõgedele,  kus on siis kas on jääminek igal igal talvel ei ole,  aga siis on suurvett. Ja, ja need need käigud on alati kuuluvad mu vara kevadete juurde. No ja muidugi linnuhääled ikka rasvatihane juba sitsikleiti laulab,  et siis on, siis on tunne. Midagi algab. Tõesti imetlusväärne, et seda kevadist sulavett võib  mis tahes nurga all pildistada ja kõike uudselt avastada. Mida sa praegu leidsid? See on hästi tore, kui, kui jah, see see soovesi katab,  seda jääd ja, ja see kollane värv muutub hästi intensiivseks. Ja, ja selle roheliste kuuskede vahel tekib selline kihvt värvus,  kontrast, et ma alati seda nagu nautinud seda,  seda värvikombinatsiooni. Mis on sinu jaoks varakevadisest loodusest sellised  võib-olla erilisemad kogemused või mõni juhtum,  mis on võtnud lausa kukalt kratsima, et kuidas see võimalik on? Ma olen viimased 10 aastat sättinud ennast ikka Tedremängu sellisel ajal ja ma olen püüdnud tabada just  selliseid hetki, kui see lumi tuleb uuesti. Need kuked seal möllavad, selles lumes line lumesõda käib. Nad on hästi aktsioonis, et, et see on, see on nagu selline asi,  mida justkui nagu Eestimaa loodus ei peaks pakkuma  või ta on nagu pigem selline põhja Põhja-Soome looduse laadne. Aga see, see on nagu vaimustanud mind, see selline,  see mäng lumes, et. Meil õnnestus siin luure käigus märgata,  et põllu peal on sookurepaar. Vaatame, kui lähedale meil õnnestub hiilida  ja missugused pildid saame. Otajad on ka veelaigud, põllu peal tõmbavad linde ligi. Ju siin on mõnusat toitu, mida otsida. Ja nad olid, aga tundub, et nad ikka siin käivad ringi,  vahetavad lihtsalt vahepeal asukohta ja ei pruukinud sama  paar olla ja ma arvan, need on siin palju erinevaid eri eri  eri paare, et et nad on nüüd tulnud massiliselt kohale  ja käisin just Soomaal, mõned päevad tagasi seal oli igalt  poolt kostus seda turluututamist, et hästi hästi meeleolukas  kevade ajal. Et sookurepaarid on kohal. Väga selge märk sellest, et õige aeg on käes. Ja see on, see on kift jah, see on. See on üks neid kevade hääli ja neid meeleolusid,  mis mis mis on nagu, milles tunned, et on. Ja millest mõnel ajal võib-olla tunned juba talvel puudust? Talvel kindlasti, jah, aga selles kevadise sookure hääles on  sellist nagu rõõmu ja sellist nagu nagu sellist elu elujaotust,  eks ole, et erinevad noh, aga sügisest, eks ole,  aga noh, see on nii inimlik, selline tähenduse andmine,  aga aga see on kihvt jah, et siin on hästi palju  ka selliseid soomaastikke ja neile sobivaid sobivaid elupaiku. Ja, ja põld põldudelt leiavad ju süüa praegu,  et sellepärast neid siin on. Põllulapid, mis on lume alt välja sulanud. On kohe selline peatumispaik kevadel saabuvatele põllulindudele. Ise meil õnnestus ka praegu siin saada mõned kenad kaadrid  ja tunnistajaks olla, et kiivitajad on kohal  ja kiivitajad on kohal ja nad on ühed ühed esimesed saabujad. Lookaste kõrval, et kas nemad on siin praegu selleks,  et oma rändel jõudu koguda või nad tegelikult võtavad juba  kohad sisse, et olla siin valmis pesitsushooajaks. Ma arvan, et nad on ikkagi selles mõttes kohalikud pesitsejad,  et neil on juba see käitumine, selline vastastikune  rivaalitsemine ja, ja tundub, et pesa pesapaigad on nagu hõivatud,  et et juba kinnitatakse ära, mis on nende territoorium. Ja, ja see on ikka territooriumi käitumine jah,  et on sellised vastastiku lennud ja, ja vastase äraajamine,  et see on, see on, see on jah, territooriumi käitumine,  aga need sookurepaarid, keda meil õnnestus täna näha,  mida nemad praegu teevad. Praegu nad põhiliselt käivad toitumas ja,  ja koguvad siis rammu, aga, aga varsti varsti algab pesaehitus. Hästi palju on seda paari duette turlututamist,  mis on võimas, võimas ja meeleolukas hääl ja. Ja siis nad pesitsevad, kes teeb, kes teeb pesas ohu,  kes teeb võib-olla sellise märjema? Heinamaa peale mingitel märjad raiesmikud,  et, et see on jah, nende nende kodu. Siin nagu võsa vahel kaob, nagu see. Need värvid nagu ära või vaata, siin on kihtid,  värvid, aa jah, siin on erinevad ja. Väga vahva, see, kuidas pajuoksad oma erinevate värvidega  siin mängivad. Siin on jah, nagu kolm-neli-neli erinevat tonaalsust  erinevat värvi, et. Et iga iga põõsas on oma Ise ise. Mis siis on need asjad, millele inimesed võiksid looduses  käies tähelepanu pöörata, et õppida märkama neid varakevade ilminguid? Noh, kui sa juba sinna loodusesse lähed,  et siis sa hakkadki märkama, eks ole, et sa,  sa tunned seda, mille vastu sa huvi tunned  ja ja, ja sa ja siis seda, seda sa ka näed,  et. Et kasvõi seesama pajustik, kus me siin vahel oleme,  et siin on nii palju erinevaid värve, siin on erinevaid vorme,  siin on eri eri liike. Et ei ole ainult need väiksed pajutuidud,  mida mida korjata, ent see baasi vaid, et kogu see Laiem vaade, see, see maastik on, on nagu hästi mitme  tonaalne ja noh, kased kasedel lisaks muutuvad  ka värviliseks, et et sellised väikesed märkamised on hästi toredad. Ei pea olema ainult suur õitemeri, eks ole,  et on, selles varakevades on on toredaid meeleolusid mu  meelest ja siis on ilmselt need sulaveed põllulinnud ja,  ja et kõik kõik see noh, mõnes mõttes vähene,  aga piisav selleks, et, et kuidagi avastada neid neid asju. Niimoodi see kevad südamesse poebki jah,  on juba on juba ammu pugenud. Märtsikuu loojangute punakas õhetus metsaviirul  ja puudesalude latvadel suisa kutsub õhtuti õues liikuma. Mitte üksnes ei veni päevad pikemaks, vaid  ka loojangute ja tõusude aegsed kumaneb kauem. Loojangut ei saada enam hetkega, saabub hämarus  ning kevadisi linnuhääli on juba küllaga. Muuhulgas avavad koduküla, radade ja teede ääres laulmiseks nokatalvikesed. Talvel võis kuulda nende kollakaspruunid suleliste  kutsehüüde kui nad noka sise otsingutel mööda külamaastikke liikusid. Sel karmil ajal liiguvad talvikesed tihti salkades  kus võib olla suisa kuni mitusada lindu. Kui toitu on põldudel, jäätmaadel ja umbrohuribadel küllaga,  võivad nad suisa nädalateks ümbruskonda jääda. Vanemad inimesed räägivad, et kunagi oli tavaline vaatepilt,  kui küla tänaval askeldasid suured talvikese parved,  kes erinevaid taimeseemneid ja pudenenud viljateri otsisid. Tänasel päeval enam vilja nõnda igale poole ei pudene  ja seetõttu ei pruugi mõnel küla tänaval talve jooksul  ühtegi talvikest vaatevälja ilmuda. Teiste suleliste puhul on pea reegliks, et  mida enam liikmeid salgas leidub, seda suurema tõenäosusega  on selles ka mõni nõrgema närvikavaga isend,  kes ülejäänud linnud lendu meelitab. Talvikesed näivad aga inimese suhtes ükskõiksemad kuigi  nendegi seas närvilisemaid isendeid. Mingil määral on selle taga ka see, et kui maad katab  lumevaip ja igal pool lumest välja ulatuvaid taimi enam jagu  on iga äralend energiakulu. Kuigi linnu nimetus võib viidata talvele  ja teda võibki meil kohata isegi jahedal ajal on ta minu  jaoks üks oodatumatest kevade kuulutajatest. Esimestel kuldnokkadel, kes kõrgel kuuse otsas tiibade  rapsutamise kõrvale teisi linde matkivad,  on samuti kevade kuulutajate kuulsus. Kuid talvikesed võivad olenevalt aastast sellega alustada  nädal või paar varemgi. Õhtul mõni tund enne loojangut võtavad talvikesed mõnel paju  kasel või lepal koha sisse ning asuvad taeva poole suunatud  nokaga laulma. Eriti intensiivselt võib esitus kõlada hetkel,  kui päikesekera horisondi hakkab vajuma. Ka päikesetõusu ajal on talvikese härrad aktiivsemad. Kui veel talvel võis kohata üksteisega leppivaid linde  siis kevadeks salgad lagunevad ja saavad paika  ka piirid. Konkurente talvikesed enamasti ei salli ja selleks,  et liigikaaslastele oleks piirid selged on üheks viisiks  nende kuulutamine lauluga. Parasjagu laulmisega hõivatud isaslinnud ei pruugi lähenevat  inimest väga tähele panna aga kevade edenedes muutuvad nad  siiski pisut ettevaatlikumaks. Kui puudel ja põõsastel pole veel lehti,  mis neid varjaks hakkab küllap ka silma. Et isaste talvikeste sulerüüs on kevade tulekuga  roostepruunid ja sidrunkollased toonid palju erksamaks muutunud.
