Ei kätteni jõudnud esmaspäev ning aeg on asuda noovat vaatama. Täna saates räägime päikeseautodest. Auto näeb välja natukene nagu saabas, et selline ees on nagu  selline pikk osa ja siis on nii-öelda see kuplikoht,  kus on inimesed sees. Saame teada, mida teha metsloomaga kohtudes. Metsloomad haistavad hirmu ja kuuleme uut mussi. Noored insenerid koguvad hooandes raha, et minna  päikseautode võistlusele Austraaliasse. Mida päikseautod endast kujutavad, sellest kohe räägimegi. Tere, tere. Teie tegelete päikeseautode ehitamisega. Mida see täpsemalt endast kujutab? Päikeseauto ehitamine, see on selline, meil on suur projekt,  kus me siis võtsime tudengid kokku ja kõik need tudengid  nüüd siis koos proovivad täiesti nullist ise ehitada kohtu  kokku ühte päikeseautot ja see on põhimõtteliselt nagu päikseauto,  nagu tavaline auto lihtsalt, mis nagu muudab  või mis teeb tema eriliseks, on see, et tal ei ole kütust,  vaid ta töötab siis päikesega. Kuidas teil ehitusprotsess läinud on ja kas auto on valmis? Ütleks, et igati positiivselt selles suhtes,  et võrreldes võrreldes eelmise päikeseautoga  ja sellega, et mis hetkel see valmis sai  siis praegusel hetkel me oleme umbes pool aastat ajast ees. Aga muidugi reaalsuses me kulutame suurema osa sellest ajast,  mis me praegu võidame selle peale, et meil on vaja see auto  ju kuidagi Austraaliasse võistlustele ka saada. Milline see auto üldse välja näeb ja mitu inimest sinna  sisse mahub? Ta on kahekohaline kupee ehk siis niisugune suht suhteliselt  pikk tundub ja taga on seal siis ruumi inimeste jaoks ees on  marupikkapott kolme meetri pikkune. Mina mina isegi ütleksin siia kõrvale, et minu arust see  auto näeb välja natukene nagu saabas, et selline ees on nagu  selline pikk osa ja siis on nii-öelda see kupli koht,  kus on inimesed sees. Et siis see on nagu see saapa niiöelda ülemine osa,  et selline päris lahe volujooneline saabas näeb minu arust  välja see auto isegi. Kui kiiresti ta suudab siis sõita? Teoreetiline maksimaalne kiirus on tal 120 kilomeetrit tunnis. See on mootorite poolt ära piiratud. Aga praktikas. Kuna meie võistleme põhimõtteliselt efektiivsuse peale,  et me üritame võimalikult vähe energiat kulutada oma  selle 3000 kilomeetrise sõidu peale, siis me sõidame  kindlasti sellest märkimisväärselt aeglasemalt. Kuidas teil üldse tuli mõte päikseautot ehitama hakata? No see on selline lahe lugu, et, et ülikoolis paar tudengit  meie nii-öelda siis Solarite'i ühed sellised asutajad tulid  siis sellise idee peale, et, et võtaks kätte,  ehitaks päikseauto ja läheks võistlema ja sellele tulid  nii-öelda tudengid, teised taha ja noh, see idee nagu  iseenesest tekkis lihtsalt sellest, et meil tuli soov midagi  nii-öelda ära teha ja praktilist siis nii-öelda valmis  ehitada ja päikeseauto tundus selline väga äge asi,  mida nagu teha ja millega võistlema minna. Te plaanite minna Austraaliasse võistlema,  aga kuidas need võistlused välja näevad? See võistlus iseenesest on 3000 kilomeetrit pikk  ja selle 3000 kilomeetrit tuleb ära sõita kuue päevaga  ja see võistlus läheb läbi Austraalia kõrbe. Ehk siis see on selline suur päike, suur kuumus,  kuus päeva järjest, me oleme seal kõrbes  ja sõidame. Eelmine aasta käisite Marokos võistlemas,  kuidas teil seal läks? Mina ütleks, et läks hästi, saime hea kogemuse  ja oli väga nii-öelda õpetlik sõit. Alati saab paremini selles suhtes, et panime teatavasti  omale auto seal põlema ja võistlus tegelikkuses ei läbinud,  aga küll, aga me saime omale tiimi selle võistluskogemuse kätte,  et kuidas see siis päriselt on, kui me läheme sinna kaugele  maale kohale ja kuidas siis võistluse kohtunikud meie autot hindavad,  kui lähedalt nad kõike vaatavad? Mis asju meil võib-olla on vaja paremini teha,  kui eelmine hooaeg. Kuidas te oma auto üldse Austraaliasse siis viite? See on väga pikk ja tegelikult keeruline protsess. Et kui aus olla, siis noh, me teame, et me Austraalias  autoga sõita ei saa, et et siis auto läheb sinna suure  konteineri ja laevaga ja äkki peits oskab  ka midagi selle kohta öelda. Ja plaan on meil ehitada endale üks suur merekonteiner  kus on siis kõik meie garaaži vajalikud tööriistad olemas. On meil auto, on meil erinevad töövahendid,  et me saaksime autot enda enda jaoks mugavalt liigutada,  et me saaksime oma suhteliselt massiivset akupakki autost  mugavalt välja ja sisse panna. Ja põhimõtteliselt kogu see nagu laevaga sõitmise  või laevatamise protsess. Võtab meil vist oli poolteist või kaks kuud aega. Millal see võistlus toimub ja kuidas teile saab kaasa elada? Võistlus ise on 22.-st oktoobrist 28.-ni aga meie tiimi  poolt eelneb sellele päris palju eeltööd,  ehk siis ise me lähme sinna kohale kuu aega varem. Septembri lõpus. Kaasa elada saab meile hooandjas, meil on praegusel hetkel  niisugune suur ühisrahastuskampaania, kus me loodame üle  teha hooandja rekordi ja loodame oma siis raha koguda selleks,  et me saaksime enda võistlustiimi saata kohale Austraaliasse  sellepärast et teadagi, lennupiletid on üpris kallid,  auto konteinerisse pakkimine ka. Ja see, see, et Austraaliasse kohale jõuaks taas kord  üpriski kallis. Et kõige suurem viis, kuidas meil praegusel hetkel kaasa elada,  on hooandja.ee projekt salaraid 2023. Peru käis silma õpikoja laagris sai teada,  mida peaks tegema, kui kohtud karuga. Milliseid loomi te metsas olete kohanud? Kitsi jämeseid ja rebaseid. Ja kitsi jäneseid, põtru ja rebaseid ja. Ilvest jäneseid olen ma kohanud, põtrasid rebaseid. Mina ei ole ühtegi looma kohanud, sest ma olen täna siin  esimest korda. Ma olen metskitse, jänest ja rebast. Test kiskjatest ilvest, pruunkaru hunt on mul küll praeguse  seisuga veel looduses nägemata, aga aga. Sellised tavalisemad metsloomad nagu metskitsed,  rebased, oravad. Nirgid nugised, need on kõik ära nähtud. Mis tunne teil tekib, kui te metsas näiteks põtra,  kohtade või mingit teist looma siis on väga hirmus. Hakkan pabistama ja tahaks kohe ära joosta,  aga mida siis tuleks teha, kui sa näiteks karuga metsas kohtud,  siis sa pead olema väga rahulik. Sa pead olema väga rahulik ja me näeme tast kõige suurema  kaarega mööda. Siis siis, siis ei tohi karta, siis ei tohi tema juurde minna. Sa pead olema liikumatu ja tasakesi ära minema  ja loomad, metsloomad haistavad hirmu. Sa ei tohi karta. Nad saavad hirmust jõudu. Kõigepealt tuleks jääda rahulikuks, et see võimalus karuga  kokku saada. Metsas on üsna väike, sest karul on tegelikult päris erksad meeled,  et ta tegelikult tunneb lõhna, ta kuuleb päris kaugelt  inimese tuleku ära, aga kui see kohtumine siiski sünnib,  siis karu on küllaltki ettevaatlik ja pelglik ja,  ja meil ei ole selliseid juhtumeid teada,  kus karu oleks. Rünnanud inimest, nii et kui jääda rahulikuks,  jääda paigale, mitte jooksma hakata, siis karu eemaldub,  ta läheb oma toimetuste juurde ja, ja midagi hirmsat karu  kohtudes tegelikult ei juhtu. Aga milline oli teie kohtumine karuga? Minul õnnestus teda näha siinsamas Läänemaa metsades,  et oli üks hommikupoolik, me olime läinud vennaga metsa ja,  ja oli tegelikult juba päris selline hiline aeg,  et kui oleks selline noh, külmem talv olnud karud oleksid  tõenäoliselt juba maganud. Et see oli novembri lõpus poole. Aga, aga ilmad olid sellised soojad ja, ja karu ei olnud  veel magama jäänud. Ja ühtäkki me nägime metsasihi peal ühte,  sellist tumedat kogu. Me pidime isegi autost binokli tooma, et seda uurima hakata,  et alguses paistis nagu suur kivi või suur mütsakas,  et kui ta ei liigutanud ja, ja binokliga oli näha,  et see oli karu, et ta toimetas seal mõne minuti rahulikult ja,  ja läks seejärel metsa. Aga mis looma te tahaksite kõige rohkem päriselt looduses näha? Jänest ja mina tahaksin rebast, hunti, hunti. Liis Lemsalu tegi koos reketi ja kohvriga uue loo. Vaatame seda. See linn on kohti täis, kus Belgan siin ta näha,  õnneks teine teise pilgu ees, peite silmad ära kanaarilinnud peelismõrad,  klaasikillud, kleepupõranda, laulad palju  ja ma lihtsalt olen vaid. Sa poleks siin, kui näeksid seda kohta valges. Siin sigija ruum on rikas, halvast maitsest sai puudutusest  muusika iga sigaretid toas rõdul, liblika baarist,  kõhust kõrvast sõnast su hinges. Rabada papi on küllalt võimas ja ärkvel,  terve linn, las aga naaber käib ja sõimab,  kedagi ei häiri, su sub lind küsib küsimusi,  nagu miks sul Tallinnas nii väike pesa, kallis,  et maailm on minu, Austria, siin linnas pole siit midagi teha,  aga see üks koht on eriline, üks koht, kus Meri,  nii et loksub, niinime. Siin see muud pole sinu naist panda leiata,  kui sul natukenegi vaistu on või viska klapid peast  ja las ma näitan sulle, millest tegelikult. Aitäh vaatamast ongi tänaseks kõik. Otsige meid üles Instagramist, noorte sadenoa,  nimelt näeme homme.
