Täna sai viidud siis pronkssõdur ära ja lähiajal alustatakse
väljakaevamistöödega ümbermatmisega, mida veab eest siis
Eesti sõjamuuseum ja ilmselt mõnele Türi linnas asuvale
kalmistule nüüd ümber maetakse, need saavad tähistatud ka
siis neutraalse hauatähisega kus saab olema siis nende
vaetute jälle rahulik paik, viimane puhkepaik
ja eks see paljuski sõltub ka sellest, et mida me siit
tegelikult väljakaevamiste käigus leiame,
kui palju me siit leiame maetud ja kõik muud sellised asjaolud,
mida me täna ei oska päris kindlalt öelda. Mida üldse on teada nende säilmete hulga kohta?
Palju siia inimesi võib olla maetud? Kui möödunud aastal Türi vallavalitsus lasin teha georadariuuringu,
siis tegelikult võib öelda, et siin võib-olla 55 maetud küll,
aga seda on väga raske öelda, sest et siia on nad juba korra
ümber maetud ja sellisel juhul georadariuuring ka võib eksida,
aga eks me siis näeme täpsemalt. Pronkssõduri alla oli siis graniittahvlile kirjutatud,
et siia on maetud 83 Nõukogude armee võitlejad nii-öelda.
Nii et numbrid on väga segased. Numbrid on segased, et eks seda on nähtud ju ka mujal Eestis,
et et see, mis on tahvlitele kirjas, ei pruugi alati tõele vastata,
nii et eks me elame-näeme. Miks selle pronkssõduri teisaldamisega nii palju aega läks? Teeme sellest konkreetsest pronkssõdurist siin Türi linnas,
siis üks asjaolu oli see, et kui otsustati selle üle,
kas teisaldataks või mitte, siis riik otsustas,
et kuna tegemist on ikkagi kunstilise väärtusega,
siis otsustati, et see tuleb muuseumisse deponeerida
ja seetõttu see võttis ka mõnevõrra kauem aega kui mujal Eestis,
kus tegelikult sellist deponeerimise vajadust ei nähtud.
