Ja meil on nüüd stuudios külas hundimuuseumi kuraator
ja kirjandusteadlane Annika aus.
Tere. Tervist.
Me räägime kõigepealt ühest konverentsist,
mis toimub sel nädalal, nimelt Tammsaare muuseum korraldab
igal aastal traditsioonilist sügiskonverentsi
ja ta tavaliselt alati on detsembri alguses.
Kui tegelikult on juba üsna talvine ja igal aastal on erinev
teema ja sel aastal, siis on teemaks metsa kuvand eesti kirjanduses. Miks just metsast nüüd praegu oleks paslik rääkida,
kuidas see mõte tekkis? No esmalt vast ikka seetõttu, et see metsateema praegu
meedias ja igal pool ümberringi täiesti aktuaalne aga vast
ikka ka seetõttu, et me planeerisime eelmisel aastal selleks
aastaks siis ajutist näitust Tammsaare muuseumis just
seetõttu Tammsaare esimene siis romaan Kõrboja peremees,
et selle ilmumisest täitus sellel aastal 100 aastat
ja selle raames, siis tahtsime näitust teha,
tegime ka, aga just mõtlesime, et mis teema see võiks olla
ja metsateema nagu ühildus Kõrboja peremehega väga hästi. Et, et seda metsa siis ja metsamaastiku me seal näitusel
välja tõime ja see konverentsis natukene siis tõukubki
sellest samast näitusest, et et kaks erinevate selliste
tõukepunkti selleks teemaks. Et teil on seal sellised puutüved näitusele pandud üles muuseumi,
siis. Puutüved ja varem olid ka sootulukesed ja et selliste
metsatunnetust seal näitusel on ikka täiesti mõnuga mõnuga tunda,
et võib sinna istuma minna, puude vahele nautida selliste ruumisisest,
metsa. Tammsaare ise ka ilmselt siis viibis ikkagi looduses päris
palju ja mets oli tema jaoks oluline. Mets oli väga oluline Tammsaare jaoks, tema tema enda jaoks,
et see oli koht, kus ta sai iseendaga olla,
ma arvan ja kindlasti mõtteid koguda, et selliseid pikki
jalutuskäike ta metsas koitjärvel tõesti palju tegi.
Et arvatavasti seal ta siis nii-öelda mõtles ideid omakas
artiklite jaoks ja võib-olla ka selleks esimeseks romaaniks,
et et mis ta seal mõtles, seda me kahjuks ei tea,
aga, aga sellist jalutuskäike paljudel seal metsas oli. Kui nüüd ma vaatasin seda konverentsi esinejate nimekirja,
seda kava, siis mulle torkas muidugi silma,
et loomulikult on seal Valdur Mikita, kes on kirjutanud
palju metsast, lingvistilisest, metsast ja,
ja igatpidi ka seda teemat analüüsinud ja seal on tema jaoks
nagu oluline, aga seal on ka teisi huvitavaid esinejaid,
et millele see konverents nagu teemade poolest siis keskendub. No eks me viskasime õhku just selle küsimuse,
et kuidas üldse metsa Eesti kirjanduses kujutatud on,
et tegelikult metsatemaatikat, et eesti kirjanduses on üsna
vähe uuritud, et jah, et me oleme küll rääkinud sellest metsamüüdist,
et, et eestlane kui metsarahvas, et, et sellest on küll
ja küll räägitud, aga just see, et, et millisena tajutakse või,
ja kujutatakse metsa eesti kirjanduses.
Et, et näiteks, et kas mets on selline ohtlik paik,
kas ta niisugune pime koht sellise kasta seostub pigem
selliste negatiivsete tunnetega või siis vastupidi,
et just selline romantiline paik ja kus saab siis üksinda
enda mõtetega olla, et et selliseid mõtteid meil nagu õhku
viskasime ja, ja eks siin eesti kirjandusele saab ju ka
ligineda ju mitmest punktist, et kas siis läbi luule läbi proosa,
eks ole, või, või lastekirjandus, et, et praegu meile endale tundub,
et see konverents katab nagu päris mitu-mitu seda valdkonda,
et uuritakse luulet, lastekirjandust ja siis ka erinevaid,
siis kirjanike nii-öelda metsa sellist motiivi siis lähemalt. Ja kes näiteks veel on esinejate seas? Esinejate seas kohe tooks välja Madis Arukask kindlasti,
et, et tundub väga põnev, et kuidas folklooris siis metsa
metsakuvand on?
Põnev, kindlasti saab olema ka Sirli Hiiemäe ettekanne,
ma kujutan ette, et just see sõjakirjanduses,
milline see mets on, sest tegelikult jällegi siin seostub ka
see metsavenna vetsu metsavendluse temaatika,
mis tegelikult praegu on ju üsna üsna õhus,
et et aga jällegi üsna läbi läbiuurimata,
et minu meelest meil on neid kirjanikke ju palju,
kes sellest metsavendlusest räägib, aga,
aga jällegi vähe vähe uuritud. Ja luules siis, et Elo Lindsalu uurib siis puu motiivi eesti luules,
et, et see kindlasti saab olema päris põnev,
et et puudu seostuvad ju metsaga, et siis kuidas,
kuidas seal kirjanduses siis välja paistab
ja ka lasteluules siis seda metsa lähemalt vaadatakse
ning mina muidugi võtan hundi hundi ette,
et, et kuidas tema siis metsa metsa kujutab
ja eks meil räägitakse ka Viivi Luige metsast
ja siis on ka. Kelle oma meil siis veel oli, Marko Kompuse siis metsa,
metsatemaatika. No teie olete tõesti uurinud Mati Undi loomingut päris
põhjalikult viimasel ajal, et.
Ma mulle meenub üks tema SEE, ma jään küll selle pealkirja
praegu võlgu, aga kus ta kirjutas, et tegelikult tema tuli
nagu maapoisina linna ja see linn ja linnastumine tundus
talle väga võõrastav ja seda kogemust natukene kirjeldab oma
loomingus ja tegelikult ka selles kuulsas romaanis Sügisball
on seda natuke tunda, sellist teatud sellist,
võib-olla ka võõrastumise efekti. Aga mida, kas, kas mets kuidagimoodi paistab kuidagi
eriliselt silma tema loomingust või millistest teostest
võib-olla just või mis selle kohta võiks öelda? Minu jaoks, kui ma nüüd niimoodi selle nüüd uue pilguga läbi lugesin,
siis kaks siukest märksõna, mis silma hakanud hakkab,
et on just mets ja meri, et need mõlemad mõlemad elemendid.
Et, et võib isegi öelda, et kohati nad ka vastanduvad,
et ma ei saa öelda, et mets oleks üdini selline negatiivne
paik Mati Undi loomingus, aga ta seostub üsna sellised
sünged teemad emotsioonidega, aga, aga sinna juurde,
et metsas ikkagi mõeldakse merest ja mere ääres mõeldakse metsast. Et, et need kaks elementi kuidagi nagu Mati loomingust
tõesti nagu omavahel põimuvad.
Aga päris niimoodi ei saa öelda, et mati hundil on nüüd mõni teos,
mis on nüüd läbinisti metsast või, või et tegevus oleks metsas.
Küll aga mulle endale kõige rohkem nagu metsa jäi silma
või seda metsatunnetust olli, kui nüüd suuremat teksti ette
võtta oli. Öös on asju, et seal tõesti seda metsa metsa on
ja oli ka üks, üks jutustus, mille pealkiri on mul hetkel
nüüd kohe meelde ei tule, aga millega see metsis seostub,
sageli minnakse metsas seenele, et, et Mati Unt käib metsas
seenel ja tegelikult päriselus ka, et mati väga seeni
armastas seen, seenekorjamine oli tema meelistegevus
ja eks siis ikka seda tehti metsas, eks ole. Et, et jah, et seda metsa on ja, aga kus võiks veel niimoodi
Sa mets olla, et, et jah, et selline, et see mets seostub
rohkem hundi hundiloomingus, pigem puudega ja,
ja mets on selline kuidagi kaugel ääres olev olev element,
et metsa taha päike loojub sageli või, või metsa ääres on
mingi küla või metsa vahel toimub mingi tegevus.
Et see mets on justkui selline raamistav elemente,
hundi nii-öelda tegevuse kujutab mingit tegevust,
kirjeldab. No teie olete ega hundi hundimuuseumi kuraator,
et kas see huvi Mati Undi loomingu vast ongi tegelikult
sellest tulenenud, et tegelikult tegelete Mati hundiga igapäevaselt. Juhtus nii küll jah, et, et mina varasemalt Undi loominguga
nii tihedalt kokku ei puutunud, et, et jah,
et sattusin muuseumisse Mati Undi muuseumisse tööle
ja päris huvitav just see, et sa, Mati Undi Loomingu armastus,
minul on just tekkinud seeläbi, et ma olen teda pidanud uurima,
enda jaoks selgeks tegema ja, ja mitte ainult siis seda
loomingut vaid Mati Unti ennast ka.
Et Mati Undi puhul mina ütlen küll, et, et tema puhul see
looming ja tema elu ja elulugu need omavahel on kuidagi nii
magusasti siis läbi põimunud, et see, et kui sa õpid tundma
Mati Unti ennast, et siis tegelikult see looming kõnetab ka
üha rohkem, et, et minul on küll nii, et ma juba juba loen
päris mitmendat tiiru tema tekste läbi iga kord avastan
midagi uut ja, ja kuidagi järjest järjest sügavamale ma
temaga nagu lähen. Mati Undist vist päris sellist monograafiat pole veel valmis. Veel ei ole, aga tuleb, et Mihkel Mutt meil siin kirjutab
siis Mati Undi elust ja arvatavasti loomingust lähemalt ja,
ja loodetavasti see siis ilmub Mati Undi suuremaks juubeliaastapäevaks.
Mis siis ongi juba aastal 2024, et, et esimesel jaanuaril
siis oleks täitunud 80 aastat. Ja noh, tema tegevust tuleb ka siis ilmselt tuleb eristada
seda ütleme teatritegevusteks ju lavastajana kogu seda
maailma ja siis ütleme puht seda kirjanduslikku tegevust
ja siis veel tema enda eluga muidugi, sinna juurde. Ja eks eks tuleb eristada küll jaa.
Et Mati Undi puhul me räägime selliste rikkalikust kunstnikust,
eks ole, et ei ole ainult ju kirjanik, vaid et kes ka siis
teatri Teatris palju palju tegutses ja seal lavastajana ta
ju ka ikkagi täitis päris mitut erinevat rolli.
Et kirjutas, ise tekste, lavastas kindlasti oli seal ka kunstnik.
Mis, mis kõike veel, mis sinna teatri juurde käib,
et, et tema, tema roll oli seal ikkagi päris päris suur. No mulle on jäänud mulje, et ta oli selline natuke kuidagi
müstiline tegelane, võib-olla ka natukene selline privaatne,
kelle üle ei ole võib-olla väga lihtne väga ligidale pääseda. Ja ega temale näppu peale panna tõesti ei ole kerge,
et, et see minu jaoks just ongi see huvitav aspekt tema puhul,
et ta on nii mitmetahuline, et ühelt poolt jaheda on nagu
selline omaette hoidev ja selline eraklik,
eks ole, aga teistpidi jällegi selline suur seltskonnahing,
eks ole, et, et, et on vastandid ja sellised hallid alad
tema juures, et, et see, et see müstiline,
see on väga hea märksõna Mati Undi puhul tõepoolest. Kuidas hundimuuseumil praegu läheb, ma tean,
et teil on ka erinevaid projekte olnud, seal. Mina ei kurda, et väga-väga hästi, et eks ikka võiks,
võiks külastajaid muidugi rohkem olla, et kuna me oleme
ikkagi väga-väga uus muuseum ja eks inimeste teadvusesse
pole võib-olla veel kohale jõudnud, et et Mati Undile nüüd muuseum,
et, et aga pelsin tegelikult nüüd talvisel ajal hetkel meil
nii palju projekte projekte pole, küll aga me alles siin
hiljuti lõpetasime sellise projektiga, milleks oli siis mälumäng.
Et Mati Undi, Mati Unti ju teati ka ja sellisena,
kes väga palju armastas fakte, ta armastas väga ise lugeda
entsüklopeediaid kui tavalisi juturaamatuid ja,
ja vähe sellest, talle jäid need faktid meelde ja,
ja, ja oma kirjandusteostes neid väga palju kasutas siis
meie sellest tõukuvalt, siis mõtlesime, et oh,
et teeme siis kirjandusliku mälumängu Mati Undi nimelise
ja see oli küll väga menukas ning sellega plaanime siis
kevadel uuesti alustada. Nojah, kui me lugemast sügisballi, siis seal on tõesti hästi
palju fakt et ta kuidagi taotles sellist faktitruudust ka. Eks ta armastas mängida sellega, et ega need kõik faktid
tõesed ei ole, et, et kindlasti on tõeseid fakte,
aga, aga eks ta armastas just selle teadmistega mängida,
et oh, et mina tean neid asju ja nüüd ma võin siin natukene
vinti peale keerata, et, et see on minu meelest hästi põnev mängijad,
mida ta teeb. Aga mati hundiga seotud suur tähtpäev on siis tõesti kahe
aasta pärast saabumas ja tõenäoliselt on siis ka rohkem
temaga seonduvaid sündmusi plaanis juba. Ja me juba planeerime kõiki asju, ei tahaks küll siin nüüd
välja välja hõigata, aga kindlasti mida me teha tahame,
et kuna Mati Undi sünnipäev on esimesel jaanuaril,
eks ole, et siis aastal 2020 kolme, et siis aastavahetus
oleks ikkagi selline, mis läheks sujuvalt üle siis Mati Undi sünnipäevaks,
et kuna kui Mati Unt ise elas, siis tõepoolest paljud
inimesed pärast ilutulestikku see aastavahetuse tähistamist
siis läksidki hundi juurde ja pidutsesid seal siis edasi,
et sünnipäeva sünnipäeva melus, et siis me ise mõtleme,
et võiks midagi sellist teha. Et meie muuseum ju tegelikult on ju Mati Undi kodu all,
et siis me olemegi justkui Mati Undi juures. Ja üks väike tähtpäev tegelikult ka just oli,
sest et jutustuse Tühirand ilmumisest möödus Ja et tühi rand on minu meelest ka Mati Undi loomingus üks selline,
mina ütlen, et murdepunkt ühelt poolt, aga teiselt poolt ka
selline hästi hea musternäidis Mati Undi enda loomingust,
et kui keegi, kui on neid inimesi, kes pole üldse Mati Unti lugenud,
et siis mina soovitan tühiranda lugeda küll,
aga see ei ole öökapiraamat.
Et enne magama jäämist ma ei soovita, et pigem sellise
puhanud olemisega ja avatud olemisega, sest see on ikka üks
paras selline tekstimass, mis lugejale peale niimoodi voolab. Aga samas sellise Undiliku tunnetuse, selle keelemängu
teksti mängu, et mängu ja kõik selline selline noh,
et saab sellise ilusa selge pildi kirjanikust endast,
et, et see on niisugune väga-väga hea tekst selleks. Aga sel nädalal siis metsateemaline konverents metsa kuvand
eesti kirjanduses siis Tammsaare muuseumis leiab aset,
mis päeval täpselt. Ja juba reedel ja minu meelest on vist kella 11-st kiirelt
kontrolli poole 12-st algab siis kogunemine Tammsaare
muuseumis ja võib meid, meil on seal ikka täispikk päev kuni
kella viieni, et et ja ootame kõiki huvilisi kuulama. Suur tänu, Annika, aus aitäh.
