Teadvust kõigile taipamise elamus võib inimest tabada väga
mitmesugustes olukordades selliseks olukorraks võib-olla
mõnele intellektuaalsele probleemile lahenduse otsimine
või teraapiaseanss, aga nagu selgub ka meditatsiooni seisund
või lausa haiglaslik luulumõtete pealetung.
Mis on neil Toipamistel, täpsemalt tühist,
seda on uurinud Tartu Ülikooli loomuliku
ja tehisliku mõistuse laboripsühholoog Kadi tulber. Eestis on kavas ehitada uus pisike ja tubli kuukulgur.
Sellest räägib lähemalt Tõravere kosmosetehnoloog Mihkel Pajusalu.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, see taipab. Tihti juhtub inimestega nii et otsime lahendust mingile probleemile.
Peas on paras sasipundar, lahendust ei paista,
aega läheb ja läheb ja ühel hetkel nagu lamp lööks särama.
Me näeme lahendust ja meile tundub, et see on isegi õige lahendus,
teinekord isegi pärast järeleproovimisel selgub,
et, et oligi õige.
Sellist nähtust võiks nimetada ju kõige lihtsama eestikeelse
nimega taipamine. Psühholoogid võib-olla kasutavad oma täpsemaid termineid.
Täna õnneks ongi labori saates üks psühholoog,
kes on seda nähtust teatud külgedest lähemalt uurinud koos
kolleegidega ja avaldanud ajakirjas Kontšessand Krognession
sel teemal nüüd ka artikli Kadid Ulver, Tartu Ülikooli
arvutiteaduse instituudi teadur loomuliku
ja tehisliku mõistuse laborist.
Inglise keeles öeldakse selle nähtuse kohta inssait,
millest me räägime. Kuidas oleks eesti keeles õige öelda? Tõepoolest, et siin on mitu erinevat varianti,
kuidas seda võiks eesti keeles sõnastada mida me oleme ise
võib-olla läbivalt kasutanud, ongi selle taipamise mõiste
justkui niisugune alaliik, mida võiks siis täpsustada,
et äkktaipamine, et see on sedasorti taipamine,
mis tõesti tuleb justkui välk selgest taevast
ja võib-olla on tuttav ka selline mõiste nagu haa elamus,
mis siis jällegi võiks inimestele tekitada äratundmisrõõmu,
et, et nad teavad, millest me räägime, kui me räägime,
ahaa, elamusest, et see, et see h tunne on kindlasti
paljudel endal ka juba tuttav. Ja ahaa, sõna kipub ka kergesti üle huulte tulema,
siis kui sai ahaa-elamus, käib. Just et millegipärast, kui see hetk toimub,
et see on niivõrd subjektiivselt kogetav selline sündmus,
selline elamus et millegipärast tõesti inimene tahab siis
tõesti püsti hüpata ja hüüatab aha või ja et,
et sellesse nimetus on täiesti tulnud ka. Kui palju psühholoogid on seda mõistet ja selle mõiste taga
olevat nähtust juba uurinud mis on selle kohta juba teada,
ehk siis loome nüüd teatava eelduse sellele,
et et saame aru, mispärast nüüd just see uuring,
millest me rääkima hakkame, vajalik on olnud. Ja et see nähtus iseenesest on ju meil kõigile hästi tuntud
selle kohta on palju selliseid anekdoote
või või lugusid, kus näiteks seotud teadusavastuste
või leiutistega, et selliseid seid jutustusi
ja teadmist sellest, et selliseid sündmusi tuleb.
Aga et siis teaduslikult on seda uuritud,
noh, nii umbes 100 aasta jagu, nii nagu see psühholoogia,
teadus ise ka on, on umbes nii noorte veel on
ja selle aja jooksul siis meil on enam-vähem tekkinud
mingisugune arusaam sellest, mis kontekstis need ahaa,
elamused võiksid tekkida natuke sellest,
mis tingimustel see võiks tekkida ja kuidas see protsess
üldiselt niimoodi, mis komponentidest ta võiks koosneda. Aga, aga samas me näeme, et terviklikku pilti meil sellest
nähtusest siiski veel ei ole.
Ja kui me nüüd natuke lähemalt räägime sellest,
kuidas seda on uuritud psühholoogiateaduses,
siis tulebki välja see, et need vahendid on siiski omajagu piiranud,
et et kui need ahaa-elamuse, et päris eluliselt tuvad tihti
nad juhtuvad spontaanselt, meil ei ole võimalik neid kuidagi
ette ennustada. Ja meil ei ole ka väga lihtne leid siis labori kontrollitud
tingimustes esile kutsuda, mistõttu selliste päris
ja suurte ahaa, elamuste uurimine on olnud keerukas.
Ja seni Me olemegi uurinud pigem sihukeste lihtsalt
mõistatuste ja, ja selliste pigem lihtsate probleemide
lahenduste näol. Aga oma praeguses töös siis proovisitagi leida võimalusi,
kuidas juhatada psühholoogiateadust sellise suurema pildi mõistmiseni. Täpselt nii, et meie uurimisrühmas on juba pikemalt aega
olnud see huvi üleval, et me tahaksime mõista just seda
laias mõistes, kuidas inimene jõuab uude ideedeni tähtsate avastusteni,
kuidas tekivad sellised elu muutvad arusaamad,
uskumused isegi, mis tingimustel need tekivad
ja kuidas neid muuta.
Et see on selline väga lai küsimus, aga siis äkktaipamine on
üks selline fenomen, mis on konkreetne ja spetsiifiline. Me näeme, et see tihti käib käsikäes just selliste oluliste
ja tähtsate avastustega, et see oleks hea koht,
kus, kus sellele suurele küsimusele vaikselt hakata vastust otsima. No te vaatasite siis erinevates valdkondades ette tulevat
äkktaipamist ja vaatasite, kuidas seda seni on uuritud
ja mida selle kohta seni teada on?
No üks niisuguseid valdkondi, kus äkktaipamist võib-olla
oodata ongi tegelikult on probleemide lahendamine
ja probleemide lahendamist on psühholoogia ikka ka päris
kõvasti uurinud.
Selle võib võtta isegi isegi teatavas mõttes aluseks
või lähtekohaks, kuidas probleemi lahendamise käigus
ahhaa-elamus ehk taipamine tekib. Jah, et nendest uurimustest, mis siis psühholoogiateaduses
on tehtud, enamik ongi tehtud just selles kontekstis,
et uurida, kuidas inimesed jõuavad probleemide lahendusteni.
Et nagu ma juba põgusalt mainisin, et see pakub siis tõesti
sellise pinnase ja sellised vahendid, mida on võimalik
vähemalt mõnevõrra laboritingimustes esile kutsuda.
Ehk siis me võtame sedasorti probleemid,
mõistatused, mis on mingisuguse nipiga sageli,
mis ei ole nii lihtsad probleemid, et me saame kohe täpselt teada,
et, et me oleme varem neid lahendanud. Me teame, kuidas neile läheneda ja samm sammu haaval siis
need lihtsalt nii-öelda läbi närida.
Et sellisel juhul oleks tegemist siis teist tüüpi probleemi lahendamisega,
mida tuntakse kui analüütiline probleemi lahendus.
Ja äkktaipamine või ahaa-elamus on siis selle teine külg
või siis pigem nagu isegi vastanud.
Et kui me kõrvutame neid kahte, siis meil tulevad välja need
olulised omadused, mis eristavad seda haa elamuse fenomeni
siis tavapärasest probleemi lahendusest. Ehk siis mida me olemegi uuringute käigus teada saanud,
on see, et tavaliselt, kui me niimoodi ootuspäraselt
läheneme sellisele probleemile katsetame erinevaid
lahenduskäike ja need meid siiski lahenduseni ei vii,
siis me võime jääda tupikusse.
Tihti see tupiku tunne ja niisugune frustratsioon,
mis sellega kaasneb, on ka üheks eelduseks ahhaa-elamuse tekkimise.
Ja sellisel juhul me paneme selle probleemi korraks kõrvale,
näiteks lähme jalutama loodusesse, teeme võileiba,
kui istume vannis lõõgastudes ja me näeme täpselt,
et see on ideaalne näide ahaa, elamusest,
et et sellistel tingimustel, kui me paneme selle probleemi
kõrvale ja laseme mõtte natuke vabamalt lennata,
on siis näidatud, et siis kipub just see ahhaa-elamus esile kerkima. Ja justkui tühja koha pealt inimene ise seda täpselt ei
teadvusta neid samme, mille kaudu ta sinna jõudis,
mistõttu ta on niisugune natuke nagu müstiline
ja ja põnev fenomen kindlasti. Inimene ei teadvusta ja tihtipeale võib-olla psühholoog,
kes seda inimeste uurib, ka ei saa aru, kuidas inimene sinna
jõuab või natuke mõnikord ikka saab. Jah, see on teine aspekt, mis teeb selle uurimise keeruliseks,
et tegelikult me saame lähtuda ainult inimese enda
subjektiivsest hinnangust ja sisuliselt küsida,
et kas oli aha või ei olnud, et kuidagi muud moodi,
kui ta tõesti vannist välja ei hüppa, siis meil muud nagu
indikaatorit sellest ei ole tegelikult, et kas oli ahaa
või oli tavaline lahenduskäik.
Et muidugi oleme natuke ka ajju piilunud
ja seal üht-teist on, aga jällegi ei ole sellist selget markerit,
mis kindlalt lubaks väita, et tegemist oli siis just selle
äkktaipamise olukorraga. Ja siin tulevadki võib-olla mängu natuke mõned teised
valdkonnad mis ei ole selgelt nii täpselt mõistatuse
lahendamisele orienteeritud.
Kuigi võib-olla natuke on ka omas mõttes missugused võiksid
olla need mõned teised valdkonnad. Et jah, tõepoolest kõige enam siiski on uuritud äkktaipamist
ikkagi selles probleemi lahenduse keskkonnas,
aga me näeme, kui me vaatame avatud pilguga,
et seesama esiteks mõiste tõepoolest, aga teiseks need
samadel tingimustel tekkinud uued arusaamad tulevad ka läbi
erinevatest valdkondadest, mis muidu justnagu ei tundugi,
et nad võiksid sellega seotud olla.
Et üks valdkond on kindlasti teraapia kontekst
ehk siis kliiniline teraapia ja nõustamine,
kus siis on leitud ka, et juhul kui klient jõuab mingisuguse
uue arusaamani näiteks siis kas oma ja tunnete seostest
või mingisuguste düsfunktsionaalsete käitumiste tagamaadest
ja kui ta jõuab selle arusaamani just läbi äkktaipamise,
mis on selline seesmiselt tajutav kuidagi tähtsa tun
tähtsalt tähtsana tunduv arusaam, et sellisel juhul see
tihtipeale ka ennustab suuremat eduteraapias see viitab
sellele sümptomite leevenemisele ja üldiselt on sedasorti arusaam,
mida me tahaksime tõesti teraapia keskkonnas pigem esile kutsuda. Ahaa, nii et ahaa-elamusteraapias on kasulik. Just et pigem ta kipub olema kasulik, et just need tähtsad
arusaamad käivad käsikäes selle selle äkktaipamisega. Nii kas teraapia kohta midagi veel täpsustame
või lähme järgmise teema juurde? Et võib-olla tahtsin sellise võrdluse ka välja tuua,
et kui me mõtleme klassiruumi peale ja kui õpetaja seal siis
mingisuguseid teadmiseid jagab, et siis me võime kogeda
arusaamist lihtsalt selliselt teoreetilisel tasandil,
et me saame aru, mida õpetaja räägib siin praegu võrdlen
seda siis nii-öelda terapeutilise keskkonnaga,
kus terapeut võib ka aidata kliendil millestki mingitest
seostest aru saada. Aga kui nüüd see, ütleme, õpetaja väga oskuslikult,
loob analoogiaid ja seoseid näiteks teiste teadmistega
mõnest teisest õppeainest.
Et see on see olukord, kus me kogume, kogeme sellist
tõeliste teadmiste plahvatust ja tõesti nägu kehaliselt
ja seesmiselt tunneb, et nüüd ma saan aru,
et nüüd see teadmistekild on kuidagi seotud Meie varasemate
teadmistega ja loob sellise terviku, et seda me kindlasti
tahaksime kogeda. Selge need eriteadmiste valdkondade kokkupuutest tekib ka
ahhaa-elamus mis õpitut kinnistab.
Aga niisugune valdkond nagu meditatsioon,
see tundub veel kaugem probleemi lahendusest,
kuigi jällegi võime võime ka mõelda, et tegelikult kui
inimene mediteerib, võib-olla tal on selle praktika taga,
siis ka mingisugused probleemid, mida lahendada. Ja see on väga hea tähelepanek, et kindlasti see võib olla
üks komponent seal aga teisest küljest meditatsioon
ja ma toon siia kohe tegelikult selle järgmise valdkonnaga juurde,
mis on psühhoaktiivsed ained.
Et mõlemal juhul võib-olla need on natuke sellised valdkonnad,
mis mõnedes inimestes tekitavad eelarvamusi,
et neil on selline teatav esoteeriline konnotatsioon
ja seetõttu ka need on alles hiljuti muutunud rohkem k
teadvusele kättesaadavaks, alles hiljuti me oleme hakanud
teaduslikult neid uurima ja, ja selle ülevaatega samuti
tahaks just rõhutada nende valdkondade potentsiaalile,
et see on annab meile ligipääsu sellistele fenomeni idele,
mida me muidu justnagu ei saakski kuidagi uurida. Et aeg, taipamine on täpselt üks sellistest nähtustest,
et et me näeme meditatiivset praktikate tagajärjel tihti,
inimesed kogevad äkktaipamisi, uusi arusaamu sellest,
kuidas maailm toimib, kuidas nemad ise toimivad
ja tihtipeale see on ka üks eesmärk, mille poole nad
meditatsiooni käigus püüdlevad. Kas seda võib nimetada ka valgustumiseks? Ja eks isegi tegelikult selle sõnade taustad on nagu sarnased,
et seal sellist nägemise visualiseerimise uue nurga alt
nägemise sünonüümi kasutatakse väga palju.
Jah, et kindlasti see on seotud. Selle inglisekeelse sõnaga Insaid täpselt
ja mis siis veel meditatsiooni ja psühhoaktiivsete ainete
kohta täpsustada. Jah, et me näeme siis, et, et ühest küljest tõepoolest,
et võib-olla on mingi all olev probleem,
mis otsib lahendust ja siis saab nendes tingimustes selle
äkktaipamise osaks, aga, aga tegelikult,
mis on veel, eriti huvitav, on see, et, et peaaegu
tahtlikult või vähemalt osaliselt manipuleeritavalt on siis
mediteerimine ning psühhoaktiivsete ainete tarbimine justkui
selline asi, mida me tahtlikult saame mõjutada,
et seda me saaksime uurida, kui me teame,
et need kaks asja loovad sellise keskkonna kuskil mõistuses
mõtete maailmas, mis soodustab seda ahhaa elamuste teket,
et see tegelikult on ju suurepärane võimalus meil seda
nähtust paremini mõista ja uurida. Aga üks valdkond, millest me nüüd loodetavasti järgmisena räägime,
mõjub küll esmapilgul väga ootamatult.
See on siis skisofreenia psühhiaatriline haigus. Ja et kõige põnevama me jätsime ka ülevaates viimase maks viimaseks.
Et ma arvan, et see tõesti see seos, seos on siis ütleme,
luulude Decemise või psühhiootilise episoodi alguse
ja äkktaipamise vahel, et see on kindlasti kõige üllatavam.
Ma ütleks, et seda on kõige vähem uuritud
ja seda on ka kõige raskem uurida, et jällegi see on selline asi,
mis tekib sedavõrd ootamatult.
Seda ei ole võimalik ette ennustada. Kindlasti me ei tahaks vabatahtlikult tekitada kelleski
sellist olukorda, et see võib juhtuda.
Nii, et me saame ainult tagantjärele selle inimese enda
kogemusi küsida ehk siis tõenäoliselt siis,
kui see episood on vaibunud, kui võib-olla inimene on
jõudnud raviasutusse saanud ravi et siis ta suudab tõesti
tagantjärele kirjeldada seda sündmuste kulgu,
mis viis psühhiootilise episoodini. Ja see on vist küll niisugune juhtum, kus suurem osa teisi inimesi,
seda taipamise sisu ei pea eriti õigeks ja ka inimene,
kui ta on paranenud, siis tagantjärgi saab ka aru,
et, et ta tegelikult eksis, kuigi see taipamine ise
subjektiivselt mõjub kui millegi tõeseni jõudmine. Ning tõepoolest, see on, isegi kui vaadata ainult nüüd selle
inimese või selle keha funktsioneerimise kontekstis,
siis tavaliselt enne seda aeg taipamist eelneb selline väga
pingeline periood inimese jaoks ja tal tekib palju seoseid siukeseid,
keskkonnast, silmatorkavaid, sümboleid, objekte,
mis tunduvad tähendusrikkad, aga samas, millel pole selget tähendust,
nii et see on hästi kurnav ja ressursikulukas seisund,
kus olla. Nii et selles mõttes on jällegi ka see
äkktaipamine justkui vastus küsimusele või lahendus probleemile,
et annab mingisuguse sellise uskumuse aru saama mingisuguse narratiivi,
mille abil kokku siduda neid kentsaka kummalisi sündmusi,
mis seni on teda vaevanud. Et selles mõttes on siin jah, palju seoseid tegelikult
kõikide nende teiste äkktaipamist ega ka,
aga tõepoolest, et siin on siis puudu see komponent,
et inimene ise ei ole avatud seda, seda arusaama siis ümber
hindama või verifitseerima.
Et see tavaliselt on jah, reaalsusest kahjuks,
siis natuke kauge Nii et tuleb välja, et väga eripalgeline on,
see äkktaipamine avaldub väga erineval moel väga
mitmesugustes valdkondades.
Kas me saame siis nüüd olles nüüd väikese ülevaate teinud,
leida midagi ühist, mis iseloomustab läkk taipamist kui nähtust? Ja et, et selle ülevaate artikliga samuti,
mis meie eesmärk oli, oligi kõrvutada neid valdkondi,
mida siin ei ole kõrvutatud ja püüda, leida
ja rõhutada neid siis sarnasusi, aga samaaegselt ka erisusi.
Ja, ja me näeme seda, et tõepoolest, nagu sa õigesti ütlesid,
et väga mitmepalgeline, et kui me jääksime selle
probleemilahenduskeskse käsitluse küüsi kinni,
siis meil oleks väga puudulik, kui selline kitsas kitsas
arusaam sellest, mis äkktaipamine olla võib. Aga laiemas pildis me näeme, et see võib tegelikult olla
palju keerukam nähtus, kui esialgu tundub.
Ja ühist on siin päris palju, et ma arvan,
mitmed asjad koorusid juba siit jutu seest välja,
aga peamiselt me näeme, tegelikult see sündmus ise on pigem
sarnane inimesed tagantjärele ikkagi tunnevad ära selle
ahhaa momendi, et see oli järsk, et nad ei teadvustanud neid samme,
mis sellele eelnesid. Et see saabub sellise suure kindlustundega,
et see tundub tõene ja tundub tähtis.
Ja samuti tavaliselt on seal mingi emotsionaalne komponent,
et, et selline haa lahendus pigem ei jäta külmaks. Kuidas te need valdkonnad üleüldse leidsite?
Oskasite siduda kohe niimoodi üheks tervikuks just see läkk
taipamise kaudu. Et jällegi, kui niimoodi lahtise pilguga ringi käia,
siis tegelikult me näeme, et see sõna ja sedasorti nähtus
tuleb esile väga mitmetest valdkondadest
ja selleks tuleb lugeda natuke rohkem kirjandust kui ainult teaduskirjandust,
et seal on ka just sellised elulookirjeldused
ja isiklikud anekdoodid minevikust kus, kus tihti avalduvad
need sarnased komponendid ja siis me võtsime lihtsalt ette
selle süstemaatilise töö, et tõesti, et ka ilusti kirja
panna ja kokku võtta, et see oleks ressurss,
siis ka edaspidi teistele, kes tahavad sealt edasi töötada
mingisuguse üldisema pildi loomisel. Kui me tahame rääkida Ahhaa elamustest Ja nüüd on üldise pildi loomisele juba parem alus ehitatud ja,
ja lisaks sellele ka taipame taipamise nähtust saime
taipamise nähtuse kohta uusi taipamisi. Just me iga endal ma tean, kui ma seda kirjutasin
ja lugesin neid asju, siis, siis järjepanu tuli neid ahaa-elamusi.
Täpselt see see ongi, et kui me võtame erinevad
teadmistetükid seome neid kokku, loome analoogiaid,
et see on täpselt see koht, kus tekivad uued arusaamised
ja struktureerimine ümber oma seniseid teadmisi. Ja ajasin juttu Kadi Tulveriga, kes on üks neljast autorist,
kes on tegelenud äkktaipamise sidumisega üheks tervikuks eri
valdkondades ja avaldanud tulemused ajakirjas konsioznas,
komisjon. Ja täna siis laboristuudios. No see oli eelmisel suvel juuli alguses,
kui käisin labori saate mikrofoniga Tõraveres vastavatud
kosmosepunkris ja rääkisin seal Mihkel Pajusaluga,
kes on Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi
kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessor.
Ja siis avanes meil seal Kosmose punkris üks täielik kuumaastik,
aga mida maastikul näha ei olnud, oli kuukulgur.
Nüüd on aeg edasi läinud ja selle nädala startup üritusel
Tartus uut kuukulguri kontseptsiooni ja esialgset prototüüpi
tutvustati ja Mihkel Pajusalu on laboristuudios. Seekord me ei ole päris kosmosepunkrisse läinud seda juttu ajama.
Las seal kosmosepunkris siis katsetatakse kuukulgurid.
Aga see tuleks meil nüüd küll selgeks teha,
et mis kuukulgur see nüüd on, et Eestil,
N ei ole Q pulbrit olnud.
Ja nüüd on niisugune seadeldis ehitamisel. Jah, me praegus, siis hakkasime ehitama sellist väiksemat
kulgurit siin jah, see on teadaolevalt esimene kulgur,
mida Eestis ehitatakse eesmärgiga seriaalist kuule saata.
Tehniliselt Eestis on varem osaletud kuukulguri projektis,
see küll ei olnud nii-ütelda mõttega sa kuule,
saada vaid tegelikult firma Starship sai osaliselt alguse
ühest siis NASA kuukulguri väljakutsest.
Aga tolle väljakutse eesmärk ei olnud nagu reaalsus kuule,
jõuda minu teada vähemalt mitte ja nagu see oli rohkem
selline nii-öelda alamosa tehnoloogiate prototüüpimine,
et miks te siis selline terviklahendus ja me tõesti olemine,
et päris mitmetes projektides erinevaid asju res kuubele kuu
poole liigutanud, et punkri ehitamine näiteks
ja samuti Kristo pesi kuule minevat kaamerat mis siis juba
paar aastat tagasi valmistajaid ja muid arenguid ka vahepeal
olnud ja siis mõtlesimegi, et see asi nii-öelda ettegi ta
selline kui keskpunkt kõikide tegevustele. Et mis võimaldaks siis nagu asju reaalselt kasutada,
nii et me teame, et et see asi, mida me ehitame reas
millekski vajalik ja samuti, et aru saada,
mida reaalselt vaja on selle jaoks siis panime selle
projekti käima nüüd ja siis see esimene asi,
millel näidati, seal on selline nii-öelda väga esialgne prototüüp,
mis siis on selline nii-öelda mingil määral lähtub siis
sarnasest ideoloogiast nagu kuupsatelliidid,
ehk siis see nimi kukub, kulgur rääkis sellest,
et nimi on tal kupp, kulgur? Jah. Ja see tuleneb sellest, et on oodata,
et siis lähiaastatel tekib võimalus kuule viia selliseid
väiksemaid kulgureid suhteliselt mõistliku hinna eest juba
et see nagu see hind ei ole enam selline Eestile võimatu,
vaid muutub sellesse kategooriasse, kus see on nagu Eesti
teadusprojektide kontekstis nagu mõeldav summa.
Ja mõned firmad juba esialgselt ka sellist teenust nagu,
nagu reklaamivad, aga mida ta nii-öelda veel ei ole võimalik
praktikas seda niimoodi vabalt osta, seda teenust
ja hinnad on suht kõrged. Aga just meie eeldus on, et selle kümnendi jooksul,
kui tuleb nüüd Artemis programm, mis on siis järgmine,
siis suurem käimasolev suurem kuu programm järgmine pärast
siis Apollo selline suuremaid, mille raames viiakse inimesed
kuule uuesti, aga selle raames siis läheb kuule,
väga palju igasuguseid maandureid ja, ja igasuguseid muid aparaate.
Ja siis on ja ka just suur osa neist on erafirmade algatud.
Seega on on eeldada, et kuule, kulguri viimine saab
põhimõtteliselt teenuseks nagu praegu näiteks
kuupsatelliidiviimine orbiidile. Jaagup kulgur ongi üsna pisike, kui me seni kujutame ette
kuukulgurid või ka neid marsikulgurid päris kobakate elukatena,
siis tõepoolest kuupsatelliidist välja arenenud.
Ei ole kuupsatelliidist ka palju suurem. Jah, põhimõtteliselt isegi kuuks, lihtsalt põhimõtteliselt
isegi suurem olla standardi järgi, kui, kui kuupkulgur on.
Aga jah, kukule siiski on, on nii-öelda kogu dimensioonide,
no see sõltub jah, kas lahti pakkida või mitte,
aga aga põhimõtteliste suurem kui SQ kaks.
Aga seal seal sõltub kuidas arvestada täpselt,
et see on natuke erineva kujuga, seega see
ja kuidas ruume täpselt arvustada, kuna selles kahtlevad
tiivad lahti. Aga suurusjärk on sama põhimõttelist Miseskib kahel suuruse poolest.
Ja just see väike suurus ongi just sellepärast valitud,
et et just seda eeldatavat hinda kuule viimiseks all hoida.
Sest jah, sellise suure kulguri viimine nagu Eestil üksi
terved kulgurid teha, ma nagu ei näe, see võimalik oleks
lähiajal rahaliselt nii kallis. Aga sellist nanokuukulgurid klass ja ei ole välja kuulutatud,
nii nagu nanosatelliidid on. See on just tekkimas praegu, et me veidikene nii-öelda,
et põhimõtteliselt see on ka olemas, selline asi nagu q
Prover põhimõtteliselt, mis on selline mailis sandaris
nimetada saab mitte põhimõttelist, selline asi,
mis on nagu ka millesse Pukul kuri ideoloogia veidike
osaliselt tuleb.
Et pole nagu veel ametlikuks tervituseks piirdus standardi,
ühtegi, mida te pole läinud, kuule selle standardiga. Aga on eeldused, tuleb jah, selline nanokulguri standard põhimõtteliselt.
Ja siis me nii-öelda proovi veidike ennetada selle tulekut.
Et siis me saaksime, et kui see võimalus tuleb,
siis meil oleks olemas põhimõtteliselt platvormide natuke
modifitseerima veidikene.
Et kuna tegelikult täpselt veel ei tea, milline surema peab,
hakkame siis proovima öelda, ennustada enam-vähem,
milles võiks olla. Ja siis arenda jõuliselt välja ja siis, kui me teada saame,
et lõplikud nõuded, siis me saame põhimõttelistel ümber teha kiiresti,
siis meil on nagu eeltöö juba tehtud.
Selleks hetkeks. Praegu veel ei ole teada või on lahtine,
et mis seadeldis sina täpsemalt kulguri peale võiksid tulla. Jah, praegu veel läbirääkimised käivad erinevate osapooltega,
et siin ja praegu nii-öelda ametlik Windows on käinud
Christian Speeessija laid kud fotonicsiga,
mis on siis kaks Eesti firmat, kellel on mõlemal siis huvi
viia kuule oma aparaat, katsetada seal asju.
Aga sinna on plaanis rohkem panna asju veel peale
ja just Me proovisid väiksemaid instrumente sinna peale
sattunud palju, milles Eestis arendatakse. Ja samuti ka siis sellel juhul põhimõtteliselt
arendustegevus isegi enne kuule jõudmist juba põhimõttelist
aitab nende arendusele kaasa, kuna me saame nagu neid
katsetada reaalselt, siis meil kuu punkris samuti,
siis saame ka teha igasuguseid keskkonnakatseid Tartu
observatooriumi laborites.
Ja seega saame nagu kindlaks teha, et raskuubel töötaksid.
Ja, ja pole välistatud see ka, et tegelikult need jõuavad
kuu peale varem juba mõne muu kulguri peale. Aga see on tegelikult meie ideaal, et ühesõnaga,
et meil ei ole nagu eesmärk oligi monopoliseerinud,
vaid just kaasa aidata Eesti tehnoloogiate jõudmisele kuule.
Ja just sellel moel, et me nagu teeme selle ühe sellise nagu
pilootprojekti praegust mille käigus siis siis on pikk olema,
mille käigus kõik sa katsud läbi ja vaatas,
mida vaja on ja siis selle käigus andmete põhjal saab siis
nagu tooteid arendada ja samuti saab ka siis näidata,
siis klientidele saab ilusat näidata, nende asjad töötavad
nendes kontekstides. Kulgurid võivad arendada mitmesugused firmad
ja teadusasutused aga selleks, et see kuu peale toimetada,
selleks on vaja ikkagi kas NASA või ESA SpaceXi
või kuidas see tundub? Seal on veidike, loodame selle peale, et see muutub
selliseks nõusson tardsemaks teenuseks kuule viimine.
Ma ise arvas, et sellega tuleb mingil osal või,
või esal tuleb mingi programm selle jaoks,
kus, nagu neid sinna saab lihtsamini viia.
Aga, aga praegu nii-öelda see tõenäolisem on see,
mida veidike reklaamitakse juba esialgselt on just see,
et erafirmad hakkavad teenusena pakkuma,
kes põhimõttelise ise siis hangivad, raketise hangivad,
kui kõik muud värgid viivad kuule lõpuks see põhimõtteliselt
veidike sarnaselt nagu SpaceXi asjadele. Ja siis ma küsiksin ka niimoodi, selline,
et osaliselt on pooleldi NASA asjaosalised on pooleldi oma asjad,
et see on seal ja seal on kõik raske raske seda piiri pidada.
Sest ta pole kais sõltumata kelt nahast,
aga, aga et maga Jahjusti firmas järjest rohkem tulevad
muidugi siin on jah, kahjuks viimase aasta nende
majandusprobleemid ja sõjad ja värgid on,
on tekitanud jah sellist rahandusprobleeme,
mistõttu on mõnel mitmetel raketifirmal tekib probleeme
rahalisi hiljutisest füüsi, Norbitalist juttu,
mis, nagu peaaegu oleks pankrot põhimõtteliselt efektiivselt. Ametlikult vist küll ei läinud, aga põhimõtteliselt kõik
töötajad lahti.
Et praegust veidikese pleem, aga lihtsalt me kuine kurioosse
Hartumis programm käima läheb sellel kujul.
Milleks see mõeldud on, et just see peaks nagu ka soodustama
siis igasuguste väiksemate tegijate ja siis erafirmade kuule
jõudmist rohkem siis selle jooksul nagu jah,
peaks jõudma rohkem asju, kuule samuti siis on,
Euroopa on arendamas enda enda maandureid siis eel kolm
European Logistics länder mis on põhimõtteliselt,
et suur selline maandur põhimõtteliselt õigeks
kanaliseeritud maandur, millega saaks mõttelise kuule viia
kaupa veidike nii-öelda tavapärasemalt. Ja, ja sealhulgas samuti siis loodetavasti on kulgurid,
aga seda pole nii-öelda välja reklaamiti ametlikult,
mis Lassic saab, aga lihtsalt seal on keeletavasti
osalastist on mingid kulgurid, mida see siis põhimõtteliselt
välja tõstab endast.
Aga lihtsalt seal see kõik areneb, aga lihtsalt me tahame
kõike enneta seda, seda lainet.
Et meil juba asjad oleks valmis selleks ajaks,
kui tegelikult asi käima läheb. Kuidas ennetamis graafik praegu paistab,
kas meil on konkurente ka lähemates või kaugemates maades? Sõltubki lugeda, konkurendiks on natuke selline keeruline valdkond,
et kui, kui tõsiselt võtta, et guugur, arendajaid praegust
on ikkagi teeb päris palju tekkimas, aga seal on tihti
sellega see, et nad on sellised.
Päris paljude programmide eesmärgiks ei ole reas kuule jõuda
ka põhimõtteliselt või see on selline, nagu ta on,
rohkem nägu, kui siit ongi maa peal, kuu kujunes haras asja tegemiseks.
Ja seal ei ole nagu nii-öelda teadaolevat plaanitsete kuule jõuda,
aga neid on omajagu, isegi mingid võistlused on päriselt
kulgurite võistlused. Aga jah, aga neid, kes nagu kell oleks nagu reaalne plaan
kuule saada, kas kere saaks nagu reast nagu kosmoseriistvara arendamisega,
neid peaks olema vähem tunduvalt.
Siin võiks ka selles osas ka mingeid uudiseid tulla lähiajal,
aga nii-öelda ma ei tohi, võib välja öelda mõningaid asju. No jääme põnevusega ootama uudiseid, aga ess kiub on laias
laastus tudengiprojekt.
Ja kas kupp kulguril on ka tudengite käsi mängus? Põhimõtteliselt jah, me natuke selle kogu selle süsteemi
identiteedi peale mõtleme veel ise, aga põhimõtteliselt see,
see, selle kuukulguri kusagil kulgur arendus on jah,
tudengiprojekt praegust see kõik, mis sinna juurde käib,
vaid seal muud tegevused, nagu need punkri ehitamised
ja simulaatorid ja muud värgid.
Ja meil on ka mõned ei saa projekti sellega seotud olnud juba.
Et tegelikult tegevusele suunas on käinud pikaajaliselt me
praegust nagu panime, nagu pakendasime selle asja ära
nii-öelda selleks kulguriks. Aga jah, põhimõtteliselt see, kuulge, lisa on praegust nagu jah,
ette kujutada tudengiprojekt, kuhu sa põhimõtteliselt panna
siis lastina peale siis Eesti firmade toodangut samuti nagu
jätkub kahepoolsed näiteks.
Ja seal on kattuvaid inimesi omajagu nende vahel. Nii et niisugused plaanid siis kuukulguri ehitamisel Eestis
praegu on. Ja vestluskaaslaseks mul sel teemal Mihkel
Pajusalu Tartu Ülikooli Tartu observatooriumist. Tänases saates oli juttu äkktaipamisest Jaagup kulgurist.
Juttu ajasid Kadi Tulver, Mihkel Pajusalu
ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast.
Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
