Teadust kõigile, kuidas uurida ravimikandidaati sellise
valgumolekuli mõjutamiseks, millel ei ole ühte kindlat
püsivat kuju, vaid mille kuju muudkui moondub
ja muundub, vingerdab ja vänderdab.
Cambridge'i Ülikooli biofüüsik Cadili saar aitab võimalusi
otsida makroökoloog Tsipe Aavik Tartu ülikoolist aga tõstab
esile sügavate geeniteadmiste arvestamise tähtsust.
Elurikkuse praktilises hoius. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Kadi Liis Saar on Cambridge'i Ülikooli biofüüsik,
kes uurib molekulide maailma mikrofluidica meetodil
ehk väga väikesi vedelikukoguseid menetledes.
Akadeemilisest teadustööst on nüüdseks võrsunud spin-off
ettevõte ehk kõrvalfirma nimega Translation Bio,
kus Kadi Liis Saar.
Mu tänane vestluskaaslane juhib arvutus ja andmeteaduste grupp. Täna siis ehk sellele keskendukski.
Mis firma see on ja mis motiveerib sind sellest tegutsema? See on varajases faasis preeglinilises faasis olev
ravimiarenduse ettevõte minu enda jaoks tegelikult on
võib-olla suur motivatsioon teaduse tegemise juures ongi
olnud see, et ma olen näinud seda kui ühte võimalust,
kuidas aidata maailma paremaks muuta ja inimkonna elu
paremaks muuta, et minu meelest teaduse tegemiseks võib olla
erinevaid motivaatoreid ja, ja kindlasti on väga suur osa teadlasi,
kelle jaoks nende põhi, põhimotivaator on lihtsalt väga-väga
suur uudishimu õppida maailma paremini teada saama. Aga, aga minu meelest on sama sama nii-öelda aktsepteeritav
motivatsioon on ka see, et sa tahad nii-öelda aidata selle
abil maailma paremaks muuta, aga mõlemad minu meelest on
väga-väga aktsepteeritud motivatsioonid.
Ja, ja tõesti, kui sa, kui sa tahad, et su tehtav teadus
mingil määral nii-öelda nagu kaudselt maailma mõjutaks,
siis sageli on parim efektiivsem viis seda teha on just
nimelt koostöös tööstussektoriga ja paljudel erinevatel põhjustel,
aga nii see nii see kuidagi kuidagi on ja nii ka mina mingil
hetkel nii-öelda laboris teadust tehes tehes sa tunned,
et su nii-öelda nagu arendatavad mõtted ja tehnoloogia on
jõudnud sellisele nii-öelda nagu tehnoloogiavalmiduse tasemele,
et, et see on kõige kõige õigem viis temaga edasi edasi
edasi tegeleda. Ja ma, ma ise olen endiselt ülikooli juures,
olen teater ka, et võib-olla siis selliste nii-öelda nagu
varasemate teemadega, mis seal rohkem uudishimust
motiveeritud ja ja, ja ei ole veel tänasel päeval valmis
valmistanud naloogid, et seda tööd teen ma endiselt ülikooli
juures edasi, aga siis asjad, mis on juba jõudnud kaugemale tasemele,
neid, neid üritame teha ettevõtluse vormis,
nii et see rahastuse allikas ei ole, ei oleks mitte enam,
vaid vaid riik, vaid, vaid nii-öelda rohkem ka era,
era, erakapital, investeeriks sellesse, sest et risk risk on
juba natukene väiksem kui väga varajases staadiumis oleva
teaduse puhul. Milliseid ravimeid ettevõtte täpsemalt välja töötab? Et meie, meie nii-öelda nagu põhi põhitees,
mõnes mõttes on see, et kui me vaatame, mis on toimunud ravimiarenduses,
siis innovatsiooni on seal endiselt suhteliselt palju,
aga kui sa, kui sa mõtled ravimite peale,
siis enamasti need nii-öelda nagu tahavad mõjutada mingeid
kindlaid kõige või mingeid kindlaid nii-öelda valkude võrk
või prouasid siis meie meie rakkudes.
Ja kui sa vaatad, millised need nii-öelda valgud,
mida me üritame mõjutada on, on aja jooksul olnud,
sest see on tegelikult väga väike hulk kogu sellest valkude hulgast,
mis meie kehas olemas on, et neid on kümneid,
tuhandeid erinevaid, võib-olla isegi rohkem sõltub,
kuidas me seda siin defineerida tahame. Aga, aga ravimikandidaate, võib-olla sa oled arendanud sellise,
ütleme sajakonna vastu Nendest siis tekib küsimus,
miks see nii on, on ju üks võimalus, on see,
et tõesti ainult 100 folku midagi huvitavat bioloogilised teevad,
ülejäänud 99 protsenti ei tee.
Tegelikult see nii ei ole, kui sa vaatad nii-öelda erinevaid
rohkem nii-öelda bioloogiaga seotud uurimisteemasid,
siis sa näed, et neid on ikkagi tuhandeid,
millel on mingi bioloogiline ja isegi väga nii-öelda
aktiivselt uuritud relevantsus olemas ja selgub,
et nii-öelda põhjus, miks paljusid neid ei ole üritatud
mõjutada ravimitega meie tervist siis parandada. Et see põhjus peitub selles, et ta on lihtsalt väga
keeruline arendada välja ravimikandidaate,
mis just nimelt Nende valkudega seonduksid
ja nii-öelda suudaksid nendega interakteeruda.
Ja, ja kui me nüüd edasi läheb, et miks see,
miks see nii on, siis on sellepärast, et need nii-öelda nagu
enamik analüüsitehnoloogide arendustehnoloogiaid,
Nad töötavad hästi siis, kui valk, kui me tegeleme valkudega,
millel on hästi konkreetne struktuur ja siis me saame
kasutada erinevaid, nii-öelda biofüüsikalisi,
füüsikalise keemia ja üldse interdistsiplinaarset teadlaste
poolt arendanud arendatud tehnoloogiaid,
et näiteks kristall, gro Kristograafia alguses röntgen,
Kristegraafia, vabandust eesti keeles ja ekstreises
Christie'legraafia ja, ja hiljem nüüd ka on
krüo-elektronmikroskoopia tulnud juurde on ju,
et mille abil me siis kirjeldame, millised need valgud välja näevad. Ja kui me juba oskame kirjeldada, milline mingi
või suudame kirjeldada, milline valk välja näeb siis me
saame mõelda seda, et kuidas nii-öelda nagu mingi väike
molekul võiks sobida sinna, kuhugi aktiivsesse,
bioloogilises mõttes aktiivsesse kohta selle valgu sees
ja saame, saame hakata mõelda, millised need molekulid on.
Aga jah, selline võimalus on, on olemas ainult väikese osa
valkude puhul ja meie tehnoloogia ongi siis see,
mis nii-öelda nagu võimaldatakse arendada kandidaate ka
ravimikandidaate ka selliste rakkude vastu,
mis on bioloogiliselt väga relevantsed, aga neil ei ole väga
selgelt defineeritud kuju. Siis ikka valkudest on juttu mitterakkudest. Ja räägin valkudest, kuigi see on väga-väga hea hea küsimus
ja me oleme päris palju nii-öelda nagu mõelnud sellele,
et liikuda kaugemale valkudest kas siis ettevõtte või,
või teadustööga ja nii-öelda mingil määral neid neid
teemasid ka sees, aga praegu praegu ma pidasin konkreetselt palka,
palke silmas, aga, ja võib olla.
Me oleme kunagi vaadanud valke kui asju,
mis on kindlasti omavad tugevat struktuuri,
aga see on, see on väike osa osa valkudest
ja päris palju nii-öelda nagu olulisi interaktsioone
bioloogilises kontekstis toimub läbi nende osade valkudest,
millel ei ole kindlaid struktuure. Ja see on see nii-öelda nagu oma omaette uurimisteema
ja minu meelest meie nii-öelda nagu ettevõtte suur eelis
võib-olla jah siis paljude teiste selles valdkonnas
tegutsevate omade osas on see, et me suudame ka selliste
kandidaatide vastu nii-öelda nagu vähemalt proovida üritada
välja kandidaate või leida leida molekule,
kes siis nii-öelda spetsiifiliselt intellekteeruvad nende
nende molekulidega. Ja kui nüüd minna veel veel spetsiifilisemaks,
siis need nii-öelda nagu Chargeti valgud,
valgud millega, mille vastame kandidaate,
arendame, nad ei ole isegi sageli ainult üksikud valged,
vaid need ongi nii-öelda nagu kompleksid erinevatest valkudest.
Ja, ja see nii-öelda nagu komplekside pole alamklass,
mis meile meile huvi huvi pakub, neid nimetatakse kondan
saatideks või inglise keeles paremale. Seitsme jälle kasutan siin otse otsetõlget eesti keeles,
ma ei tea, kas seda terminit kasutatakse eestikeelses
kirjanduses niiviisi või, või mitte, aga ühesõnaga jah,
biomolekulaarsete kondensaadi ja miks neid niiviisi kutsutakse,
on, on see, et nad on oma olemuselt väga dünaamilised
ja nende sees siis tõesti kui sa, kui sa vaatad neid,
need on peaaegu nagu sul oleksid õlitilgad vee sees,
et sul ei ole nii-öelda nagu mingi kristall,
kristalne asi seal. Aga ta on hästi dünaamilises olekus ja osaliselt just nimelt sellepärast,
et seal on hästi palju neid nii-öelda nagu mitte kindla
kujuga valke, mis suudavad dünaamiliselt ringi ringi liikuda
ja neil on erinevaid bioloogilisi funktsioone
ja neid on, neid on jah või nii-öelda teadusmaailmas
aktiivsemalt uurima hakatud siin tõesti jah,
võib-olla viimase 10 10 natuke natuke enama aasta jooksul,
aga, aga eelmisel eelmisel aastal 2022 anti neile ka suur
selline teaduslike protchru rass või mida,
mida nii-öelda igal igal aastal näiteks erinevatele
Läbimurdepreemia vist jah, on selle selle nimi,
siin on viimasel ajal neid on järjest rohkem juurde juurde tekkinud,
eks ju, aga üks, üks nendest jah läbi teadus läbi läbi murda
preemia auhindasid anti, anti selle lavastusele siis 10 15
aastat tagasi ja ja teadusavastuste puhul alati nii huvitav,
huvitav see, et Me kõik teame, kui keeruline on avastusteni
jõudmine ja kui palju aega see võtab ja nii-öelda kui palju
läbikukkunud eksperiment see võtab mõnes mõttes,
et ühe ühe avastuseni jõuda, eksju. Ja siis edasi selle teadusavastuse muutmine millekski
selleks selliseks, et ta oleks tehnoloogia,
mis mõjutab inimkonda.
See on vähemalt minu meelest sama keeruline,
keeruline protsess ja võib öelda, et isegi nii-öelda nagu
teadus teadus omaette, et kuidas seda efektiivselt,
et efektiivselt teha ja tõesti, võib-olla nii-öelda üks üks
viis seda seda nii-öelda meie praegust olukorda vaadata on see,
et nii-öelda nagu teadusavastusi on seal maailmas päris
palju juhtunud ja juhtub, juhtub edasi, aga ka nii-öelda
seda läbimurret, et ta, et ta jõuaks nii-öelda
ravimikandidaatide sihtmärgiks, mida nemad mõjutavad raku sees,
seda, seda läbimurret ei ole, ei ole toimunud
ja maailmas võib-olla meil lisaks meile on sinna kolm,
kolm neli ettevõtet veel, mis tegelevad aktiivselt tõsta
just selle suunaga ja me kõik üritame vaadata,
kas see saab olema olema võimalik. Kuidas täpselt ikkagi sellele väga muutliku kujuga valgule
nii öelda küüsi taha saada? Väga hea küsimus ja, ja see nii-öelda oma olemuselt tundub
mõnes mõttes nagu keerulisem või võimatu,
eks ju, ja sellepärast ei ole see, millega me algusest peale,
kui sa vaatad sektoritele üldiselt, et alguses me läksime
nende järgi, millel on struktuurid olemas,
sest et see tundus ebaloomulikum mõjutada midagi,
millel, millal seda ei ole.
Ja meie me tegelikult kasutame erinevaid nii öelda
tehnoloogiaid selle jaoks, et üx näiteks atraktiivne suund,
mida me vaatame, on see, et neid modifitseerida sellisel viisil,
et sa ei paindu mitte ainult nii-öelda läbi siis mitte
kavalentsete interaktsioonid ehk selliste nii-öelda nagu
rohkem füüsikaliste interaktsioonide, vaid läbi selle,
et meil tõesti oleks ka mingi nii-öelda keemilise sideme moodustamine. Et valgumolekuli kuju ei puutukski siis üldse asjasse vaid
et asi käiks nii-öelda puht keemiliselt,
nende aatomrühmade järgi seal valgu molekulis. Täpselt, ja et tekiks selline nagu side nende asjade vahel,
jah, mis on seal olemas ka siis, kui sul enam nii-öelda nagu
kuju kuju ei ole, et kui seal on ainult füüsikalised interreaktsioonid,
eks ju, siis sa siis asja nii-öelda nagu siis asjad peavad
paigas olema, mõnes mõttes on ju visavad vibreerida ainult natukene.
Aga kui sa lähed sinna rohkem keemiaga külge,
siis asja mingis asendis saad selle sinna külge
ja siis ta nii-öelda võimalus liikuda, isegi selle arvelt
saab mõjutatud, et sa sinna selle uue, uue,
nii-öelda nagu keemilise interaktsiooni või sideme sisse
sisse viisid. Et see on üks, üks viis, aga aga on ka, on ka selliseid,
mis ei ole otseselt keemial keemial, põhinevatest seal,
kusjuures minu meelest see on huvitav küsimus,
kas me saame seda teha nii-öelda ratsionaalselt või,
või mitte. Et kindlasti sa saad alati seda seda teha niiviisi,
et sa, sa lihtsalt genereerida hästi palju andmeid
ja vaatad, et millise kujuga molekulid sinna sisse siis sa
jäid ja siis nende andmete põhjal hakkad nii-öelda nagu
otsima neid nii-öelda seoseid, mille abil seda on võimalik teha. Aga aga nii-öelda füüsikalise keemia vaatepunktist ei ole
sinu nii-öelda nagu esimene suund, mille järele sa lähed,
sest et alguses ta ei saa sellest asjast väga hästi väga
hästi aru, et sa tahad tegeleda asjadega,
mille puhul sul on struktuur olema, see jällegi täpselt
sellepärast sealt sealt nii-öelda ravimitööstus on alustanud.
Aga nagu ma juba natuke eelnevalt mainisime minu nii-öelda
nagu taust eksperimentaatori näoli mikroFroidike valdkonnas
ja sellel valdkonnal on nagu palju-palju huvitavaid
rakendusi osadest, kusjuures räägiti natukene konverentsil
ka rohkem nendest, mis läks, mis läksid nii-öelda nagu
organadžiplaseli sellises sellises suunas,
eks ju. Aga aga jah, nii-öelda minu jaoks on nende suur
põllu olnud selles, et need võimaldavad meil teha hästi
palju eksperimente väiksel skaalal ja selle võrra jah,
tõesti nagu kõrge kõrge sagedusega, et me ei saa andmeid
mitte ainult nagu väiksest arvust katsest,
vaid tõesti miljonitest katsetest ja nii-öelda oma oma
uurimistöö osas ma olen ka selle arvelt nii-öelda hästi
palju toonud sisse nii-öelda modernseid andmete
analüüsimeetodid näiteks masinõppel põhinevaid
ja niiviisi, eks ju. Ja nüüd tulles tagasi selle esialgse küsimusega,
et kuidas see kõik seondub siis selle, selle teemaga,
et kuidas me saaksime mõjutada valke, millel ei ole
konkreetne konkreetne kuju, et üks üks, kuna sul ei ole
nii-öelda nagu struktuuri olemas ja sa ei tea täpselt,
kuidas seda teha, mida sa teed, on see, et sa skriinid mingi
arvu molekule selle vastu ja siis sa hakkad neile öelda
nendest andmetest otsima neid seoseid. Ja sageli masinad on ju õpivad neid seoseid niiviisi,
et nad võib-olla ei saagi täpselt aru, mis seal toimub,
et seal on nii-öelda nagu tundub, et sedalaadi molekulid
painduvad sinna külge või mõjutavad neid,
siis proovime nii-öelda sünteesida rohkem Sedalaadi molekule
ja nii-öelda selle abil interaktsioone tugevamaks muuta,
isegi ma ütleksin, et meie, meie tehnoloogideni jah,
nii-öelda ka alguse saanud täpselt sellest,
et meil on micro, Floydica põhine platvorm,
mis võimaldab lihtsalt hästi palju molekule korraga vaadata
ja me vaatame, mis sinna külge jääb. Ja siis hakkavad masinate masinad seda õppima.
Ja tegelikult nii-öelda masinõpesse särgi järgmine staadium
on see, et me üritame võimalikult palju ka nii-öelda
füüsikaliselt aru saada, mis seal, mis seal toimub
ja milline siis see täpselt see mehhanism,
millised need nii-öelda nagu füüsikalised reegleid seal on,
et võib-olla kui meil need molekulid on olemas,
mis seda juba teha suudavad, siis me saame hakata ehitama
neid seoseid, selle ülesse ka, et kas need on teatud laadi interaktsioonid,
mis kuidagi efektiivsemalt töötavad ja võimaldavad,
võimaldavad seda teha, aga see nii-öelda mõnes mõttes me
jõuame selle juurde ringiga, et me kõigepealt genereerimine
andmed ja üritame kuidagi leida molekulid,
mis teevad ja siis me hakkame detailsemalt uurima,
kuidas, kuidas, kuidas see toimus ja võib-olla kes teab,
on ju jällegi 10 20 aastat edasi me mõistame seda valdkonda,
et kuidas genereerida ravimeid mitte ainult struktuuriga
valkude vastu vaid ka nende vastu, kellel ei ole struktuure. Seal toimub väga palju tehnoloogia arendust,
jällegi nii-öelda bio-biofüüsikaliste füüsikastegeim meetodit,
et poolel ka on ju tuuma magnetresonantsi põhilised meetodid
näiteks ja teised sellised, et et võib-olla me jõuame seda staadiumisse,
kus me hakkame seda tegema sama ratsionaalselt,
nagu me teeme struktureeritud valkude vastu täna.
Aga hetkel on nii-öelda nagu olukord mõnes mõttes öö
ja päev ja siis nii-öelda need mõõtmised,
mis, mis võimaldavad sul lihtsalt hästi palju andmeid genereerida,
ongi, ongi üks viis. Nii et suur hulk andmeid ja masinõpe samale Jah, aga, aga ikkagi, hästi oluline on see,
et millised andmed ja kuidas nad genereeritud on
ja nad peavad olema üks hea kvaliteediga andmed
ja teine mingit mingil mingis mõttes relevantsed andmed,
et et ma arvan, et ühest küljest jah, nii-öelda nagu
pikk-pikk tahan, on see tulevik, eks ju,
aga ma arvan, et vahel vahel nii-öelda unustatakse ära,
kui oluline on see, et need andmed oleksid head,
head ja relevantsed. Et see ole masinat üksi, vaid, vaid hästi hästi hästi
tihedas koostöös bioloogidega, kes siis saavad aru
bioloogiast ja biofüüsikutega, kes töötavad välja,
need mõõtmismõõtmistehnoloogiad? Ja ajasin seda juttu Cadilis saarega. No elurikkust tahame me ju hoida kõik vähemalt sõnades kui
mitte tegudes.
Aga tihtipeale teadlased on saanud päris palju teadmisi ka
juba mitmesuguste olendite kohta, kes ökosüsteemides elavad.
Aga küsimus on mõnikord selles, nagu ma aru saan,
et kuidas need teadmised, mis on kogutud
ja süstematiseeritud, jõuaksid ka paremini praktilisse kasutusse.
Tartu Ülikooli makroökoloogia kaasprofessor Tsipe Aavik on
osalenud ühes rahvusvahelises koostöös, mille tulemusena on
nüüd ajakirjas vajan Lotšikalt kontsevation ilmavalgust
näinud asjakohane arvamusavaldus. Millega täpsemalt tegu ja mis on üle Euroopa Kokkutulnud
teadlaste ettepaneku iva. Jah, et ilmus värskelt selline artikkel ajakirjas
paelotšikal kontsevation ehk siis eesti keeles
looduskaitseteadusajakiri küll, aga mis siis enamasti
ilmutab looduskaitselise suunitlusega teadustöid,
ilmus selline artikkel, mis ei ole klassikaline noh,
ei põhine sellisel klassikalisel teaduslikul uurimusel vaid
ta on pigem tõepoolest olemasoleva kirjanduse
teaduskirjanduse süntees või ülevaateartikkel,
mis jah, lõpeb teatud arvamusavaldustega
ja mul oli võimalus teha koostööd või see koostöö käib ka
praegu ühe teadlasvõrgustiku teadlaste võrgustiku raames
sellise kostprogramm, mis koondab, siis aitab koondada
erinevate erialade teadlasi üle kogu Euroopa,
et siis teadlased saaksid vahetada kogemusi,
arvamusi, ühtlustada, meetodeid teadlasvahetusi korraldada
ja nii edasi ja ka siis ühiselt arvamusavaldusi kirja panna
ja neid ka otsustajatele ja rakendajatele edasi anda ühiselt. Et koostöös peitub jõud ja loodame siis nende sõnumitega
jõuda veidi kaugemale kui, kui meie selline kitsam
erialateadlaste valdkond ja see, see kostiteadlaste võrgustik,
kas see konkreetne võrgustik koondab teadlasi,
kes tegelevad elurikkusega selle geneetilisel tasandile,
ehk siis geneetilise mitmekesisuse uurimisega
ja nüüd selle võrgustiku üks selliseid olulisi eesmärke ongi
luua seoseid, tuua välja see seos, kuidas geneetiline
mitmekesisus eluslooduses mõjutab meid inimesi samuti et see
ongi siis see, see, need ökosüsteemi teenused või,
või ökosüsteemi hüved või looduse hüved,
kuidas neid teisisõnu nimetatakse, et milline on see seos
geneetilise mitmekesisuse ja looduse hüvede vahel. Ja kuidas saavad need teadmised, uued teadmised
geneetilisest mitmekesisusest, aga samuti ka siis
geneetilised meetodid aidata meil nende lootuse hüvede
olukorrast seisundist paremini aru saada ja,
ja kuidas siis tagada nii, et need hüved püsiksid ajas
ja paraneksid, et, et sellest on küll juttu olnud,
ma arvan nendest ökosüsteemi teenustest ja hüvedest
ja on olnud ka juttu juba sellest, et kui oluline on
elurikkus nende hüvede püsimajäämisel. Aga et noh, elurikkusele on lisaks siis teedele silmale
nähtavale liigilisele mitmekesisusele teised tasandid
ja meie siis keskendume sellele silmale nähtamatu tasandile
geneetilisele mitmekesisusele ja sellest siis on siis selle
koostöö artikli iva ka, et kuidas on seotud need kaks
tavaliselt lahus käsitletavad teemad, geneetiline
mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused või hüved? Kuidas nad siis on seotud, alustame sellest. Ja nad on tegelikult neid seoseid on, on,
on väga-väga palju ja nendest erinevatest seostest see
artikkel ülevaate annabki, et alguses me alustasime
tegelikult sellise traditsioonilise ülevaate koostamisega,
et otsisime teaduskirjandusest teatud kindlate märksõnade abil.
Märksõnad olid siis kaid, eetiline, mitme mitmekesisus,
genoomika ja siis teine märksõnade rühm oli ökosüsteemi teenused,
looduse hüved, et kui palju üldse on neid teaduskirjanduses
koos vaadatud ja tuli, tulid vaid mõned üksikud uurimused. Et justkui tundub, et kui me need märksõnad kokku panema,
et eriti töid ei ole aga et me pidime siis lähenema sellele
küsimusele teisiti, sest et, et noh, meie,
meie jaoks on selge, et et see silmale nähtamatu geneetiline
mitmekesisus on, on mõnes mõttes kõige alus.
Ja, ja tegelikult tegelikult selliseid töid,
kus vaadatakse geneetilise mitmekesisuse mõju
või kasutatakse geneetilisi meetodeid ökosüsteemi hüvede hindamiseks,
on. On küll ja neid on päris palju, aga lihtsalt neid
hüvesid neid ei nimetata hüvedeks või ökosüsteemi teenusteks,
aga tegelikult on nad sellega vägagi otseselt seotud. Nii et siin noh, neid näiteid, näiteid võib tuua erinevaid
või see, võib-olla mõtlen, et kõige selline,
mis viimasel ajal ka või aastatel on eetrisse ekraanile jõudnud,
on metsametsade temaatika, kui palju, kui vähe,
kas piisavalt ja mis väärtused selles metsas on
ja millised on need ökosüsteemi hüved.
Et noh, kui me seni oleme harjunud vaatama võib-olla siin või,
või paljud on harjunud nägema metsa sellise varustava teenuseandjana,
et varustava teenusel varustava ökosüsteemi teenus on puit ja,
ja seda siis arvesse võtma ka metsade pärast,
siis raiet uuendamisel, et kui me istikuid valima,
et need oleksid siis sellised, mis tagaksid selle metsa väga
hea poniteedi. No vot seda mõistet peaks nüüd selgitama,
mis on poniteet Jah, et see on miski, mis, millega siis iseloomustada seda,
kui, kui produktiivne puist puidu poolest siis mingi
metsakooslus on, et kui palju ta suudab anda meile seda
varustavat teenust siin ja praegu ja tulevikus et seda,
see on pigem siis selline võib-olla hanki metsantuslikum termin,
metsa majanduslikum termin.
Aga nüüd kliimamuutuste valguses ja erinevate patogeenide
leviku valguses ei saa keskenduda enam ainult selle puidu
siis juurdekasvule ja poniteedil, et kui palju need istikud
potentsiaalis kasvavad ja edaspidi tulevikus meile puitu
toodavad vaid et kas nad üldse on siin 50 aasta pärast puud
on ju väga pikaajalised. Et see põlvkondade vaheldumine, vaheldumine on väga-väga pikaldane,
et mis on siin siinsetel aladel, milline kliima siin on 50
aasta pärast, 100 aasta pärast, kas need puud,
mille me oleme välja valinud istikutenaat,
et nad võiksid nagu kasvada võimalikult suureks
ja toota puitu juurde anda, et, et kas, kas nad peavad üldse
senikaua vastu, kas nad suudavad tulevikus
tulevikutingimustes vastu pidada, kastad on erinevatele
patogeenide vastupidavad aga need on paljud sellised asjad,
mida me võib-olla silmaga peale vaadates ei näe. Aga geneetilised meetodid võimaldavad meil kindlaks teha.
Ma ütlen, et, et see nagu noh, kuidas tuua
paralleelgeenivaramuga mis keskendub inimesele ka nii-öelda
eluslooduse geenivaramu ja teadmised sellest,
et me saame tegelikult üsna sarnaste meetoditega,
nagu rakendatakse geenivaramu andmestikku kokkupanekul ka
leida näiteks nendesamade puude puuliikide puhul need geenivariandid,
mis indikeerivad meile või annavad meile aimu,
kuivõrd vastupidavad on nad kliimamuutuste suhtes
või teiste keskkonnamuutuste suhtes, on mõnedki fenotüübid,
kes on haiguste suhtes tundlikumad, on mõned,
kes on vähem tundlikud, toodavad mingisuguseid looduslikke pestitsiide,
et nende haigustega toime tulla. Ja just nimelt see, et me, me saame kokku,
saaksime teoreetiliselt kokku panna sellised sellised kombinatsioonid,
mis arvestavad ka seda, et lisaks siis poniteedile oleks ka
need muud muud tunnused tagatud, kui me nüüd räägime ainult
sellest sellest varustavast metsateenusest,
aga see on ainult üks tahket metsal on ju ka need teised
teenused kultuurilist sotsiaalne, me tahame ikka,
et meil oleks metssaated, nad oleks mitmekesiseid,
et nad ei oleks haigustele vastuvõtlikud,
et neid ei peaks selle, et need ei peaks maha võtma ja,
ja, ja siis samuti ka regulatiivsed, teenused,
võõrsõnad, natukene koledad, kui me räägime võib-olla metsast,
aga, aga, aga nii, nii neid siis püütakse kategoriseerida
ja kirja panna ja hakkas siis raha raha rahasse ümber arvutada,
et kui need erinevad teenused kaovad regulatiivne teenus
siis näiteks süsiniku talletamine metsades,
kui need kaovad, et mis siis võib see kahju inimkonnale olla,
et see on selline antropo, tsentristliku lähenemine ökosüsteemi,
teenuste või looduse hüvede teema, et see on nüüd üks
selliseid näited, kus siis geneetika ja mitte ainult et nüüd
me peame kindlasti tormama meie metsadesse
ja tegema sellise põhjaliku geneetilise analüüsi,
aga, aga on teatud printsiibid, mille teadvustamisel jaga
rakendamisel fundamentaalsed teadmised, mille rakendamisel
me saame ka ilma selleta, et me alati selliseid kulukaid
laboritöid teeks tagada selliseid kuidas mõtleme. Säile nüüd kui nõtkeid, ökosüsteeme või ressiljendseid,
et mis, mis ka muutuvates kiiresti muutuvates tingimustes
siiski vastu peavad ja suudavad ka edaspidi neid neid
hüvesid inimestele pakkuda.
Et, et ma ise ei ole otseselt seotud metsametsade uuendamise
metoodikaga või, või kursis sellega küll aga ma tean,
kuidas need noh, teadustööd on tehtud, kus siis vaadatakse.
Otsitakse välja neid geenivariante, mis aitavad hinnata seda,
mil määral on puud mingid puuliigid või puuliikide siseselt
siis populatsioonid isendite kogumit kliimamuutuste suhtes
tundlikumad või vähem tundlikumad. Et selleks kogutakse proove liigi leviku
ja ta alalt, mis enamasti hõlmavad ka erinevaid klimaatilisi
tingimusi ja genotüüpiseeritakse Sis Äravi
või järjestatakse.
Võib-olla mitte nüüd ei tehtaval päris üle genoomseid uuringud,
kuigi neid tehakse ka juba viimasel ajal,
kuna see järjestamine DNA järjestamise on üha üha
efektiivsem ja taskukohasem ja korrelatiivset meetodite abil
jaga katsete abil otsitakse siis välja need geenivariandid,
mis on näiteks ma tea, põuale vastupidavamad
või siis kõrgemale temperatuurile ja muudele keskkonnatingimustele. Ja siis saab nagu vaadata, et kas näiteks meie piirkonnas
meie metsades on olemas näiteks kas või pistelist uuringutega,
kas need on esindatud sellised geenivariandid,
mis on levinud piirkondades, kus need ilmastikutingimused on,
on kliimatingimused teistsugused, kus on rohkem põuda,
selliseid ekstreemseid ilmastikunähtusi,
kas need on meil siin olemas, et kas me oleme valmis tulevikuks?
Et sellised sellised uuringud Aga üldine õppetund on siis see, et geneetilist mitmekesisust,
mida me silmaga ei näe, tasub ökosüsteemide kaitsel senisest
enam arvesse võtta.
Teadlikumalt. Jaa, absoluutselt, et noh, mida, mida siin see artikkel
niimoodi kokkuvõtlikult nendib, et noh, esimene esimene samm
ongi see, et me teadvustame seda või noh,
meie, meie teadlastena teadvustame ilmselt,
aga et see jõuaks selles meie meie nagu kajakambrist
või kõlakambrist välja.
Et kui, kui me räägime inimestega, kes tegelevad reaalselt ökosüsteemi,
teenuste, näiteks uurimisega või väärtustamisega
või sellesse rahasse hindamisega. Nemad enamasti ei tule konverentsil kuulama mingit sessiooni,
mille, mille pealkirjaks on geneetiline mitmekesisus.
Et nagu ma ütlesin, et need sageli ei tule kokku need,
et esiteks teadlaste endi hulgas, et ökosüsteemi teenustega
tegelejaid ei, ei, ei teadvusta, et noh,
seda, seda geneetilise mitmekesisuse olulisust
ja geneetiliste meetodite võimalusi, et see,
see teadmine jõuaksin teaduses distsipliinide vahel kaugemale,
et see jõuaks siis ka praktikute ja rakendajateri,
see teadmine, esiteks teiseks on püüd nende võrgustike abil
ka neid geneetilisi meetodeid standardiseerida,
just kogemusi vahetada, kuidas on võimalik neid rakendada
ilma väga suuri Praha rahalisi ressursse inimressurssi
tööressurssi sisse panemata, et et oleks võimalik seda
rakendada laiemalt, töötada välja sellised meetodid? Ei või no ütleme, standardiseerida ja ühtlustada neid.
Ja et me kõik saame ühtemoodi aru asjadest.
Ja nagu ma enne ütlesin, ei pea minema selleks alati proove
koguma ja siis laborisse ja pipeteerima.
Et, et oluline on, et see, need, need teadmised,
et seda teadvustatakse ja suudetaks ette näha võimalikke ohte,
mis juhtub siis, kui me ei arvesta selle geneetilise elurikkusega,
sest nendega nagu noh, jah, need on, need on,
need on looduse kõige sellised fundamentaalsemad ehituskivid
või nagu ma olen öelnud, et see on, see on looduse
geneetiline mitmekesisus seal, loodus kindlustuspoliis meie jaoks. Ja geneetilise mitmekesisuse tundmise ja arvessevõtmise
tähtsusest Elurikkuse kaitsel ajasin juttu Tsipe Aavik. Tänases saates vingerdavate valgumolekulide tabamise
võimalusest ja elurikkuse kaitse geenipõhisusest.
Juttu ajasid Cadileissaar Tsipe Aavik ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem,
kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
