Mahepõllumajandus kasvas Eestis hoogsalt 2019. aastani,
maheklubi ülevaatest selgub, et esimest korda vähenes Eestis
mahepõllumajandusmaa pind 2020. aastal, kui uued mahetootjad
ei saanud taotleda mahetoetust ning tootjatele,
kellel mahepind suurenes, ei makstud samuti juurde tulnud
maa osas toetust.
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna mahepõllumajanduse
valdkonna juht Marika Ruberg ütleb, et raha ongi oluline
mahepõllumajanduse arengut mõjutav tegur. Kuna toetusega kompenseeritakse mahepõllumajanduse nõuete
täitmisega seonduvate lisakulutused ja saamata jäänud tulu,
et arvutused näitavad, et ka ilma toetusteta on
mahepõllumajandussektoris kasumlikult toota väga keeruline. Lisakulutused on mahepõllumajanduses näiteks see,
et loomad peavad pääsema karjamaale ning
köögiviljakasvatusest tuleb teha palju tööd käsitsi.
2021. aastal muutusid toetused uuesti kättesaadavaks
ning võrreldes 2020. aastaga on Rubergi sõnul praeguseks
mahepõllumajanduse populaarsus taas suuna ülespoole võtnud.
Viimastel aastatel on mahepõllumajandustoetuste aastane
eelarve olnud üle 20 miljoni euro. Pikemat perspektiivi vaadates on aga nii mahemaa,
hektarite kui ka tootjate arv hakanud stabiliseeruma. Ettevõtted suurenevad tootjate arv küll,
noh, eriti ei suurene, aga keskmine maheettevõte on praegu
114 hektarit suur ja noh, tõenäoliselt vahepeal mahe
põllumajandus kasvas kiiresti ka selle tõttu,
et meil tulid suured teraviljakasvatajad juurde,
kuna maailmaturul maheteravilja hind oli kõrge,
aga see teravilja nüüd langes ja seetõttu ka nagu natukene
selle mahepõllumajanduse populaarsus vähenes,
et suured teraviljatooted mõningad läksid ära mahesektorist. Praegu on kogu põllumajandusmaast mahetoodangu all ligikaudu
23 protsenti.
Statistikaameti 2020. aasta andmetel moodustab
mahepõllumajanduse kogutoodang üheksa protsenti Eesti
põllumajanduse kogutoodangu rahalisest väärtusest.
Lisaks taimekasvatusele kasvatatakse Eestis mahedalt ka loomi. Kui 2022. aastal oli kokku 2046 maheettevõtted,
siis maheloomakasvatusega tegelev nendest üle poole,
et noh, näiteks ligikaudu pool kõigist Eesti viha veistest
ja lammastest peetaksegi mahepõllumajanduslikult. Praegu on aastateks 2023 kuni 2027 väljatöötamisel ka
mahepõllumajanduse tegevuskava, mille eesmärgiks on Rubergi
sõnul sektorit arendada.
Näiteks on arendamisel mahetoodete turg. Alates möödunud aastast me maksame haridusasutustes
mahetoidu kasutamise toetust, et see peaks nagu ka ikkagi
mahetootjatele turgu looma.
